küll ei valda aga mis siis. Kellelegi ei tuleks pähe minna tööle või elama üks kõik kuhu teise riiki ja seal kohalikku keelt mitte ära õppida - see on ju põlisrahva mõnitamine. Minu arvates loodavad venelased, et vene võim tuleb tagasi Eestisse ja kõik jätkub , nagu kunagi. Alatiseks jääb ületamatu müür eestlaste ja venelaste vahele, mida maha lammutada ei saa. Küll sõimlevad rahvused omavahel ja plaanitsevad kõige hullemat. Kuid siinkohal pean tõdema, et venelane pole ainuke must lammas. Eestlane on täpselt samasugune. Kui venelane siin Maailmas peaks tekitama sõja, siis peamiseks motiiviks oleks kättemaks. Kuid on ju teada, et kättemaks sünnitab kättemaksu. Ajaloolises perspektiivis kehtib veritasu igal pool. Meilegi makstakse selle eest kätte. Võib olla mitte meile, vaid meie lastele, võib olla lastelastele. Kuid see kättemaks tuleb ja me veel tunneme Pronkssõduri kättemaksu
"hingetõmbeaeg" täis ja Eestis pidid siin loodud löögiüksused hävitama selle demokraatliku väikeriigi. 1. detsembri varahommikul asusid enamlaste löögiüksused Moskvast saadud direktiivide alusel Eestis võimu haarama. Saadud juhiste järgi pidid relvastatud löögiüksused okupeerima siinsed valitsusasutused ning posti- ja transpordikeskused, vallutama sõjaväekasarmud ja politseikeskuse ning arreteerima eesti riigitegelased, ametnikud ning ohvitserid. Et kommunistid midagi plaanitsevad, polnud mingi saladus. 1924. aasta november oli möödunud suure kohtuprotsessi tähe all, mille tulemusel 149 Eesti riigi suhtes vaenulikku isikut süüdi mõisteti. NSV Liidus toimusid samal ajal meeleavaldused loosungite all «Maha valge Eesti timukad!», «Maha Eesti kodanluse vabariik!» jms, Jamburgis (Kingissepas) kanti ringi tohutut papist granaati kirjaga «Meie kingitus Eesti timukatele».
Marie Antoinette hakkas kahtlustama, et generaalstaadid tahavad kukutada monarhia. Ta veenis oma abikaasat vallandama liberaalsete vaadetega peaministrit ja palkama Marie Antoinette'I liitlase, parun Breteuil'i. Breteuil oli vaga katoliiklane ja pühendunud monarhia pooldaja. Monarhia vastased kutsusid teda halastamatuks türanniks, kuigi tal oli väga inimlik oma vaenlaste vastu. Hoolimata sellest, haarati Pariis siiski pettekujulmasse, et rojalistid plaanitsevad sõjaväega rünnata linna. 14.juulil 1789.aastal vallutati Bastille. Uudis jõudis paleese alles hilja õhtul. See sündmus tähistas reformi algust. Palees valitses paanika ja paljud õukonnad põgenesid elu eest. D'Artois põgenes eesotsas, kartes surma, kuninganna poolt armastatud Gabrielle põgenes Sveitsi. Marie Antoinette määras oma ellujäänud laste hooldajaks markiis Tourzel'i. Marie Antoinette lootis ka ise põgeneda
peategelase totaalse kaotuse suunas, kuid Kafka jahe ja jällegi täiesti kohatult isegi nagu veidralt optimistlik stiil ei luba novelli lõppedes ühemõtteliselt «süüdlasele» osutada. Novell on nagu üksainus koletu kärgatus: «Vandenõu!» Kogu lugejale avanevate vandenõude (isa vandenõu poja vastu, pruudi vandenõu peigmehe vastu) hullumeelsusest ja ennekuulmatusest hoolimata on Georg kõigi suhtes, kes tema hukku plaanitsevad, vankumatult surmani truu. Georg võib olla surmamineja, kuid sammub sinna kuutõbi- sena, ja püstipäi. «Otsus» on esimene tõeliselt «kafkalik» novell juba kasvõi sellepärast, et paljud siin esmakordselt ilmunud jooned korduvad väga paljudes teisteski Kafka novellides. Milline on siis Kafka novelli (või «kafkaliku» situatsiooni) tüüpülesehitus? Üksik hukkumisele määratud meestegelane, keda varitsevad vägivaldsed, hullumeelsed
annaabi.ee 
