majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Struktuurökonoomika tegeleb turule orjenteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga. Uurimisobjekt on sama mis ettevõtte majanduse õpetamisel. Sageli vasdandakse üksteisele turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regulaatoriks vaba konkurentsi toimel kujunevaid hindu, ning plaanimajandusteooriat, kuspõhiregulaatoriks on bürokraatia kaudu avalik võim.Instutsiooniökonoomikas püütakse teooria loomisel arvesse võtta erinevaid regulaatoreid. Esineb 4 liiki majandussubjekte: sisemaised tarbivad subjektid( majapidamised), sisemaised tootvad subjektid ( ettevõtted), riik ja välismaa. Makroökonoomika uurib majanduse terviklikku käitumist. Riigi majanduselu mõjutavad üksikute majandussubjektide( ettevõtte,
tururegulatsioonid (maksud, subventsioonid, kvaliteedistandardite esitamine) ja kas on olukordi, kus soodsalt võivad mõjuda ka sellised a priori negatiivselt hinnatavad meetmed, nagu otsene hinnaregulatsioon, riigiettevõtete osatähtsuse suurendamine ja loomuliku monopoli säilitamine. Sageli vastandatakse omavahel turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regulaatoriks vaba konkurentsi toimel kujunevaid hindu, ning plaanimajandusteooriat, kus põhiregulaatoriks on bürokraatia kaudu avalduv avalik võim. Mistahes reaalses majandussituatsioonis on mõlemad olemas, lisaks sellele avaldavad inimeste käitumisele mõju sellised traditsioonilises turumajandusteoorias kõrvale jäetud institutsioonid nagu kombed ja traditsioonid ning inimloomusele omane koostöövalmidus ja altruism. Majandusteaduse eripära: Uurimisobjekt on pidevas ning kiires muutumises, tänased järeldused ei pruugi homme enam kehtida;