Vaatamata sellele, et Frank Iero oli bändiga alles liitunud, mängis ta ikkagi kitarri kahel laulul, üheks neist oli "Early Sunsets Over Monroeville". Suur karjäär (2003-2005) Aastal 2003 lõpetas bänd senini kehtinud lepingu Eyeball Recordsiga ning läks üle Reprise Recordsi hoole alla. Pärast tuuri koos Avenged Sevenfoldiga, hakati töötama teise plaadi kallal, pealkirjaga "Three Cheers for Sweet Revenge". Plaat tuli välja aastal 2004 ja sai sama aasta jooksul plaatinaplaadiks. Albumilt lasti välja kolm singlit: "I'm Not Okay (I Promise)", "Helena" ja "The Ghost of You". Umbes sellel ajal asendas bänd trummar Matt Pelissier'i Bob Bryariga. Pelissieri lahkumise põhjuseks olid tülid bändiliikme Ray Toroga ning äpardused live esinemiste ajal. 2005. aasta algul osales bänd "Taste Of Chaos" tuuril ja oli Green Day soojendusesinejaks "American Idiot" tuuril. Hiljem sel aastal käis bänd peaesinejana tuuril ümber USA koos Alkaline
aasta filmi "Mehed mustas" taustalaul. Järgmisel aastal ilmus nende debüütalbum, mis kandis bändi nime. Sellel oli nende esimene suurhitt "No, no, no". Seda albumit müüdi mõõdukalt ja see näitas, et läbilöök muusikaäris on täiesti võimalik. Bänd sai kuulsaks oma teise albumiga "The Writing's on the Wall", mis ilmus 1999. Sellel on nende kõige tuntumad laulud "Bills, Bills, Bills", "Jumpin' Jumpin' " ja "Say My Name". See album sai mitmekordseks plaatinaplaadiks, müües 7 miljonit koopiat. "Say My Name" sai 2001. aastal kaksGrammyt: parim rhytmandblueslaul ning parim rhytmandbluesesitus duo või bändi kategoorias. 2000 vähenes bändi liikmete arv kolmeni. Luckett ja Roberson pidid lahkuma, neid asendas Michelle Williams. Luckett ja Roberson kaebasid bändi kohtusse, süüdistades seda lepingu rikkumises. Lõpuks saadi kohtuvälisele kokkuleppele. 2002. aastal alustas Beyoncé soolokarjääri, algul paralleelselt bändiga,
annaabi.ee 
