Pistaatsiapähkel Harilik pistaatsia (Pistacia vera) kuulub anakardiliste (äädikapuuliste) sugukonda ja on looduslikult levinud Kesk-Aasias ja Afganistanis. Üheksa liiki pistaatsiaid kasvab Euraasias, üks liik Kanaari saartel ja veel üks Kalifornias ning Mehhikos. Tärpentinipistaatsia vaigust valmistatakse küprose tärpentini ja mastikspistaatsia kummivaigust mastiksit. Arvatakse, et kõige varem hakati harilikku pistaatsiat kultuuristama Süürias, kust levis Itaaliasse ja Vahemeremaadesse. Iraanis on pistaatsiat kasvatatud kultuuritaimena umbes 1500 aastat. Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka. Viljakandvusega ei ole pistaatsia just helde, andes saaki üle aasta.Hariliku pistaatsia vili - pistaatsiapähkel on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit, kuid on viimasest väiksem ja värvuselt roheline
Maavarade kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud Inimtegevus Tegeldakse rändkarjakasvatusega Peetakse jahti lindudele ja mägiloomadele. Sõdade tõttu peavad inimesed tihti põgenema mägedesse - kuid siiski saab surma Talibani rünnakutes kohalikke ja süütuid inimesi. Äri tehakse marmorist kujukeste ja malega, peale selle müüakse ka nuge, ehteid ja muud - kirbuturul Kasvatatakse harilikku pistaatsiat, et saada pistaatsiapähkleid ekspordiks Probleemid Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud humanitaarkatastroofi oht, sest 85% riigi elanikkonnast elatub põllumajandusest. Peale üleujutuste esineb Afganistanis maavärinaid - 2002 aastal olid Hindukusi maavärinad milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi kodutuks. Pidevad sõjad peletavad inimesed mujale elama. Muu
annaabi.ee 
