Viimane soovis kaubanduse edenemise nimel edasisi sõdu vältida ja lõi Novgorodiga koguni omamoodi liidusuhted. Novgorodis asus Hansa alaline kaubakontor, toimusid laadad jne. Hansa tähtsus suurenes eriti 14. sajandil. Teiseks suuremaid sõdu ärahoidvaks teguriks oli Kuldhord. Nii toimus 1268. aastal Saksa-Taani ja Vene vägede vahel verine Rakvere lahing, mis jäi viiki, kuid mille järel lahinguväli jäi venelastele. Aasta hiljem plaanitsesid sakslased-taanlased suuremat vasturetke, kuid loobusid sellest, sest Novgorodi saabus väike mongoli-tatari abisalk. Alles 1320-ndail aastail, mil Hordi haare juba lõdvenes, algas uus pikem sõdade periood Venemaaga. See-eest Leeduga sõditi sageli ja südamest. Läänemeremaad aastal 1300 7. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS EELLUGU. 14. sajandi teiseks veerandiks oli Taanikuningas peaaegu kaotanud senisegi kontrolli oma kaugete
Eestlase jaoks ei olnud venelane põlisvaenlane nagu soomlasele. Kuid Venemaa hakkas kahtlast huvi tundma Baltimaade relvajõudude vastu, nii ka suhtes muutusid kehvemaks. 1.dets 1924 vähendas usaldust veelgi (riigipöörde katse). NL peamine eesmärk oli elimineerida teiste suurriiki mõju Balti regioonis, eriti Baltikumivälise jõu teke. Moskva sõlmis kõigiga eraldi lepingud, mitte korraga. Hitleri võimuletulekuga Moskva suund muutus ja edasi on juba teada, mis nad plaanitsesid ja tegid. Eesti ja Rootsi vahel oli tihe kaubandussuhe ja need olid alates 1923 ainult tõusujoones. Tehti ka vastastikuseid poliitilisi visiite. Poolat ritati järjekindlalt liitu tõmmata, kuna siis oli Poola veel üsna võimas. Käidi ka visiitidel, mis Rootsile ei meeldinud. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Ilus lootustandev rahulik suhtlus siiski katkes. Venemaa ja Saksmaa nõrgenemine oli ajutine
annaabi.ee 
