Munade küpsemine nõuab palju toitaineid ja ka energiat. Loomade veri ongi sääskede jaoks kui energiajook pikamaasportlasele. Teist nii kontsentreeritud valgu- ja energiaallikat looduses lihtsalt pole. Teiste mitte verd imevate putukate emasloomad peavad mitmeid päevi näiteks nektarit või taimelehti sööma, et munade arenguks vajalik kogus toitaineid koguda. Sääsk saab kogu vajaliku portsu kätte umbes 10 minutit kestva, kuid imejale võrdlemisi ohtliku imemispingutusega. Pisteaparaat moodustub ülahuulest, alahuule sees asuvatest ala- ja ülalõugadest, mis on muutunud pisteharjasteks. Isastel on pisteharjased taandarenenud ning pisteaparaati kasutatakse vaid vee ning taimemahlade tarbimiseks. Pärast torget naha sisse hakkab sääsk eritama hüübimist takistavaid aineid - antikoagulante - sisaldavat sülge, mis soodustab muuhulgas ka taimede mahlavoolu. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt
Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Tarmo Tiido 2001. "Lehetäid (Aphidodea) ja nende toidutaimed Eestis". Magistritöö. Tartu Ülikool V Rühm: Kilptäilised Coccoidea Liikide määramine toimub täiskasvanud emaste järgi. Väga omapärase välimusega putukad. Esineb tugev suguline dimorfism. Isastel on säilinud üks lihtsa soonestusega tiivapaar. Emased on tiivutud, segmenteerumata keha ja sageli asümmeetrilise välimusega. Iseloomulik on hüpertrofeerunud pisteaparaat. Toituvad peamiselt taimede tüvel, okstel ja okastel, harvem lehtedel ja juurtel. Nõgestel ja teistel rohttaimedel on tavaline nõgese-plaattäi Orthezia urticae. Eestis 7 (võiks olla umbes 60) liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Selts: Nokalised Rhynchota Alamselts: Lutikalised Lutikalised on väikesed kuni suured (1mm 11 cm), välimuselt väga mitmesuguse kujuga putukad. Nende keha on sageli lamendunud, kehakatted sklerotiseerunud. Suised