Sellise kiiruse puhul puruneb meteoriit vastu maad põrgates ning kildude laialipaiskumine tekitab koos lööklainega kraatri. Plahvatuskraatrid tekivad suuremate kiiruste puhul, siis, kui meteoriidi kineetiline energia on nii suur, et meteoriit aurustub põrkel osaliselt või täielikult. Tekkinud gaaside paisumine väljendub võimsa plahvatusena. Just Ilumetsa kraatrid viisid Ago Aaloe aga arvamusele, et otstarbekas oleks ka kolmanda, vahepealse rühma eristamine, mis sai talt löögi-plahvatuskraatri nime. Selle puhul jäi tsentraalseks plahvatuseks energiat vajaka ja meteoriit aurustus ühtlaselt kogu pinnases liikumise ajal. Plahvatusproduktid kandusid kilomeetrite kaugusele ja neid saab nüüd koguda lähedalasuva Meenikunno raba süvakihtidest, mille dateerimine andis ka kraatrite täpse vanuse 6600 aastat!
Alustatud uuringud katkestas Teine maailmasõda. Uuesti asus kraatreid uurima 1956. aastal Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudi geoloog Agu Aaloe. Juba esimeste välitööde tulemuste põhjal järeldati, et sealsed lohud on meteoriitse tekkega. 1964. aastal võeti Põrguhaud ja Sügavhaud riikliku kaitse alla. Aaloe arendas edasi väikekraatrite kujunemisteooriat ning just Ilumetsa kraatrite ehituse põhjalik uurimine andis aluse väita, et tegu on löögi-plahvatuskraatri tüübiga: kraatritüüp, mille puhul meteoriit plahvatas juba enne põrkumist aluspõhjakivimiga. (10 Põhjust Põlvamaad külastada 2008:6) Löögikraatrid tekivad suhteliselt aeglaselt (0,5-3 km/s) langevate suurte meteoriitide löökidest. Sellise kiiruse puhul puruneb meteoriit vastu maad põrgates ning kildude laialipaiskumine tekitab koos lööklainega kraatri. Plahvatuskraatrid tekivad suuremate kiiruste
annaabi.ee 
