maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Louis XVI Louis XVI sünd. 23. augustil 1754. aastal, oli viimane kuningas Prantsusmaal enne revolutsiooni. Ta päris riigi Louis XV´ lt, oma vanaisalt, kuna tema isa oli juba surnud. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770 abiellus ta Austria hertshertsoginna Marie Antoinette' iga, kellega tal oli kaks tütart ja poega. Marie-Antoinette sündis 1755 Viinis Austria keisri Franz I ja Maria Theresia noorima tütrena. Üsna varakult plaanitseti tema mehelepanekut Prantsuse troonipärijale Louis- Auguste' ile, et tugevdada Austria ja Prantsusmaa vahelisi sidemeid. 1770 vaid 15-aastane Maria Antonia (Antoinette'iks hakati teda kutsuma alles Prantsusmaal) abielluski Louis'ga ja ta sõitis kuningalossi Versailles'sse. Kuid sealne õukonnaelu teda eriti ei köitnud ja ta sisustas oma aega pideva lõbutsemisega. Pärast seda, kui 1774. aastal Marie Antoinette'i abikaasast sai kuningas Louis XVI ja temast endast kuninganna, muutusid
Selgus, et nad läksid hoopis oma uude koju Sooniku tallu, neile sai seal armsaks heinaküün, kus nad pikutasid heinte sees. Peale jõule, mis veedeti rõõmsalt koos läks Irma õppima masinakirja, kuid õppimine oli raskemaks länud kui vanasti. Inglise keele tundides kohtus ta hr. Liegenheimiga, kes temasse armus. Hr. Liegenheim pettis oma naist ja tahtis, et ka Irma ei oleks nii neitsilik. Edaspidi elasid Irma ja Rudolf rohkem Sooniku talus, kus tehti remonti ja plaanitseti palju tuleviku kallal. Irma hakkas oma aega surnuks lööma lugemise ja tööga. Rudolf läks aga korterisse ja pettis Irmat teise naisega. Irma oli meeleheitel, aga andis Rudolfile andeks, kuigi Rudolf ütles, et nende armastus on läbi. Lõpuks jäi Irma suur tahtmine peale ja nad proovisid uut elu nende armastusse sisse puhuda. Varsti läks aga Rudolf uuesti linna. Viie päeva pärast läks Irma talle järgi, kuid ta ei leidnud
Looming Oskar kallis kuulus eesti kunstnike neljandasse põlvkonda. Neil kunstnikel oli juba võimalus saada kodumasit ja omakeelset kunstiharidust. Oma ateljeekoolid olid avanud Ants Laikmaa ja Kristjan raud. 1912. aastal alustasid tegevust Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused. Vanemate kunstnike (K.Raud, A.Laikmaa) innustusel õpiti tundma etnograafilist vanavara, täiendati Eesti Rahva Muuseumi kogusid, plaanitseti talurahvaarhitektuuri muusemi avamist. Samal ajal oldi avatud ka maailmale, huvituti sellest, mis toimus mujal Euroopas. Kättesaadavamad olid Helsingi, Peterburi ja Moskva kunstikogud ja kunstielu, ent tunnetati hingelist ja loomingulist lähedust ka Põhjamaade (Soome, Norra) ja saksa kunstiga. Rahvuslike ja rahvusvaheliste mõjude risttuules otsis vell noor eesti kunst oma teed, ühendades ajavaimu ja kohapelaset sotsiaalset tellimust
Maria Antonia ehk Marie- Antoinette pulmapidustused. Sel päeval hukkus 132 inimest. Sellest kuuldes annetasid nad oma erakassast raha ohvrite toetuseks. Maria Antonia ehk Marie- Antoinette Marie-Antoinette sündis 1755 Viinis Austria keisri Franz I ja Maria Theresia noorima tütrena. Üsna varakult plaanitseti tema mehelepanekut Prantsuse troonipärijale Louis-Auguste' ile, et tugevdada Austria ja Prantsusmaa vahelisi sidemeid. 1770 vaid 15-aastane Maria Antonia (Antoinette'iks hakati teda kutsuma alles Prantsusmaal) abielluski Louis'ga ja ta sõitis kuningalossi Versailles'sse. Kuid
Linnuse varemeid hakati 19. sajandil kujundama romantiliseks lossipargiks. 1886 algas kiriku restaureerimine, mille käigus sai hoone mõnevõrra uue ilme. 1889.a. peeti kirikus esimene jumalateenistus ja pühitseti see Püha Nikolausele. Nõukogude okupatsiooni ajal 1940.a. suleti kirik jumalateenistusteks. 1944 rüüstati kirikut mitmel korral. Segaste aegade tõttu jäi kirik uuesti lagunema ning seisis aastaid tühjana. Mõni aeg kasutati pühakoda viljalaona, vahepeal plaanitseti sinna isegi ujula rajamist. 1971. aastal alustati kiriku restaureerimist. Hoone taheti muuta kontserdisaaliks. Demokraatiaajastu saabudes otsustas riik kiriku tagastada kogudusele ja võtta see uuesti kasutusele pühakojana. 1990. aasta jõulude ajal peeti esimene jumalateenistus. 1992. aasta emadepäeval pühitseti ristimiskabelis Emaaltar, mälestamaks nõukogudeaegse genotsiidi läbi hukkunud Eesti emasid. Altari tellis arst Heino Noor, kelle ema küüditati Siberisse
Versailles´e loss Louis XVI Louis XVI sünd. 23. augustil 1754. aastal, oli viimane kuningas Prantsusmaal enne revolutsiooni. Ta päris riigi Louis XV´ lt, oma vanaisalt, kuna tema isa oli juba surnud. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770 abiellus ta Austria hertshertsoginna Marie Antoinette' iga, kellega tal oli kaks tütart ja poega. Marie-Antoinette sündis 1755 Viinis Austria keisri Franz I ja Maria Theresia noorima tütrena. Üsna varakult plaanitseti tema mehelepanekut Prantsuse troonipärijale Louis- Auguste' ile, et tugevdada Austria ja Prantsusmaa vahelisi sidemeid. 1770 vaid 15-aastane Maria Antonia (Antoinette'iks hakati teda kutsuma alles Prantsusmaal) abielluski Louis'ga ja ta sõitis kuningalossi Versailles'sse. Kuid sealne õukonnaelu teda eriti ei köitnud ja ta sisustas oma aega pideva lõbutsemisega. Pärast seda, kui 1774. aastal Marie Antoinette'i abikaasast sai kuningas Louis XVI ja temast endast