Õhtul jõudis kätte, enne külaliste tulekut ma panin küünla põlema ja küünal kui põleb siis ta eritab lõhna ja küünla põlemisel tekib keemiline reaktsioon, sest hapnik muutub süsihappegaasiks nagu alati kui tuli ehk leek põleb. Peale külaliste ära minekut tahtsin teha ühe katse kuid see ei õnnestunud. Ma tahtsi äädika ja söögisoola kokku segada, et see plahvataks. Kui äädikas ja söögisool kokku segada, siis tekkib keemiline reaktsioon. Mul tuli veel meelde, et koolis tegi keemia õpetaja katse, et segas vee ja mingi aine kokku ja seal vees tekkis keemiline reaktsioon, sest üks aine seguneb teisega ja tekkiski keemiline reaktsioon. Järgmisel päeval ma jälle ärkan seitsme paiku, teen süüa ja seda mida ma teen ei tekki seal keemilist reaktsiooni, sest ma ei sega sinna mingeid aineid.
Või leppida sellega ning teha keskpärast tööd enese ja lähedaste ära elatamiseks, tundes rõõmu elu lihtsusest? Need on küsimused, mille üle peaks minu arvates iga inimene vähemalt korra elus pikemalt mõtlema, pannes paika enda versiooni tulevikust. See kindlasti muutub tänu juhustele ning liigub oma rada pidi, kuid vähemalt ei pea siis enam nullist pihta hakkama. Mis oleks maailm üksikisiku jaoks, kes teab kõike? Kui ta sellest infokogusest ei plahvataks, oleks siiski kogu selle faktihunnikuga vähe teha. Et olla edukas, tuleb luua sidemeid ja seoseid mõistete ja nende praktiliste väärtuse vahel, tuleb mõista, millistest teadmistest üldse abi on. Seetõttu hindan tarkusest olulisemaks kavalust, mis tegeleb pigem seoste kui faktide endaga. Teades fakti, et mitokonder toodab raku elutegevuseks vajalikku energiat vajan ma siiski seoseid teiste ainete ja ideedega, et tulla lagedale ideega energia kunstlikuks stimuleerimiseks
hukkumise. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul; see tõttu jälgitakse nende liikumist eriti hoolega. Suuruselt jäävad nad alla planeetide kaaslastele, tuhande kilomeetri lähedale küünib vaid Ceres (931km); rohkem kui sada kilomeetrit on läbimõõt 250 asteroidil. Umbes 250-meetrised ja suuremad asteroidid võivad jõuda maapinnani, kusjuures põrkekohale tekiks vähemalt 5-kilomeetrise läbimõõduga kraater. Samade mõõtmetega komeet plahvataks küll õhus, kuid tekkiv lööklaine poleks otsekontaktist vähem ohtlik. Kui arvestada, et komeetide keskmine kiirus on 58 km/s potentsiaalselt ohtlike asteroidide 21 km/s vastu, siis näeme, et ründav komeet on samasugusest asteroidist ohtlikum. 2. Komeedid. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehad.
S-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö päikesepoolses osas. 3. M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Need asteroidid peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust. Asteroidi kiirus, suurus ja purustusjõud. Umbes 250-meetrised ja suuremad asteroidid võivad jõuda maapinnani ning põrkekohale tekiks vähemalt 5-kilomeetrise läbimõõduga kraater. Samade mõõtmetega komeet plahvataks küll õhus, kuid tekkiv lööklaine poleks otsekontaktist vähem ohtlik. Kui arvestada, et komeetide keskmine kiirus on 58 km/s potentsiaalselt ohtlike asteroidide 21 km/s vastu, siis on ründav komeet samasugusest asteroidist ohtlikum. Maad kaitsev atmosfäär Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. Need kivimeteoriidid põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Umbes kord aastas
H. F. 324 Bamberga 246 2.682 25. veebruar 1892 Palisa, J. 3 Juno 240 2.667 1. september 1804 Harding, K. L. 24 Themis 234 3.129 5. aprill 1853 de Gasparis, A. 95 Arethusa 230 3.073 23. november 1867 Luther, R. Asteroidi ja komeedi kiirus, suurus ja purustusjõud Umbes 250-meetrised ja suuremad asteroidid võivad jõuda maapinnani, kusjuures põrkekohale tekiks vähemalt 5-kilomeetrise läbimõõduga kraater. Samade mõõtmetega komeet plahvataks küll õhus, kuid tekkiv lööklaine poleks otsekontaktist vähem ohtlik. Kui arvestada, et komeetide keskmine kiirus on 58 km/s potentsiaalselt ohtlike asteroidide 21 km/s vastu, siis näeme, et ründav komeet on samasugusest asteroidist ohtlikum. Asteroidide koostis Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure
põhialal, 200 meetris. Maail ei usu kuidagi, et michael Jonshoni löömatuks peetud maailmarekord 19,32 on võimatu. Ei saa olla. Enne starti 200m finaalis veiderdab Bolt nagu alati, naeratab publikule, lennutab kätega välgunooli ja silub demostratiivselt kiilaspead, kui tedutaja tema nime kuulutab. Lõpusirgele saabub ta pika eduga. Kõrvale vaatamine ja kätega vehkimine jääb ära. Bolti näole ilmub lõpuks isegi pingutusgrimass. Staadion justkui plahvataks, kui lõpujoone järel näitab tabloo 19,31. Ületamatu maailmarekord on ületatud! 19,30 seejuures kerge vastutuulega, näeb Bolt juba finishis lõpliku aega . Supermees heidab sellili, katab näo kätega, tõuseb põlvedele, taob publiku poole vaadates käega rindu. Alles siis läheb auringile. Staadionil kõlab ,,Happy birthday"- paari tunni pärast algab bolti 22. sünnipäev. Tänu Boltile stardib Jamaica ka 4x100 m teatejooksus suursoosikuna. Bolti ja
(http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page, 3.16.2010) Tankitõrjemiinid TMD-44 ja TMD-B on lihtsad ristküliku kujulised Nõukogude Liidu puidust kestaga miinid. Neid mõlemaid miine kasutati II maailmasõjas. Mõlemad miinid on ehituselt üsna sarnased, ainus erinevus oli sütiku mehhanism. Mõlema miini puidust ehitus tegi 12 ettearvamatuks, kui palju survet on vaja, et miini plahvataks: puit mädaneb ja putukad võivad puidust kesta ära süüa, mis vähendab vajalikku survet miini plahvatamiseks kuni 3 kg-ni. TMD-B miin sai valmis enne II maailmasõja algust. Miin kujutab endast lihtsalt puidust kesta, mis on täidetud lõhkeainega. Puidust kesta peal oli kolm kõrgendatud tahvlit, mis piisava surve all varisesid kokku, mille tagajärjel MV-5 detonaator plahvatas, ja mis siis pani miini plahvatama. Riidest kandmise käepide paigaldati miini küljele
solenoidi või mootori kontakti külge. Seadet tuleb eelnevalt korduvalt testida sütikute abil ning nii saatja kui vastuvõtja patareid peavad olema värsked. 4.3. VIITSÜÜTED. Viitsüüde on seade, mis võimaldab teha pausi selle ülespaneku ja plahvatuse vahel. Ka tavaline süütenöör on viitsüüde, kuid 24 tunnise põlemisega nöör läheb üsna kalliks maksma. Järgnev lõik tutvustab erinevaid ter-roristi poolt kasutustleidvaid viitsüüte tüüpe, kui ta soovib olla kindel, et pomm plahvataks, kuid talle meel-dib paugu ajal juba teises riigis elada. 4.3.1. AEGSÜTIKUD JA AEGSÜÜTENÖÖRID. Äärmiselt lihtne on valmistada süütenööri põhimõttel töötavaid laenguid. Lihtsaim võte on arvatavasti sigareti kasutamine. Tavaline sigaret põleb umbes 8 (?) minutit. Mida kõrgem on tõrva- ja nikotiinisisaldus, seda aeglasemalt sigaret põleb. Madala tõrva- ja nikotiinisisaldusega sigaretid põlevad kiiremini, kuid on ka vähem võimalusi, et nad põhjuseta (suitsetamata) paugu
oli rahul sellega, et talle vähemalt maksti, Franz oli tark professor ja hea palgaga - raamatukogus istus mt kõrval naine, kes tegi agaralt märkmeid oma loetu kohta, siis naise vastas istus vene tüdruk, kes pigem tegeles millegi muuga, kui raamatutega - mt armastas puhtaid tänavaid, ilusaid pakendeid ja elumugavust, tegelikult ka Franzi, samas unistas, et ta põue taskus oleks pomm, mida poole ooperi pealt lahkude tooli alla saaks jätta, et see siis plahvataks ja plahvatus ohvriterohke oleks - tegelikult ei tahtnud mt kellelegi viga teha, tahtis, et kõik haihtuks valutult õhku ja tema koos sellega - saatis veel paar värssi Angelole õhusuudluseks 19. - pühapäeviti post ei käi, postkastid olid klaasist luukidega, nägu juba kaugelt, kui see tühi oli, kui kirjad tulid, saabusid need kõik korraga, kirjad emalt ja sõpradelt ja Angelolt, mille lugemisest mt kunagi ei tüdine, kirjutab nüüd vastu ja kirjeldab taas üht maastikku, seekord
annaabi.ee 
