Plaan kui normide kogum ja propagandavahend Käsumajandus Volitaja ja volitatu probleem (principal-agent-problem) Renditulu taotlev käitumine (rent-seeking) NSV Liidus oli majanduse juhtimise keskseks organiks valitsus (ministrite nõukogu) Valitsemisasutuste tüübid Üleliidulised (NSVL ainupädevus) Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) Riiklik Plaanikomisjon / Riiklik Plaanikomitee Liidulis-vabariikliku alluvusega 1940-65 ENSV Riiklik Plaanikomisjon 1965-89 ENSV Riiklik Plaanikomitee Rahvamajandusplaanide väljatöötamine ja kontroll Tähtsamad majanduslikud ministeeriumid Rahandusministeerium Kaubandusministeerium Kommunaalmajandusministeerium Põllumajandusministeerium (kandis erinevaid nimekujusid) Ehitusministeerium (erinevad nimekujud)
Massimeedias propageeriti Stalini ettenägelikkust, juhioskusi ja tarkust. Juunis-juulis 1930 toimus partei 16. kongress. Selle järel valitud poliitbüroosse ei kuulnud enam Tomski, sama aasta lõpus heideti välja ka Rõkov. Rõkovi asemel uueks Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks pandi Molotov, uueks välisasjade rahvakomissariks sai Maksim Litvinov (1876-1951). Majanduse juhtimisel väga mõjukaks institutsiooniks kujunes Riiklik Plaanikomisjon (Gosplan), mida 1930 asus juhtima Kuibõsev. 1931 sai justiitsasjade rahvakomissariks ja peaprokuröriks kunagine armeejuht Krõlenko. NKVD etteptsa jäi Menzinski, kes aga oli üsna kehav tervisega. Reaalseks sisejulgeolekujuhiks kujunes Menzinski asetäitja Genrihh Jagoda (1891-1938). 1.12.1934 mõrvati segastel asjaoludel Leningradi parteijuht Kirov, keda peeti üheks võimalikuks Stalini mantlipärijaks. On kahtlustatud, et korraldus selleks tuli Stalinilt endalt