saj. Kriitilisele realismile. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. Seega kerkisid esile töölised. Stiiliks oli kujutada elu ja inimesi võimalikult lihtsalt. Sotsialistlik realism surus kunsti kitsastesse raamidesse, õhutati ülistama nõukogude korda . Kunstnike isikupärane käekiri tembeldati formalismiks. Looming muutus ülimalt lihtsaks ja plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Selle uue kunstimeetodi omandamine ei läinud mitte kõigil kergesti. Skulptuuris kadusid siiani eesti kunstile omased figuurplastilised jooned, mis asendusid tihti tuimade ja mõttetute temaatiliste kompositsioonidega. Portreeloomingus oli üleminek veidi valutum, sest eesti skulptuurile olid juba sõja-eelsel ajal omased realistlikud jooned. Tahaplaanile jäid kultuuritegelaste portreed, rohkem
loomingulise tegevusega üksnes salaja. Mitmed loobusid üldse ja läksid teistele elualadele. Sotsialistlikku realismi tõlgendati vastavalt partei otsustele. Polnud kindlaid ega ühesel tmõistetavaid reegleid ega eeskirju; igal hetkel võis iga loomeinimene sattuda "kriitika" alla ja saada pagendatud. Aeg-ajalt korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid laiaulatuslikud repressioonid. Looming muutus ülimalt lihtsaks, plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Lipulaev kino ,,Sõprus" Sotsialistlik realism Eestis Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja Click to edit Master text styles anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSVs Second level samasugused tingimused sotsialistliku Third level realismi viljelemiseks. Kõige Fourth level
hukatud. Paljud said jätkata meelepärase loomingulise tegevusega üksnes salaja. Mitmed loobusid üldse ja läksid teistele elualadele. Aeg-ajalt korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid laiaulatuslikud repressioonid. Sotsialistlik realism pidi kujutama tegelikkust selle revolutsioonilises arengus, seega nõukogude propaganda vaimus. Selle voolu eeskujudeks said akademism ja klassitsim. Looming muutus ülimalt lihtsaks, plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Nõukogude arhitektuuri peamisteks eeskujudeks olid klassitsism ja elektika. Hooned kavandati tihti hiiglaslikud, kuid neid kaunistati väiksematele majadele iseloomulike dekoratiivsete detailidega. Sotsialistlik realism Eestis Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSVs samasugused tingimused sotsialistliku realismi viljelemiseks. Kõige tugevamalt ilmnesid selle tulemused 1950. aastatel
Kasseti põlvkonna kõrval kerkisid esile ka Ellen Niit ja Jaan Kross. Uued proosaautorid: Mati Unt (,,Hüvasti kollane kass"), Enn Vetemaa, Arvo Valt. Proosas hakati käsitlema ühiskondlike teemasid, ajapikku muutus olulisemaks psühholoogiline inimeste siseilma kujutamine. Läbi inimese käsitleti ühiskondlikke probleeme. MUUSIKA Ei jäänud uue ideoloogia pealesurumisest kõrvele, kuid seda sai mõjutada vähem kui teisi valdkondi. Koorilaulus rahvuslikkuse rõhutamine, kuid see jäi plakatlikuks. Muusika pidi paljudele massidele meeltmööda olema. See polnud väga isikupärane ja omapärane, see oli ilmetum. Edasi tegutses vana põlvkond: Artur Kapp ja Heino Eller, Gustav Ernesaks (koolimuusika arendaja ja edendajana). Uus põlvkond: Jaan Rääts, Eino Tammberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt. Moodustasid oma loominguga teatava opositsiooni senisele Eesti muusikale. Ei tahtnud olla pseudorahvuslikud. Vahepeal oli olnud äralõigatus lääne maailmas. Uuenduseks oli Varssavi sügis,
üksnes salaja. Mitmed loobusid üldse ja läksid teistele elualadele. Sotsialistlikku realismi tõlgendati vastavalt partei otsustele. Polnud kindlaid ega üheseltmõistetavaid reegleid ega eeskirju; igal hetkel võis iga loomeinimene sattuda "kriitika" alla ja saada pagendatud. Aeg- ajalt korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid laiaulatuslikud repressioonid. Looming muutus ülimalt lihtsaks, plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. 1960. aastatel hakkas Nõukogude Liidu mitmetes piirkondades toimuma järk-järguline ideoloogilise surve leevendumine. Sotsialistliku realismi mõistet hakati tõlgendama vabamalt; võimalikuks sai ka teiste kaasaegsete kunstivoolude tutvustamine ning järk-järgult ka viljelemine. Samal ajal toimus ka kommunismi tõlgendamisel lahknemisi. Mitmetes Euroopa kommunistlikes