keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30200°C[1]), kergesti süttiv värvusetu vedelik. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. 1.2 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED · Üldine teave- Selge väheviskoosne vedelik. Tüüpiline eetri ja (välimus, lõhn) süsivesinike lõhn. · Keemispunkt/keemisvahemik 20... 210°C · Leekpunkt- < 0°C · Alumine plahvatuspiir 1,4 mahu-% · Ülemine plahvatuspiir 7,6 mahu-% · Aururõhk 45...90 kPa (38 °C; vesi = 6,5 kPa) · Suhteline tihedus- 0,72...0,77 (15/4°C; vesi = 1) · Lahustuvus- Mõned komponendid on osaliselt lahustuvad (MTBE maks. 2300 mg/l; C5-C6-alküülmetüüleetrid maks. 1100 mg/l; benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen kokku ~ 200 mg/l; 20°C). · Jaotustegur- (n-oktanool/vesi ) Log KOW > 3 (bensiini süsivesinikud) log KOW = 0,94- 1,43 (MTBE) ja log Kow = 1,6...2,5 (C5-C6-
Aine ärritab silmad ja hingamisteed auru sissehingamine võib põhjustada kopsuturset (vt Märkused) Arstlik kontroll on vajalik. PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD: Aine kahjustab südame lihast tulemusena kudede kahjustus. Füüsilised ja keemilised omadused Keemistemperatuur: 55-58°C Sulamistemperatuur -88°C Suhteline tihedus (vesi = 1): 0.76 Vees lahustuv: segunev Auru rõhk, kPa 20°C: 25.7 Auru suhteline tihedus (õhk = 1): 2.0 Leekpunkt -29°C c.c. Isesüttimistemperatuur : 371°C Plahvatuspiir, mahu% õhus: 2.2-22 Tihedus 763 kg/m³ Pakkimisviisi valimine P602 vaat 1A1 (pakkimine tavapakendisse). Pakendi valimine (tüüp ja mis täh(ed)t (X, Yvõi Z) on vastuvõetavad pakendi markeeringus) X- pakendirühma I jaoks Pakendi märgistamine (CLP märgistus), märgid 100x100mm UN2334 (ÜRO number) ALLYLAMINE (õige veonimetus, PSN) (ohumärk või -märgid) 2 CLP märgistus
Tolmul võib ülemine piir puududa. Allja ülalpool plahvatuspiiri on segu plahvatusohutu. Plahvatuspiire on võimalik muuta: · rõhu alandamisega, seejuures plahvatusintervall kitseneb ja teatud rõhu juures muutub segu plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks. Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad ülemine ja alumine plahvatuspiir on vedelike puhul seotud temperatuuriga, sest vedelike kohal on alati aurufaas, mille koostis oleneb selle temperatuurist. Plahvatuspiirid antakse gaasidele ja vedelikele mahuprotsentides, tolmudele g/m3 (grammi ainet kuupmeetri õhu kohta). Seadusandlusn vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni piiride määramine kinnistes mahutites (reservuaarides, tanklaevades jne) raskendatud. Sellistel juhtudel kasutatakse vedelike
Aurud võivad kanduda süüteallikani ja seejärel leek lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahju kuumuse käes lõhkeda. Auru plahvatuse oht ruumides, väljas ja kanalisatsioonis. Reageerib tugevate oksüdeerijate ja peroksiididega.Leelis ja leelismuldmetallidega reaktsioonis eraldub kergestisüttiv vesinik.Aurud moodustavad õhuga kergestisüttiva plahvatusohtliku segu, mis süttib kokkupuutel sädeme jms. Väävelhape Ühinedes metallidega tekib vesinik, mille plahvatuspiir on madal. Väävelhapet ei tohi hoida koos kloraatide, perokloraatide ja permanganaatidega. Söestab orgaanilisi aineid koos kuumuse tekkega kuni isesúttimiseni. Reageerib ägedalt veega. Ärritab ja mõjub sööbivalt nahale, ärritab limaskesti, silmi, kutsudes esile pisaratevoolu, köha. Tekitab tugevaid hingamisteede kahjustusi ja nahapõletust. Tolueen Tolueen reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega, halogeenide ja peenestatud väävliga.
lõhnaga. Pentanool lahustub vees halvasti, kuid hästi orgaanilistes lahustites. Pentanooli füüsikalised omadused: · Keemistemperatuur: 138o C (Keemistemperatuurid tõusevad süsiniku aatomite arvu suurenemisel molekulis.) · Sulamistemperatuur: -79o C · Süttimistemperatuur: 33o C · Isesüttimistemperatuur: 300o C · Suhteline tihedus: 0.8 (vesi=1) · Auru suhteline tihedus: 3 (õhk=1) · Auru rõhk, kPa 20o C: 0.13 · Plahvatuspiir, mahu % õhus: 1.2-10.5 5 Keemilised omadused Alkoholidel puuduvad selgesti väljendatud happelised või aluselised omadused. Nii alkoholid ise kui ka nende vesilahused ei juhi märgatavalt elektrivoolu. Kuna alküülrühm on elektronidoonor, siis on elektronitihedus hapnikuaatomil suurenenud ja O H side dissotsieerunud veelgi väiksemal määral kui vee puhul.
lekuumenemist korrosioon. ##GAASKTUS## Philiselt pletatakse kateldes maagaasi ehk loodusliku gaasi, mis koguneb maakoore thimikesse. Maagaasi ballastiks lmmastiks ja CO2. Naftagaase toodetakse ka ja need on need gaasi, naftakrval gaasid on rasvasd gaasid, kuna nad sisaldavad palju raskeid ssivesinike. Gaasktuse philisteks kaheks karakteristikuks on: 1)Plevagaasi tihedus Igal plevagaasil on omaette plahvatus ehk sttimispiirid. Alumine plahvatuspiir ja lemine plahvatuspiir. Alumiseks plahvatuspiiriks nim. minimaalset gaasi kontsentratsiooni gaashusegus , mille puhul lahtise tule juurde viimisel ta plahvatab. lemine sttimispiiriks nim. max gaasi konsentratsiooni mille puhul plahvatab. ##PLEMINE## Ktuse plemine katla koldes on keemilis-fsikaline protsess, mille kigus ktus viiakse kokku happendajaga (hu hapnikuga) ja seejrel ktuse plevaine ja see see hapendaja ehk hapnik hinevad keemiliselt, mille tagajrjel eraldub
plahvatuspiiri on segu plahvatusohutu. Plahvatuspiire on võimalik muuta: · rõhu alandamisega, seejuures plahvatusintervall kitseneb ja teatud rõhu juures muutub segu plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks.Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad ülemine ja alumine plahvatuspiir on vedelike puhul seotud temperatuuriga, sest vedelike kohal on alati aurufaas, mille koostis oleneb selle temperatuurist. Plahvatuspiirid antakse gaasidele ja vedelikele mahuprotsentides, tolmudele g/m3 (grammi ainet kuupmeetri õhu kohta). 7 Annika Luikjärv Põlemine 5
kallutatud marsruudi pindjääb 1 min jooksul muutumatuks. Gaaskütuse täiendavad karakteristikud: · Gaasi absoluutne tihedus ja suhteline tihedus gaas C3H8-=1,97kg/m2 C4H10- = 2,6kg/m2 · Gaaside plahvatuspiirid: igal gaasil on 2 plahvatuspiiri- 1.alumine-on gaasi minimaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. 2. ülemine plahvatuspiir on maximaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. Kütuste põlemine On füüsikalis keemiline protsess, mille käigus kütus viiakse kokku õhuga ja seejärel süüdatakse, ss toimub õhus oleva hapniku ühinemine kütuse põlev elementidega ja selles protsessis eraldub suur hulk soojust. Ja see soojus kulutatakse kuuma vee ja veeauru tootmiseks. Põlemine võib olla:
suunamisel tanki hakkab tanki atmosfääri koostis otsekohe muutuma sirge DA järgi. See sirge aga läbib põleva segu ala ja teatud ajavahemikul on tanki atmosfäär süttimisohtlik. Sellise olukorra vältimiseks tuleb enne tanki degaseerimise alustamist suunata sinna intertgaasi seni, kuni atmosfääri koostist iseloomustavad punktid langevad allapoole sirget GA. Küllastunud süsivesinike leekpunktid, keemistemperatuurid ja süttimispiirkonnad Süsivesinik Leekpunkt, °C Plahvatuspiir- Keemispunkt, kond, % °C Metaan 5,3...4,0 -161,5 Etaan 3,0...12,5 -88,3 Propaan -104 2,2...9,5 -42,1 Butaan -60 1,9...8,5 -0,5 Bensiin <- 40 1,4...7,6
annaabi.ee 
