Rannikul on kliima vahemereline, aga kui välja arvata sisemaa oaasid ja veel mõned üksikud paigad, pole taimestikul võimalust areneda. Kultuurid, mida selles riigid kasvatatakse: Kasvatatakse ja eksporditakse peamiselt tsitrusvilju, sest olud on kehvad ja riik saab suurema osa oma tulust nafta ekspordist. Oaasides kasvab veidi datlipalme ning ranniku haritavatel aladel oliivi-ja apelsinipuid; kõige kõrgemates piirkondades on eluvõimelised üksikud kadakad ja pistaatsiad. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid: Muldade ja põhjavee sooldumine, vähe sademeid, millest on tingitud muldade kuivus, põhjavee tase on alanenud. Kokkuvõte: Sarnasused: Mõlemad on sellised piirkonnad, kus õhutemperatuur on püsivalt soe. (Liibüas küll veidi soojem) Mõlemates piirkondades kasvatatakse tsitrusvilju (nt. õunad, viinamarjad, apelsinid) Samuti on nii Liibüas kui ka Hispaanias kuivad mullad
Suvel on lähistroopilises kliimas laskuvad õhuvoolud, passaattuuled, päikesepaisteline ja kuiv ilm. Idarannikul lähistroopikas puhuvad passaadid ookeanilt ja seepärast on seal ka suvi niiske. Paha on see, et suvine põud häirib põlluharimist ning loomakasvatust . Taimed : Vahemeremaades kasvavad kõvalehelised metsad (loorberkirss, korgitamm, väärisloorber). Kuivema idaosa hõredamates metsades kasvavad laiavõralised näiteks; õlipuud, pistaatsiad, jaanileivapuud. Kauaaegse inimmõju tõttu on looduslikust taimkattest järele jäänud võsad, mida nimetatakse eri kohtades erinevalt näiteks; (tomillaar Hispaanias; gariig ja makii Lõuna-Prantsusmaal; makja Itaalias; früügana Kreekas). Loomad : Loomad on lähistroopilises kliimavöötmes vähe nõudlikud . Nad saavad elada nii külma kliimaga alal , kui ka soojal alal .
sademete rohke talv.suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel aga parasvöötme õhumassid.vahemerelised alad paiknevad aktiivses alas, kus esineb vulkanismi ja maavärinaid.maastikke on mõjutanud inimene metsade maharaiumine, loomakarjatamine.levinud on huumusrikkad pruunmullad.taimedest kasvavad: küpressid,piiniad, õlipuud.vahemeremaade idaosale on tüüpiline kõvaleheline taimkate,kus puurindes kasvavad:õlipuud, pistaatsiad, eukalüpt , seedrid ja jaanileivapuud.paljude puudelehed on jäigad ja kaetud vahakihiga.(seal on peamine taimekasvuaeg talv .) VAHEMERELISTEL ALADEL ON TÄHTSAMATEKS TERAVILJADEKS: NISU JA MAIS . Sobivatel mäeorgudes laiuvad viinamarja ja teeistandused apelsini, mandariini, sidruni, virsiku ja mandlipuude salud.
Vahemeremaades, Itaalias, Türgis, Tuneesias ja USA-s. Imporditakse peamiselt Türgist, Kreekast ja Itaaliast, Vahemeremaadest, Kesk-Aasiast. Pistaatsiapuu kuulub koos mangoga ühte taimesugukonda, mida iseloomustab laiuva võraga kuni 10m kõrge igihaljas puu. See võib olla väga pikaealine. Vili botaaniliselt liivili, asub tihedate kobaratena okste ümber, nagu meil tuntud astelpaju. Peetakse inimesele üheks vanimaks toiduks. Pistaatsiad e. pistaatsiapähklid on 1-2cm suurused, ovaalsed, südamekujulised, kaetud kõva sileda valkjas-pruuni koorega, millel on üks terav kant. Pähkli valmides koor avaneb ja selle tuum on hõlpsasti kättesaadav. Tavaliselt müüakse pooleldi avanenud pähklikestas – täisküpsuse saabudes pähklikest avaneb, jättes erkrohelise sisu õhu ja valguse kätte. Pistaatsiapähkli koor avaneb kergesti, mistõttu tuuma on hõlbus välja võtta
keedistes. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:122-123) Pistaatsia Pärineb Süüriast, Iraagist, Iraanist ja Musta mere äärsetelt aladelt. Tänapäeval levinud Vahemeremaades, Itaalias, Türgis, Tuneesias, kuid ka USA-s. Pistaatsiapuud on kuni 10 m kõrgused igihaljad puud. Viljad, mis botaaniliselt luuviljad, kuid mida üldiselt pähkliteks kutsutakse, asuvad tihedate kobaratena okste ümber, nagu meil tuntud astelpajul. Pistaatsiad kuuluvad nn kuivatatud viljade gruppi ja vastavalt sellele ka käsitsemisele. Soolatuna ja röstituna müüakse aastaringselt ja imporditakse peamiselt Türgist, Kreekast ja Itaaliast. Jahedates ja õhurikastes ladudes võivad säilida kuni 3 nädalat, talvel rohkemgi. Pikemal säilitamisel muutuvad mõrkjaks ning kaotavad seemnekesta all oleva värske rohelise värvuse. Süüakse peamiselt röstitult ja soolatult. Kasuatatakse paljudes
tomatid, kaktuse lehed, peet, kartul, kõrvitsaõied, salat, rõikad, redised, küüslauk. Puuviljad: ananassid, banaanid, avokaadod, maasikad, granaatõunad, apelsinid, mangod, papaiad, kookospähklid, šerimonid, õunad, laimid. 315 Pähklid: maapähklid, kreeka pähklid, kašupähklid, pistaatsiad. Süüakse suupistena, riivitult, soolatult, röstitult, tšilliga kaetult. Kõrvitsa- ja kabatšokiseemneid kasutatakse küpsetistes. Liha ja lihasaadused: sealiha ja sealihatooted, vorstid, rupskid. Lihadena on kasutusel ka kitse, veise, kana, lamba, kalkuni, kilpkonna ja vasikaliha. Kala ja mereannid on kasutusel mereäärsetel aladel. Leib ja teraviljatooted. Maisijahust valmistatakse tortilla´sid, nisujahust bolilla´sid. Kasutatakse ka hommikuhelbeid.
annaabi.ee 
