Klassitsism Eestis Aeg: 18.saj. 80-st-19.saj. keskp. Keskused: Tallinn, Tartu Mõjud: (pealinn)Peterburist (1809-tüüpfassaadide määrus), Saksast (mõisnikud) Arh. Varakl. Tallinn. 1) J.Schultz-Eestimaa kubermanguvalitsushoone: barokne fassaad, klassikaline plaanilahendus ja sise...?? 2) Teatrihoone Lai tn. 3 (põles 1855) 3) Elamu Kohtu tn. 2 4) Kõrtsid: Viitna, jt. Tartu. Pärast 1775.a. tulekahju ehitati palju hooneid klassits. Stiilis, seepärast ka Emajõe Atee..?? 1) J.H. Walther Raekoda 2) Johann Zaklowsky Kivisild 3) P. Spekle Uspenski kirik Pärnus Raekoda, Vaivaras kirik, Võrus kirik Sisekujunduses illusionistlikud maalid, antiikteema Norra järgi Lohu mõisates jm. Mõisad: Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku jt
avalik park. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest. Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni RAHVAPARK Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. Haljastustöödeks toodi mulda pargi kirdeosast
● väiksemates linnades korrapärane plaanistruktuur, suurlinnades - vabam plaanering ● regulaarne tänavavõrk ● olulisem Rooma linnade tunnus on kaks ristuvat peatänavat ● igas linnas oli: üks amfiteater, üks triumfikaar, üks basiilika, ühed termid, üks foorum ning varjulised sammaskojad, mis iga foorumi juurde kuulusid ● enamik linnu pürgis geomeetrilise põhiplaani suunas Rooma väikelinnadele ja sõjaväelaagritele oli iseloomulik unifitseeritud plaanilahendus, enamasti ruudu- või ristkülikukujuline. Linnas oli kaks T-kujuliselt paigutatud peatänavat, mis loogiliselt jätkusid linna suunduvale peateele.
korrektne. Töös hinnatakse: Hoone konstruktiivset lahendust ja tarindite valikut ja lahendusi (vundament, põrand, sein, lagi, katus jne.); Hoone plaanilahendust, väliskuju, vastavust lähteülesandele; Seletuskirja; Korrektset vormistust, jooniste kokkulangevust, Tähtaegadeks esitamist. Töö on eelduseks eksamile pääsuks ja mõjutab eksami tulemust 10 protsendipunkti võrra. Töö esitamise tähtaeg on: 28. märts 2009: hoone plaanilahendus ja vaated; hiljemalt 20.aprilliks 2009 tuua kogu projekt ruumi III 321 Targo Kalamehe või III 231 Tiina Hallangu kätte; Järgnevalt on toodud joonised näiteks. Joonise käsitlevad väikelinna truismiinfopunkti, mis oli iseseisvaks tööks eelmisel aastal. 3 Peamised puudused
rekonstrueeritud käepide ja lukukilp. 1961-1974. aastatel sai Kuressaare raekojale osaks kõikehõlmav kapitaalremont (restaureerimine), mille käigus uuendati kogu sisemus. Aet Maasiku projekti on hinnatud asjatundlikuks ning pieteedikaks, mille ehedaks näiteks on fuajee uus kujundus ning barokne sisetrepp. Arhitekt Aet Maasik on rõhutanud, et restaureerimise käigus püüti Kuressaare raekoja hoonele anda võimalikult algne plaanilahendus. Aegade jooksul oli raekojas tehtud mitmeid ümberehitusi, ustest ehitati aknaid ja vastupidi. Sondaazide ning uuringute abil tehti kindlaks endisaegsete uste ja akende asukohad ning taastati kindlaksmääratud ajaloolises kujus (17.-18. saj. klaasitahvlite mõõdud ). Uuringute käigus avastati hoone tagafassaadil raidkiviportaal (raekoja tagauks). Hoone stiilsuse huvides rekonstrueeriti barokne sisetrepp. Kasutatud allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_raekoda
–pikiprofiil koos pealekantud ehitusgeoloogiliste andmetega; –tüüpristprofiilid –vertikaalplaneerimisjoonis; –tehnovõrkude joonised; –maakasutuse plaan; 2) rajatise (sild, viadukt jt) osas: –asukoha skeem; –asendiplaan (rajatis koos pealesõitudega); –rajatise plaan ja vaated; –rajatise lõiked (koos ehitusgeoloogilist–ehitusgeoloogiliste andmetega); –rajatise sammaste vaated, põhiplaanid, lõiked; –tehnovõrkude joonised; 3) ristmiku osas: –asukoha skeem; –plaanilahendus; –harude ja rampide piki- ja ristprofiilid; –pikiprofiil koos elutusgeoloogilist–elutusgeoloogiliste andmetega; –vertikaalplaneerimine; –liikluskorralduse joonis; –tehnovõrkude joonised; –maakasutuse plaan. Asukoha skeem •Maantee asukoha skeem võib olla kantud vabas mõõtkavas kaardile. Koordinaatidega sidumine ei ole vajalik. •Tänava asukoha skeem võib olla kantud kaardile (plaanile) vabas mõõtkavas, kuid mitte väiksemas kui 1:25000
Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus. Plaanilahendusest on ka huvtavaid detaile, näiteks hoone tagumine osa on pööratud 45 kraadise nurga all,sest plaanilahendus oli tingitud soovist säilitada hoone kõrval olnud vana puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde. Koridoride vahele jääb endine arhiiviruum ja san.-sõlm. 2. korruse asub avar saal-koosolekuteruum ning selle kõrval taas koridor, mille ääres kabinetid. Saal oli algselt
Tasandustöödel juhinduda kvaliteediklassist 1. Maalritöödel juhinduda kvaliteediklassist Ps2. Värvitud pindade läikeaste matt (kui ei ole määratletud sisekujundusprojektiga teisiti ). Pindade värvimiseks kasutada toonitud vesipõhjalisi värve ja lakke. Toonid määratletakse autorijärelvalve käigus, pärast siseseintele ja lagedele tehtud vähemalt 0,5 m² suuruse proovipinna värvimist ja tooni heakskiitmist projekti autori poolt. 71Tervisekaitse Hoone plaanilahendus, ruumiline ülesehitus ja tehniliste seadmetega varustatus vastavad Eesti Vabariigis kehtivatele tervisekaitse nõuetele ja määrustele. Konstruktiivsetes ja kattematerjalides tuleb ehitamise käigus kasutada võimalikult vähe formaldehüüde, asbesti, epoksüüde ja raskemetalle sisaldavaid materjale. Küttena kasutatakse gaasi. 71Tulekaitse Hoone projekteerimisel, ehitamisel ja ekspluateerimisel tuleb tagada Vabariigi Valitsuse
(balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma (28. jaanuar 1725) reformaatori suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest. Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni. 1897. aastal koostas Riia aedade ja parkide direktor G. Kuphaldt projekti pargi uuendamiseks. Inglise pargistiili kohaselt eelistati vabakujunduslikku lähenemist. Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik
32) Ristmikuharude lõikumiseskeemid 33) Mis on konfliktipunktid, konfliktiala? · Projektlahendus peab tagama konfliktide võimalikult madala avariiohtlikkuse. · Konfliktpunktid on erineva raskusastmega ja see sõltub liiklusvoogude kokkupuute tüübist. · Avariiohtlikkus väheneb koos konfliktala suuruse vähendamisega. · Kanaliseerimine võimaldab vähendada konfliktala suurust ja hajutada · konfliktpunkte, viies osa konfliktpunkte vahetult ristmikult eemale. 34) Ristmiku plaanilahendus · Maanteede lõikumisnurk ristmikul peab olema võimalikult täisnurga lähedane ja jääma piiridesse 70 kuni 110º. · Juhul, kui kahe maantee lõikumisnurk osutub liiga teravaks, tuleks leida võimalusi kasutada teistsuguseid lahendusi. 35) Geosünteetide liigitus, nende omadused Geosünteedid jagatakse:· geotekstiilid, · geovõrgud,· geomembraanid· geosünteetilised savivahekihid
Mis mõjutab heliisoleeriva vooderduse efektiivsust? Kas on võimalik, et vooderdus vähendab põhikonstruktsiooni heliisolatsiooni? Kui on soov suurendada heliisolatsiooni. Villaga ja elastsete kinnitustega. Polüstürool võib vähendada konstruktsiooni heliisolatsiooni. 12. Kas oskate üldjoontes iseloomustada Eestis toodetavate ehitusmaterjalide heliisoleerivaid omadusi? 13. Mis on teie arvates hoones soodsate akustiliste tingimuste loomisel olulisem, kas hea plaanilahendus või hea heliisolatsiooniga konstruktsioonid? Pigem konstruksioonid. Ruumiakustika 1. Mille poolest erineb heli edastamine ruumis heli edastamisest vabas õhus? Heli peegeldumine. 2 Mille põhjal võib väita, et ruumis on hea akustika? Subjektiivselt. Heli kostab selgelt kuulajani. 3 Missugused ehitise omadused mõjutavad ruumiakustikat? Ruumi maht, proportsioonid ja materjalid. 4 Kuidas mõjutab akustikat ruumi geomeetria? Mida peab ruumi geomeetria soodustama kõnesaalis
32) Ristmikuharude lõikumiseskeemid 33) Mis on konfliktipunktid, konfliktiala? · Projektlahendus peab tagama konfliktide võimalikult madala avariiohtlikkuse. · Konfliktpunktid on erineva raskusastmega ja see sõltub liiklusvoogude kokkupuute tüübist. · Avariiohtlikkus väheneb koos konfliktala suuruse vähendamisega. · Kanaliseerimine võimaldab vähendada konfliktala suurust ja hajutada · konfliktpunkte, viies osa konfliktpunkte vahetult ristmikult eemale. 34) Ristmiku plaanilahendus · Maanteede lõikumisnurk ristmikul peab olema võimalikult täisnurga lähedane ja jääma piiridesse 70 kuni 110. · Juhul, kui kahe maantee lõikumisnurk osutub liiga teravaks, tuleks leida võimalusi kasutada teistsuguseid lahendusi. 35) Geosünteetide liigitus, nende omadused · geotekstiilid,· geovõrgud,· geomembraanid,· geosünteetilised savivahekihid ja· geokomposiidi · otsene päikesevalgus (ultraviolettkiirgus); · kuumus (kuum asfalt on kõrgema temperatuuriga, kui
Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus. Plaanilahendusest on ka huvtavaid detaile, näiteks hoone tagumine osa on pööratud 45 kraadise nurga all,sest plaanilahendus oli tingitud soovist säilitada hoone kõrval olnud vana puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde. Koridoride vahele jääb endine arhiiviruum ja san.-sõlm. 2. korruse asub avar saal-koosolekuteruum ning selle kõrval taas koridor, mille ääres kabinetid. Saal oli algselt
aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja historistlik loss sai viie aasta ehitustöö tulemusena valmis aastal 1885. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (18531855, arhitekt W. Smith). Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid ja eenduvad väikesed tornikesed koonusekujuliste tornikiivritega, alt neljakandiline, ülevalt kaheksakandiline kõrge torn. Erinev on aga plaanilahendus, Balmorali loss on ka tunduvalt suurem. Ka nende losside looduslik paiknemine on võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Hoone parempoolne osa on kahe-, vasakpoolne osa aga ühekorruseline. Peasissekäigu ees asub sakmeliste tornikestega altaan (sammasrõdu) ning parempoolsel nurgal kaheksatahuline torn
vajab suurel hulgal kapitali, mistõttu viiakse arendusprojekte ellu tavaliselt laenukapitali kaasabil. 80) Millised on kinnisvaraarenduse liigid? Maa arendamine(detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine, kruntide moodustamine, teede ja tehnovõrkude ehitamne) · Hoonete arendamine(uusehitus, rekonstrueerimine, renoveerimine) · Kompleksne arendamine 81) Mis on rekonstrueerimine? Olemasoleva ehitise põhikonstruktsiooni osaline asendamine, hoone math oluliselt ei muutu, muutub plaanilahendus ja kasutusotstarve. 82) Mis on renoveerimine?Olemasoleva hoone taastamine esialgsel kujul koos põhitarindite või tehnosüs rekonst- rueerimisega, hoone math ja kasutusotstarve ei muutu 83) Millised on arendustegevuse strateegiad? · Arendada jääb pärast objekti komplekteerimist projekti omanikuks, object üüritakse välja, arendaja jätkab ise projekti juhtimist · Object müüakse, arendaja jätkab projekti juhtimist vaid uue omaniku soovil
Keskaja vaimustus- industraal, historitsism Ettemääratud reeglid muutusid trotslikuks, oli vaja muutust-> tagasi loodusesse Juugend = vabaliikumine, pole algust ega lõppu. Püüd leida uus stiil, uus ühiskonna elamise viis Juugend on MOODNE + SISULT INNOVATIIVNE või VANAMOODNE + PEALISKAUDNE See stiil läks tagasi loodusesse ehk võttis näiteid loodusest. Pole manifesti, ega täpset algus ja lõpu kuupäeva. Tekkis asümmeetria ning hakati hoonet lahendama orgaaniliselt ehk plaanilahendus. Oluliseks uuenduseks oli raua ja klaasi näitamine konstruktsioonidel. Eristatakse kahte stiili 1) romantiline juugend lopsakas ja mänglev stiil 2) konstruktiivne juugend - art nouveau, modernstiil, stile liberty, juugend - romantiline ja konstruktiivne juugend - struktuuri paljastamine, konstruktsioonid esteetiliseks - asümmeetria + orgaanilisus - erinevad materjalid (raud + klaas) - dekoori obsessioon - manifesti puudumine (ei kehtestatud reegleid) BELGIA
14 Kaasajal paikneb hoones polikliinik ja apteek. Mälestis on kõrge soklikorrusega kahekordne hoone. Katus on ehitatud puidust toolvärgil, mis on algselt olnud kaetud tsingitud terasplekiga. Endise Saksa Gümnaasiumi õpilaste mälestuste järgi oli hoone ehitusaegne fassaad kaetud silekrohviga ja värvitud valgeks. Säilinud on fassaadil olevad tuulutusavade katted. Hoone läänepoolsel otsaviilul on säilinud algupärane tekst ehitusajaga. Koolihoonel on säilinud algupärane plaanilahendus, mida on erinevatel aegadel vähesel määral muudetud, ruume on jaotatud vastavalt vajadusele kergseintega. Siseruumides on säilinud algupärased tahveluksed, piirdelauad, seinakapid, põrandakate. Väärtuslikest detailidest tähelepanuväärseim on peasissepääsu ees paiknev valgusti. Katuste ja fassaadide ehtitustehniline olukord halb. Korstnaotsad pragunenud. Katusekatteks on laineline eterniit, mis on paigaldatud algupärase teras tsinkpleki peale.
Kadrioru loss ei ole just ülemäära suur. Pikkade väljasirutavate hoonetiibade asemel maja hoopis katkeb, tiibade mõtteliseks lõpetuseks on eraldi seisvad paviljonid. Lossis pole suurt keskset trepiruumi mitmemarsilise paraadtrepiga, mis barokklossides on alati omaette vaatamisväärsus. (Hallas-Murula, 2012) Trepi- ja purskkaevuseintega ühtseks ehitusfrondiks liidetud hoonekolmik vastab põhijoontes Itaalia villade ehitus- ja kujunustavadele. Lossi plaanilahendus ja telgede arv on kõige lähedasem tsarskoje selo algsele lahendusele. Peahoone fassaadide liigendus muudab hoone sisejaotuse ning ruumide hierahilise järgnevuse. Fassaadi värvigramma toob esile arhitektoonilise liigenduse mitmetasapinnalisuse ja markeerib detaile. Värvingus kujunesid valdavaks hüübinud vere tooni meentuav ,,Marsi punane", kollane ooker ja valge. Mõningatel reljeefdetailidel kasutati kuldookrit. Lossi katuserinnatist piiras punavalgeks marmoreeritud puitbalustraad
2010. a osakonda: 1) Puude-aed varju jaoks (viridarium) - seda eesmärki täitsid ka jahipargid losside juures; seal peeti roomlaste ajal suuri pidusid, turniire, mänge. Siia alla käisid ka viljapuud ja lehtpuud; 2) Lilleaas puhkamiseks - prato - paik suhtlemiseks, laulmiseks, mängimiseks. Keskel veeallikas. 3) Ürdiaed värvide ja lõhna pärast - väikseim osa aiast (Hellström 1997). Aia plaanilahendus oli tollal tavaliselt kas ruut või lühikeste külgedega ristkülik. See kehtis kõigi aiaosade kohta. Aias oli keskne koht aasal, mis oligi tegelik aias viibimise koht, selle ääres paiknesid puistu ja ürdiaed. Väike suletud aed - nn "herber" - joonistatud Albertus Magnuse kirjelduse järgi. Sõna "herber" kasutati keskajal sageli iga väikese suletud lilleaia kohta. Muruga kaetud osa sisaldab ornamentaalseid lilli ja ürte, lillepeenardega aiaosa aga peamiselt ravimtaimi
pärinevaid detaile. Constantinuse võiduvärava sambad ning kompositsiooni kaunistavad daaklaste figuurid pärinevad näit. Trajanuse foorumilt. Rooma arhitektuuri üheks võtmesõnaks on kindlasti termid. Termide varaseimast välimusest annavad tunnistust Pompeij termid 2. saj. eKr., mis ei olnud niivõrd kümblushooned, kuivõrd atleetide harjutusruumid, mille juurde kuulus ka pesemisvõimalus. Termide tüüpiline plaanilahendus kujunes välja keisririigi ajal. Neid paigutati nii, et ükski fassaad ei jääks lõunapäikese kätte. Aknad olid klaasitud. Vett kuumendati hüpokausti abil. Termid koosnesid riietusruumist, võimlemisruumist, kuumast saunast ( caldarium ), lavaruumist ( laconium ), soojast ruumist Tepidarium ) ja külmast saunast ( frigidarium ). Lisaks arvukalt kõrvalruume: lektooriumid, staadionid, mängusaalid, raamatukogud. Rooma kuulsaimad termid olid Caracalla termid ( 206. - 235. a
annaabi.ee 
