2. Põlevvedelikud ja nende segud. Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. 3. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu. 4. Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku ja soodustavad tule- ja plahvatusohtu ja sageli olla ka söövitavad. 5. Mürgised ained, mis organismi sattudes põhjustavad tervisekahjustusi või surma. Samuti kuuluvad siia ained, mis võivad põhjustada inimeste ja loomade nakatumist. 6. Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile äärmiselt kahjulikud. 7. Söövitavad ja korrodeerivad ained, mis kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad metallidega ning mitmete teiste ainetega. 8
Samas on aine veest kergem ja võib ka veepinnal uuesti süttida. Kui aine satub juhuslikult keskkonda, tuleks evakueerida õnnetuspiirkonnast asjassepuutumatud ja mittevajalikud inimesed. Peab vältima sissehingamist, hoiduda pealetuulest, vältida süttimisohtu, eemaldada õnnetuspiirkonnast võimalikud süüteallikkad, õhutada ja kindlasti mitte suitsetada. Keskkonna kaitsemiseks tuleks vältida aine sattumist kanalisatsiooni, sest see tekitab peale reostumise ka plahvatusohtu, pinnasesse (pinna- ja põhjavette). Mahavalgunud aine tuleks koguda kokku mittepõleva absorbendi (näiteks liiva) abil kokku kasutades sädet mitteandvat abivahendit ja ladustada vastavalt märgistatud mahutites. Tegemist on ohtlikke jäätmetega. Pärast aine käitlemist tuleks end põhjalikult pesta ja eemaldada saastanud riided ning need pesta enne järgmist kasutamist. Ainet peab käsitlema ventileeritavas ruumis ja peab kasutama kaitsevahendeid
1, PGII Ohutuskaarti kasutamine FÜÜSIKALINEOLEK;VÄLISKUJU: VÄRVITU KUNI KOLLANE VEDELIKTERAVA LÕHNAGA FÜÜSIKALISED OHUD: Aur on õhust raskem . ja võivad liikuda põranda lähedal; võivad distantselt süttida . KEEMILISED OHUD: Aine laguneb põletamisel lämmastikoksiidide toksiline suits. tekkimine Aine on keskmise tugevusega alus , reageerib ägedalt hapetega ja söövitab alumiiniumi, tina ja tsinki. Reageerib ägedalt oksüdeerijad ja kloor põhjustab tule- ja plahvatusohtu TÖÖKESKKONNA PIIRNORMID: TLV ei ole määratud TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. aurude sissehingamise kaudu naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu . SISSEHINGAMISE OHT: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Põhjustab silmade pisaravoolu suurenemist. Aine ärritab silmad ja hingamisteed auru sissehingamine võib põhjustada kopsuturset (vt Märkused) Arstlik kontroll on vajalik. PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD:
(taset aegajalt kontrollida). 8. Kontrollida vee väljavoolu ühtlust kanalisatsiooni gaasikella jahutusvee torust 23, õhuniisutist ning kalorimeetri ülevooluanuma 5 torust 8. vee tilkumine kerest näitab seadme mittekorrasolekut. 9. Avada ettevaatlikult gaasimagistraalil olev gaasikraan ning põleti 17 kraan. Keerata gaasipõleti allosas olev õhu reguleerseib kinni ning lasta enne süütamist süsteemist läbi voolata 5 liitrit gaasi vältimaks PLAHVATUSOHTU GAASIREGULAATORIS NING GAASIKELLAS. 10. Süüdata leek ja õhu reguleerseibi avamisega ning gaasikulu muutmisega reguleerida leek nii, et leegi südamiku sinakasrohelise koonuse kõrgus oleks 0,04...0,0,5 m. Sellele vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11. Avada klapp 13 suitsugaasi väljumisavas. 12. Asetada põleti kalorimeetri keresse ning kontrollida leegi asendit alt peegli 18 abil.
"B". Piirkonna plaan 3 Ennetusmeetmed Kui mahuti põleb, siis ohutusala on kuni 800 m, kus piiratakse inimeste liikumist. Töötajad suunatakse kinnistesse ruumidesse ja vajaduse korral evakueeritakse. Hingamisteid tuleb kaitsta erivahenditega. Ohualale, mis ulatub kuni 100 meetrini ei jää ühtegi eluhoonet ega ettevõtet. Selleks, et vältida tule- ja plahvatusohtu, puhastada ala süttivast materjalist. Takistada diisli ja/või bensiini valgumist kanalisatsiooni, pinnasesse ja pinna- või põhjavette. Kasutades liivast või muust sobivast vedeliku imavast materjalist tehtud kaitsevalle. Leke tuleb sulgeda ilma täiendavat riski võtmata. Mahavalgunud vedelik koguda liiva, mulla või muu sobiva vedelikku imava materjali abil. Hiljem koguda saastunud materjal kokku suletud metallnõudesse ja anda üle litsentseeritud ohtlike jäätmete käitlejale
(taset aegajalt kontrollida). 8. Kontrollida vee väljavoolu ühtlust kanalisatsiooni gaasikella jahutusvee torust 23, õhuniisutist ning kalorimeetri ülevooluanuma 5 torust 8. vee tilkumine kerest näitab seadme mittekorrasolekut. 9. Avada ettevaatlikult gaasimagistraalil olev gaasikraan ning põleti 17 kraan. Keerata gaasipõleti allosas olev õhu reguleerseib kinni ning lasta enne süütamist süsteemist läbi voolata 5 liitrit gaasi vältimaks PLAHVATUSOHTU GAASIREGULAATORIS NING GAASIKELLAS. 10. Süüdata leek ja õhu reguleerseibi avamisega ning gaasikulu muutmisega reguleerida leek nii, et leegi südamiku sinakasrohelise koonuse kõrgus oleks 0,04...0,0,5 m. Sellele vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11. Avada klapp 13 suitsugaasi väljumisavas. 12. Asetada põleti kalorimeetri keresse ning kontrollida leegi asendit alt peegli 18 abil.
Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. 4. Kergsüttivad tahked ained. Igasugused tahked ained, mis väga kergesti süttivad. Samuti kuuluvad siia alla isesüttivad ained ning ained, mis veega reageerides tekitavad põlemisohtlikke gaase ning suurendavad sellega süttimisohtu. 5. Oksüdeerivad ained. Ained, mis sisaldavad hapnikku ja soodustavad tule- ja plahvatusohtu ja sageli olla ka söövitavad. 6. Mürgised ained, mis organismi sattudes põhjustavad tervisekahjustusi või surma. Samuti kuuluvad siia ained, mis võivad põhjustada inimeste ja loomade nakatumist. 7. Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile äärmiselt kahjulikud. 8
Seda saadakse propeeni hüdrateerides ning tarvitatakse lahustina ja ekstrahendina ning 2propanooni ja estrite sünteesis. 2PROPENOOL, ALÜÜLALKOHOL CH2=CHCH2OH, terava lõhnaga värvuseta vedelik. Seda saadakse 3koro1propeeni hüdrolüüsides.kasutatakse glütserooli ja sünteetiliste vaikude tootmisel. Ärritab liamskesta. KEEMILISED OHUD: Reageerib süsiniktetrakloriidiga, lämmastikhappega, klorosulfoonhappega põhjustab tule ja plahvatusohtu. TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. aurude sissehingamise kaudu naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu . SISSEHINGAMISE OHT: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Põhjustab silmade pisaravoolu suurenemist. Aine ärritab silmad nahk ja hingamisteed. Aine võib kahjustada lihased, tulemusena lokaalne spasm ja valu. Toimet võib pidurdada. Aine võib kahjustada neerusid ja maksa. Aine on väga toksiline veeloomadele.
plavatuse. Sellega käib kaasas valgusefekt, ülikõrge temperatuur ja ulatuslik kogus plahvatusgaase. Lõhkeained jagunevad omakorda kuueks alaliigiks. 1.1 on massiplahvatusohtlikud lõhkeained, mis tähendab, et ühest lõhkekehast plahvatavad kõik läheduses olevad lõhkekehad 1.2 on killuohtlikud, kuid mitte massiplahvatusohtlikud. 1.3 alaliigi all on ohtlikud ained, mis on tuleohtlikud ja millel on väike plahvatus- ning killuoht. 1.4 ained ei kujuta suurt plahvatusohtu. 1.5 ainetele on raske alustavat tõuget anda plahvatuseks ja viimases alagrupis on väga raskesti initsieeritavad lõhkeained, ehk nad vajavad plahvatuse esile kutsumiseks vahelaengut. [5], [6] Teine klass on gaasid. Gaase säilitatakse ja transporditakse nelja erinevat moodi. Esimesed on rõhu all olevad gaasid, mis 20 juures on gaasilises oleks. Teised on rõhu all veeldatud gaasid ehk need, mis on 20 juures vedelas olekus. Kolmandad on rõhu all lahustunud gaasid ja neljandad
plahvatusohtlik, oksüdeeriv, söövitav, keskkonnaohtlik aine). 10. Milles seisneb tuleoht keemialaboris? Mis võivad põhjustada ja kuidas vältida? Võivad põhjustada tuleohtlikud ained, gaasi põletid, keetjad, elektriseadmed jms. tuleb olla ettevaatlik, kergesti lenduvate ühendite puhul kasutada tõmbekappi 11. Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida? Plahvatusohtu võivad põhjustada kergestisüttivad või plahvatusohtlikud ained mis võivad tekkida reaktsioonidel või olla laboris. Vaakum ja surveanumad. Kontrolli alt väljunud reaktsioonid. Plahvatusohtlikud segud( O2 + tolm) Et vältida: kasutada vastavaid kaitsevahendeid, töötada väikeste ainekogustega, hoida eemal süttivad ained, ventileerida. 12. Milles seisneb mürgitusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida?
14. veonõuded 15. muu teave 16. peab olema eesti keelne 222 Milles seisneb tuleoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida? Võivad põhjustada tuleohtlikud ained, gaasi põletid, keetjad, elektriseadmed jms. tuleb olla ettevaatlik, kergesti lenduvate ühendite puhul kasutada tõmbekappi 222 Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida? Plahvatusohtu võivad põhjustada kergestisüttivad või plahvatusohtlikud ained mis võivad tekkida reaktsioonidel või olla laboris. Vaakum ja surveanumad. Kontrolli alt väljunud reaktsioonid. Plahvatusohtlikud segud( O2 + tolm) Et vältida: kasutada vastavaid kaitsevahendeid, töötada väikeste ainekogustega, hoida eemal süttivad ained, ventileerida. 222 Milles seisneb mürgitusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida?
plahvatusohtlik, oksüdeeriv, söövitav, keskkonnaohtlik aine). 28. Milles seisneb tuleoht keemialaboris? Mis võivad põhjustada ja kuidas vältida? Võivad põhjustada tuleohtlikud ained, gaasi põletid, keetjad, elektriseadmed jms. tuleb olla ettevaatlik, kergesti lenduvate ühendite puhul kasutada tõmbekappi 29. Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida? Plahvatusohtu võivad põhjustada kergestisüttivad või plahvatusohtlikud ained mis võivad tekkida reaktsioonidel või olla laboris. Vaakum ja surveanumad. Kontrolli alt väljunud reaktsioonid. Plahvatusohtlikud segud( O2 + tolm) Et vältida: kasutada vastavaid kaitsevahendeid, töötada väikeste ainekogustega, hoida eemal süttivad ained, ventileerida. 30. Milles seisneb mürgitusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida?
liikumiskiiruse ja relatiivse niiskuse, mürataseme, vibratsiooni, valgustustugevuse. Mõõtmistele lisaks tuleb arvesse võtta töö iseloomu (kerge, raske, istuv töö, liikuv töö, välistöö, sisetöö jne), kasutatavat riietust, töökohtade paigutust ja seadmeid ning loomulikult antud töökohas töötavate inimeste arvu. Kemikaalid võivad olla ohtlikud nii tervisele kui ka keskkonnale ning need võivad põhjustada tulekahju ja plahvatusohtu. Kemikaalide kasutamine võib tekitada tööõnnetusi, kutsehaigusi või allergiat ning muid tööga seotud haigestumisi. Samuti võivad kemikaalid põhjustada suurõnnetusi. Kemikaalide omaduste väljaselgitamine ja nendest tulenevate ohtude kindlakstegemine on kemikaalide ohutu kasutamise aluseks. Terviseriski suurus sõltub ohuteguri kontsentratsioonist, mõju ulatusest, ajast ning inimese individuaalsetest omadustest ja tundlikkusest. Kui töökohal kasutatakse ohtlikke
o Tselluloosi ja paberitööstuse märgprotsessi osad 2. Tuleohuklass: tuleohtlikud toimingud. · Toimingud, kus tööstuslikult käsitletakse või ladustatakse süttivaid ja kiiresti soojust eraldavaid materjale või valmistooteid ning sealjuures põlemiskoormus on tavaliselt 300-1200MJ/m².Toimingud, kus käsitletakse või ladustatakse põlevaid materjale suurel hulgal (põlemiskoormus üle 1200MJ/m²), kuid plahvatusohtu ei ole. Näited: o Toiduainetööstus (v.a veskid) o Naha ja tekstiilitööstus (v.a. märgprotsess) o Õlletehase linnasejaoskond o Paberi ja tselluloositööstuse jaoskonnad o Puidu-, mööblitööstus o Vineeri-, laastplaaditehased o Pressplastitehased 3. Tuleohuklass: tule- ja plahvatusohtlikud toimingud
annaabi.ee 
