Agregaat-voolumeetod on üks kasutatavamaid meetodeid. See on väga paindlik tootmisviis. Samas tsehhis saab toota erinevaid detaile, vahetatakse ainult vorme. Konveier-voolumeetod. Eestis see meetod ei ole eriti levinud. Konveier on seadistatud ühe kindla toote valmistamiseks. Mõne teise toote jaoks see konveier ei sobi. Stendimeetod. Kasutatakse väga suurte ja raskete toodete valmistamisel. Vorm asub kindlal kohal, seadmed liiguvad vormi kohal. Kassettmeetod. Kasutatakse peamiselt plaadikujuliste ilma õõnteta detailide valmistamisel. Kassettvorm asub samuti ühel kindlal kohal. Ekstruudel-meetod. Ekstruudel ehk tigupress laotab betooni pikale metallplaadile kuni 200 m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav. Vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Pärast betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele.
vahetades ainult vormi. Seetõttu on see meetod ka üks enamkasutatav. Stendimeetod leiab kasutamist väga suurte ja raskete toodete valmistamisel (sageli lahtistel platsidel). Vorm asub alaliselt ühel kohal. Vajalikud seadmed liiguvad vormi kohal. Ka toote kivistamine toimub samas. Selleks asetatakse tootele peale aurutuskate, mille alla juhitakse aur. Pärast kivistumist tõstetakse toode vormist välja. Nii on vaja toodet tõsta ainult üks kord. Kassettmeetod leiab kasutamist peamiselt plaadikujuliste õõnteta detailide valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt
jaoks ta alati ei sobi. Eestis see meetod kuigi levinud ei ole. Stendimeetod leiab kasutamist väga suurte ja raskete toodete valmistamisel (sageli lahtistel platsidel). Vorm (matriits) asub alaliselt ühel kohal. Vajalikud seadmed liiguvad vormi kohal. Ka toote kivistamine toimub samas. Selleks asetatakse tootele peale aurutuskate, mille alla juhitakse aur. Pärast kivistumist tõstetakse toode vormist välja. Nii on vaja toodet tõsta ainult üks kord. Kassettmeetod leiab kasutamist peamiselt plaadikujuliste õõnteta detailide valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. 2
Joonisel 3.6(a) on näidatud elektroodide asetus elektrofiltris ja 3.6(b) torukujuline elektrofilter. Elektrofiltrid töötavad ainult kõrgepingelise (40-75 kV) alalisvooluga, sest vahelduvvoolu kasutamisel hakkavad laetud osakesed kiiresti muutma oma liikumissuunda ning gaasiga välja kanduma. Elektrofiltreid liigitatakse kuivadeks (kus eraldatakse kuiva tolmu) ja märgadeks (kus eraldatakse veeauru kondenseerumise tulemusena niiskunud tolmu, piisku ja udu). Kuivelektrofiltrid on enamasti plaadikujuliste sadestuselektroodidega, märjad toru-kujulistega. Märgasid elektrofiltreid kasutatakse näiteks väävelhappetööstuses raskelt eralduva väävelhappeudu kinnipüüdmisel. Elektrofiltrite keskmine puhastusaste on 99 %. Nende eelisteks on suhteliselt väike energiakulu gaasi puhastamiseks, võimalus töödelda kuuma (400-500°C) ja keemiliselt agressiivset gaasi ning ka väga väikeste tolmuosakeste (alla 0,1 µm) eraldamiseks. 3. Gaaside märgpuhastus
Seetõttu on see meetod ka üks enamkasutatav. Stendimeetod leiab kasutamist väga suurte ja raskete toodete valmistamisel (sageli lahtistel platsidel). Vorm asub alaliselt ühel kohal. Vajalikud seadmed liiguvad vormi kohal. Ka toote kivistamine toimub samas. Selleks asetatakse tootele pealeaurutuskate, mille alla juhitakse aur. Pärast kivistumist tõstetakse toode vormist välja. Nii on vaja toodet tõsta ainult üks kord. Kassettmeetod leiab kasutamist peamiselt plaadikujuliste õõnteta detailide valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana
Seetõttu on see meetod ka üks enamkasutatav. Stendimeetod leiab kasutamist väga suurte ja raskete toodete valmistamisel (sageli lahtistel platsidel). Vorm asub alaliselt ühel kohal. Vajalikud seadmed liiguvad vormi kohal. Ka toote kivistamine toimub samas. Selleks asetatakse tootele peale aurutuskate, mille alla juhitakse aur. Pärast kivistumist tõstetakse toode vormist välja. Nii on vaja toodet tõsta ainult üks kord. Kassettmeetod leiab kasutamist peamiselt plaadikujuliste õõnteta detailide valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni
Eestis see meetod kuigi levinud ei ole. Stendimeetod leiab kasutamist väga suurte ja raskete toodete valmistamisel (sageli lahtistel platsidel). Vorm (matriits) asub alaliselt ühel kohal. Vajalikud seadmed liiguvad vormi kohal. Ka toote kivistamine toimub samas. Selleks asetatakse tootele peale aurutuskate, mille alla juhitakse aur. Pärast kivistumist tõstetakse toode vormist välja. Nii on vaja toodet tõsta ainult üks kord. Kassettmeetod leiab kasutamist peamiselt plaadikujuliste õõnteta detailide valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud
enamkasutatav. · Stendimeetod leiab kasutamist väga suurte ja raskete toodete valmistamisel (sageli lahtistel platsidel). Vorm asub alaliselt ühel kohal. Vajalikud seadmed liiguvad vormi kohal. Ka toote kivistamine toimub samas. Selleks asetatakse tootele peale aurutuskate, mille alla juhitakse aur. Pärast kivistumist tõstetakse toode vormist välja. Nii on vaja toodet tõsta ainult üks kord. · Kassettmeetod leiab kasutamist peamiselt plaadikujuliste õõnteta detailide valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. · Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana
Agregaat-voolumeetod on üks kasutatavamaid meetodeid. See on väga paindlik tootmisviis. Samas tsehhis saab toota erinevaid detaile, vahetatakse ainult vorme. Konveier-voolumeetod. Eestis see meetod ei ole eriti levinud. Konveier on seadistatud ühe kindla toote valmistamiseks. Mõne teise toote jaoks see konveier ei sobi. Stendimeetod. Kasutatakse väga suurte ja raskete toodete valmistamisel. Vorm asub kindlal kohal, seadmed liiguvad vormi kohal. Kassettmeetod. Kasutatakse peamiselt plaadikujuliste ilma õõnteta detailide valmistamisel. Kassettvorm asub samuti ühel kindlal kohal. Ekstruudel-meetod. Ekstruudel ehk tigupress laotab betooni pikale metallplaadile kuni 200 m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav. Vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Pärast betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 124
annaabi.ee 
