hedgehog'i ja BMP2-e. · Koondununa mesenhüümi rakud moodustavad karvajuure. Juur saadab teise sõnumi epidermisesse, et moodustuks karvaplakood. · Epidermis vastab signaalile vohades veel sügavamale mesenhüümi. Samal ajal saates signaali mesenhüümi, et see koonduks lõpuks karvajuureks, mis ümbritsetakse vohavate epidermise plakoodi rakkudega. Nõnda tekib epidermaalsest plakoodist algne karvatüvik. 7.1 Karvatupe diferentseerumine Järgmistes staadiumites diferentseerub karvatüvik. Epidermaalse karva idu on ümbritsetud mesodermiga. Selle põhjaks on karvajuur. Selle külgedel on vähem kondenseerunud mesenhüüm, mis varem oli karvajuure osa. Anageenis epidermaalsed maatriksi rakud liiguvad karvasibulas ülesse poole. Nende rakkude saatus määrab ära nende asetus. Folliikuli keskel olevatest rakkudest saab medulla ehk säsi. Äärel asetsevatest rakkudest
(paksendid) Kraniaalsed sensoorsed plakoodid: haiste (nina), kuulde (sisekõrv), läätse (silm) plakood. Kraniaalsed plakoodid annavad aluse enamusele (osaliselt ka kraniaalne neuraalhari) pea perifeersetele neuronitele (kuulmine, tasakaal, maitse, lõhn); perifeerse närvisüsteemi gliiarakud pärinevad neuraalharjast Mitte-sensoorsed plakoodid: karvade, hammaste, sulgede, rinna- ja higinäärmete plakoodid. Neuraalharjale annab aluse osa neuroneid NH-st ja osa trigeminaalsest plakoodist. Trigeminaalne plakood – osa neuroneid NH ja osa plakoodist. Epibranhiaalne plakood – sensoorsed neuronid 71. Silma areng (läätse ja reetina moodustumine, läätseplakood-läätsevesiikul-lääts vs silmavesiikul- silmakarikas-reetina; nende struktuuride omavaheline induktsioon; lääts, reetina, vikerkest ja sarvkest, ripskeha ja nende struktuuride päritolu (nt kas pärit ektodermaalsest plakoodist, neuroektodermist/neuraaltorust, neuraalharjast,
mis neist saab? marrasnaha ja pärisnaha interaktsioonide tõttu tekivad paksendid, mis on lisastruktuurid, nagu nääiteks juuksed, soomused, hambad, suled, higinäärmed jne Silma areng (läätse ja reetina moodustumine, läätseplakood- läätsevesiikul-lääts vs silmavesiikul-silmakarikas-reetina; nende struktuuride omavaheline induktsioon; lääts, reetina, vikerkest ja sarvkest, ripskeha ja nende struktuuride päritolu (nt kas pärit ektodermaalsest plakoodist, neuroektodermist/neuraaltorust, neuraalharjast, mesodermist/mesenhüüm) Läätse moodustamine - optiline plaktood moodustab läätse vesiikuli, mis areneb läätseks. Reetina (võrkkesta) moodustumine - arenev lääts signaliseerib parakriinselt (FGF) silmakarikarakke arenema reetinaks. Vikerkest - tekib neuraalharja ja silmakarika neutoektodermi rakkudest. Sarvkest - moodustatakse pinnaektodermist läätsevesiikuli indutseerimise tõttu.
annaabi.ee 
