Sääsk
energiaallikat looduses lihtsalt pole. Teiste mitte verd imevate putukate emasloomad peavad
mitmeid päevi näiteks nektarit või taimelehti sööma, et munade arenguks vajalik kogus toitaineid
koguda. Sääsk saab kogu vajaliku portsu kätte umbes 10 minutit kestva, kuid imejale võrdlemisi
ohtliku imemispingutusega.
Pisteaparaat moodustub ülahuulest, alahuule sees asuvatest ala- ja ülalõugadest, mis on muutunud
pisteharjasteks. Isastel on pisteharjased taandarenenud ning pisteaparaati kasutatakse vaid vee ning
taimemahlade tarbimiseks. Pärast torget naha sisse hakkab sääsk eritama hüübimist takistavaid
aineid - antikoagulante - sisaldavat sülge, mis soodustab muuhulgas ka taimede mahlavoolu.
Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt
süsihappegaasi lõhna järgi. Nad suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda