Sarnaste hulknurkade pindalad: Teoreem: Kui kaks kolmnurka / hulknurka on sarnased, siis nende pindalade jagatis võrdub kolmnurkade vastavate külgedega jagatise ruuduga ehk sarnasusteguri ruuduga. Eeldus: H ~ H' sarnasustegur k. Väide: , kus S ja S' on vastavalt nelinurkade H ja H' pindalad. Näide: Nelinurga pindala on 125 m². Arvuta selle nelinurgaga sarnase nelinurga pindala, kui sarnasustegur on 0,6. Vastus: 0,62 * 125 = 45 ( m² ) 7. Maa-alade plaanistamine: Sarnasustegur on plaanimõõt, mis kirjutatakse kujul 1 : n, sageli nimetatakse ka plaani ( kaardi ) arvmõõduks. Arv n on tavaliselt mingi ,,ümmargune" naturaalarv, mis näitab, mitu korda on plaanil tegelikke pikkusi vähendatud. Arvmõõdu kõrval on plaan või kaart harilikult varustatud ka joonmõõduga. Näide: Nelinurkse maatüki mõõtmed plaanil on 3,2 cm. Mõõtkava on 1 : 500 . Leia maatüki mõõtmed tegelikkuses. 3,2 * 500 = 1600 (cm) = 16 (m)
Eelkõige seondub Järvselja metsamajanduse üliõpilaste praktilise koolitamisega ning mitmekülgse metsandusliku teadustöödega ja püsikaitsealade rajamisega. Nimetatud tegevusele pani aluse prof. Andres Mathiesen, kelle algatusel loodi 1921. a. Järvseljale Tartu Ülikooli õppemetskond. Varem nimetati siinset ümbruskonda Kastre- Peravallaks.Eesrindlikud metsanduslikud tööd algasid juba 19. saj. II poolel, kui metsade omanikuks oli Kastre mõisnik Nikolai von Essen. Metsade plaanistamine toimus aastail 1860-1865. Metsaülem Martin Maurachi ametisoleku ajal (1883-1897) viidi läbi ulatuslik kuivendustöö. Käsitsi kaevati 150 km kraave, mille tulemusel metsamaa pindala suurenes soode arvelt üle 2000 ha. Alustati ka metsauuendustöödega. Peale kodumaiste puuliikide istutati ka mitmeid lehise- ja nululiike. 1887.a rajati esimene taimla istutusmaterjali kasvatamiseks. A. Mathieseni eestvõttel 1921.a rajatud nn."Lossiaias" hakati ka dekoratiivliike kasvatama.
annaabi.ee 
