Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. M aalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud. Tarbekunst Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Rokokoostiilis ruume täiendasid mitmesugused luksusesemed ja armsad iluasjakesed. Kuulsaid rokokookunstnikke
Dekoratiivsed maalid, kaunistasid interjööri Armastati heledaid toone: helesinine, roosa Kasutati õlivärve ja pehmetoonilisi pastelle Sageli kujutati rokokoomaalis lambureid Mütoloogilised Veenust kujutavad ja pastoraalsed stseenid. "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau François Boucher http://album.ee/node/19002985/50158321 Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat Enim viljeleti aiaja pargiskulptuuri. Claremont Belvedere http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Claremont_Belvedere.jpg Prantsuse park Tarbekunst Rokokoo ajal kasvas tarbekunsti osatähtsus Ruumide kujundus, mööbel, lauanõud, riietus jne Kõikidel aladel professionaalne tase Peen ja maitsekas töö. Mööbel
Milleks olid lehed, lilled, vanikud, kuhu juurde lisati merekarbi motiiv. Valitsesid pastelltoonid (heleroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). Interjööri puhul eelistati väiksemaid ruume, mis olid vajalikud intiimseteks vestlusteks. Rokokoo mööbel, seal kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti pastelltoonides lillelise siidiga. Sellel perioodil tulid moodi ka mitmesugused nipsasjakesed. Eriti aga armastati portselanist pisiplastikat. Esemete ja ornamentide kaunistamisel eelistati nn orvantit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. Pargikujundus. Varem valitses sümmeetriline range jooneline barokk pargistiil, mida nimetati prantsuse pargistiiliks. Siis nüüd tekkis vabaloodust jäljendav looklevate teede, ja juhuslike puuderühmadega paigutatud nn inglise park. Inglise pargistiili iseloomustavad veel grottid- see on looduslikult tekkinud või kunstlikult kaevatud koobas. Tolleaegsed
Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Skulptuur Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Skulptuur teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. Maalikunst Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunsti liigid Tehnikate järgi · akvarell · fresko · pastell · seko · tempera · õli · jne Ainestiku järgi · abstraktne maal · maastikumaal · meremaal · natüürmort · portree · sõjamaal · jne ·
ega lõppe, vaid kõik kordub Tarbekunst metallehistööd, elegantse vormiga keraamika. nikerdused, tikandid, email-ja Suursaavutuseks samuraide lakktööd, portselan. Jadeiidist relvad. tehakse ehteid ja pisiplastikat. Puhas töötlus ja vormirikkus.
eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. (Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.) SKULPTUUR Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762), Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". "Cupido" Clodion "Saatür" Maalikunst ·Koloriit hele, pastelne ·Värvid roosa, helesinine ·Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia
tööriistu on tehtud põdrasarvest. Silmata kirveste ja talbade varretamiseks on kasutatud sarvest kirvepaid. Jahi- ja kalastustarvetest on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, luust odaotsi, luust ja sarvest pistodasid, luust ahingu- ja harpuuniotsi, tuurasid, õngekonkse, õnge- ja võrguraskusi. Muudest luust tööriistadest on mitmesugused naasklid ja teravikud. Leitud on ka rõivastel ja kaelas kantud hammasripatseid ning natuke luust ja sarvest pisiplastikat. NEOLIITIKUM Neoliitikum e. noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.-2. aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid paremini töödeldud kui mesoliitikumis, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Neoliitikumi algust märkeerivaks nähtuseks peetakse Eestis keraamika kasutuselevõttu.
õlivärvide kõrval kasutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina kujutati armastusjumalaid. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt tohutult suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud. Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud
Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel kujutati ka lebavaid naisi, nende kavalere ning ringi lendavaid Amoreid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris. Kõik seal oli pehme, armas ja väike. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Tuntuimad rokokoo kunstnikud Fran ç oi s B ou c h er Üks kuul s a m aid R o ko ko o aj a stu kun stnikk e . Te m a m a alid o lid
heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur ja tarbekunst Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud
Skulptuur Skulptuur (ladina keeles sculptura) on samuti kujutava kunsti liike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamine väljendus vahend on mingi jäiga või plastse materjali ruumiline ja kolme mõõtmeline vorm. Skulptuure vormitakse erinevatel viisidel: voolitakse savist, raiutakse kivist ja valatakse pronksist. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Tarbekunst Tarbekunst on jällegi üks kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemetega ja hõlmab tarbe-ja dekoratiivesemete kunstilist kujutamist. Kujundatakse ja teostatakse muu hulgas: mööblit, keraamikat, tekstiili, klaasi-ja metallitööd. Tekstiil Tarbekunsti üks liikidest on tekstiilikunst ehk siis esemete kudumine, heegeldamine ja põimimine ning riide ja rõivastuse kujundamine. Materjalidena kasutatakse villa ja lina, ka siidi, puuvilla ja
Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale (nagu india stuupagi). Tavaliselt püstitati pagood pühakusäilmete matmiskoha peale. Pagood on mitmetahuline tornitaoline ehitis, mille korruste vahel on iseloomulikud üleskaarduvate servadega katuseräästad. Hulgaliselt loodi ka Buddha figuure. Nende hulgas on hiiglaslik, 7. Sajandil loodud 25 m kõrgune kuju Luoyangi lähedalt, aga palju enam on pronksist ja kivist pisiplastikat. Maalikunst. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. See nõuab määrmist kindlust ja osavust, iga joon ja plekk peab olema läbi kaalutud, sest tehnika ei võimalda mingite paranduste tegemist pehme paber või siid imeb värvi silmapilkselt endasse. Temaatikas domineerivaid inimene, loomad, maastik. Kui maastik iseseisva teemana hakkas Euroopas esinema alles 16. Sajandil, siis Hiinas harrastati seda juba 4. Sajandil
mustrid. Vaaside ja nõude kõrval luuakse värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi figuure. Tarbekunst Peamised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid, email ja lakktööd ning eriti portselan. Portselani valmistamise suurimaks keskuseks oli miljonilinn Jingdezhen. Hiinapärane materjal on jadeviit läbipaistev, kollakaroheka või pruuni värvusega kivim. Sellest tehakse ehteid ja pisiplastikat. Tarbekunsti iseloomustab äärmiselt puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormilikkus. Hiina portselanist nõu, pärineb ajavahemikust 16621722. Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Materjaliks oli keraamika, kivi pronks, puu, elevandiluu ja bambus. Hiina skulptuuri iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus
Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud
paber või siid imab värvi silmapilkselt endasse. 9. Hiina tarbekunst- Väga kõrgetasemeline on Hiina tarbekunst. Peamised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid, email-ja lakktööd ning eriti portselan. Hiinast toodud portselanesemed said tõukeks portselani leiutamisele ka Euroopas. Spetsiifiliselt hiinapärane materjal on jadeiit- veidi läbipaistev, kollaka, rohekas või pruunika värvusega kivim, millest tehakse ehteid ja pisiplastikat. Hiina tarbekunsti iseloomustab puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormirikkus. 10. Jaapani kunstnikud- Kitagawa Utamaro ( 1753 1806) oli jaapani puulõigete kunstnik. Ta on tuntud eriti oma meisterlikult loodud ilusaid naisi kujutavate puulõigete poolest, mida nimetatakse bijingaks. Teosed: *Ootus. 1792-1793, *Aastalõpu suurpuhatus. värviline puugravüür. Katsushika Hokusai (16001867). Teosed: *Kõige
Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidedega, meestel aga patsiga.Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud
raidkunstiks ja plastikaks. Plastika (vanakreeka sõnast plastik) puhul valmistatakse kuju plastilisest materjalist (savi, plastiliin). Ka raidkunst on skulptuuri liik kujude valmistamine kõvast materjalist (nikerdamine või raiumine).Raidkunst hõlmab peamiselt kivi- (graniit, marmor, dolomiit jne) ja puuskulptuure. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Monumentaalskulptuur on suurte mõõtmetega, mõnest meetrist mõnekümne meetrini. Skulptuur on tehtud kindlale jäävale kohale, materjaliks on kas kivi või pronks. Sinna alla kuuluvad mälestussambad, monumendid ja purskkaevud. Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat.
Taimedest on populaarsed mangooliad,leinapajud ja kirsipuud. 10.Hiina tarbekunst. Hiina tarbekunst oli väga kõrgelt arenenud,kasutusel olid nikerdused,lakktööd,metallehistööd ning eriti hinnas oli ja on ka praegu Hiina portselan,millest valmistati vaase,mille suurused varieerusid väga väikestest mitme meetrilisteni.Hiina tarbekunstis oli kasutusel jadeiit-veidi läbipaistev kollaka,roheka või pruunika värvusega kivim,millest tehakse ehteid ja pisiplastikat. 11 . Nimeta kaks Jaapani kunstniku ja nende töid. Katsushika Hokusai-oli jaapani kunstnik,maalikunstnik ja graafik.Tema tuntuimad puugravüürid on seeriast "36 Fudzi vaadet". "Suur laine" "Punane Fudzi" Kitagawa Utamaro-oli jaapani graafik ja maalija.Eriti tuntud oma puulõigete poolest,mis kujutasid ilusaid naisi. "Kolm tuntud kaunitari" Kitagawa Utamaro puulõige. 12. Mida tead Jaapani arhitektuurist?
sajandil uusrokokoo nime all Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline" Lühike ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17201780. See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev kunst ei sobinud kokku ajaviitekunstiga Kujutavas kunstis loodi seina-ja tahvelmaale, eelistati pastelseid värvitoone Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga Rokokoo toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidusid valdavalt elegantne ja ehitud mööbel, väiksed skulptuurid, dekoratiivsed peeglid ja vaip. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid ISELOOMUSTUS
Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud
Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. 11.Rokokoo skulptuur- kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud, heinasaadudena paisusid seelikud
igapäevaelust. Skulptuur Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698-1762), kelle teos "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku vaimulaadi. Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti. Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas Clodion (1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". Tarbekunst Rokokoo ajal kasvas tarbekunsti osatähtsus: ruumide kujundus, gobeläänid, mööbel, lauanõud, riietus jne. kõikidel tarbekunsti aladel saavutasid käsitöömeistrid kõrge professionaalsuse. Nende töö oli peen ja maitsekas. Tarbekunstis oli 18. sajand portselani õitseaeg
Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. (Jean Baptiste Simeon Chardin, William Hogarth). Impressionism 19.saj IV - Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik. mpressionistlikule
Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Eelistatud riidematerjalideks oli nii meestel kui ka naistel samet ning kuld- ja hõbebrokaat. Rokokoo Maalikunst - Võidutses meelelahutuslik kunst. Välditi traagilisi ja tõsiseid teemasid. Algas pastellmaali õitseaeg. Eelistati pehmeid värvikombinatsioone. Palju viljeldi portselanist pisiplastikat. Arhitektuur - Losside seinu kaunistasid õhukeste liistudega puupannood, õrnades pastelltoonides maalingud, peeglid ja lillelised tapeedid. Mööbel oli kerge ja mugav. Välisarhitektuuris püsis klassitsism. Mood - Mood muutis mehed naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukukestega. Moodi läksid laiad rehvseelikud. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades pastelltoonides siidi
olla isegi kümneid meetreid pikk. · Chani usulahu munkadest maalijad panid rõhu lihtsusele. · Graafika tekkis varem kui Euroopas. · Väga kõrgetasemeline oli tarbekunst. Peamised alad on metallehistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan. Spetsiifiliselt hiinapärane materjal on jadeiit,veidi läbipaistev kollaka, roheka või pruunika värvusega kivim, millest tehakse ehteid ja pisiplastikat. Jaapani kunst · Kultuur arenes kaua suhteliselt omaette. · 6.saj jõudsid Jaapanisse peamiselt Korea kaudu budism ja hiina kunsti mõjud. · 7.saj asutati pealinn Nara lähedale buda usu klooster. · 752.aastal ehitatud Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Nras on maailma suurim puitehitis. · Ehitised hakkasid seisma valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust.
tugine.Põrandatel sageli esinev polükroomne looduslikult (veega) lihvitud munakividest mosaiik Kreetalt edasi kasutusel ka hellaadilises Kreekas. Seinamaalingud osaliselt keskminoilisest ajast,enamasti hilisminoilisest.Värvid kirkad ja heledad: helesinine,valge,kollane,tumepunane,harva ka roheline,ka must.Stiliseerimisest ja sümmeetriast enamasti hoidutud,elav ja meeleline laad. Pisiplastikat esindavad huvitavad steatiidist anumad kaunistatud reljeefidega . Kreeta Hagia Triada leiud minoilise perioodi steatiidist anumad Kasutati ka teisi looduslikke kiviliike,sageli värvilisi.Ja tihedat savi.Vormid on mitmekesised kuid siiski lihtsad. Esinesid eelduvad tilad, linnu noka kujulised, piimakannu vorm sangata jm. Keraamika Savitöödest terrakota, fajanss.Vaasimaali areng väga selgelt eristatav: eraldada saab mitut eri etappi.Omane ere värvigamma ja dekoratiivsus
Reljeefid olid peenelt viimistletud ja säravalt värvitud. Kujutamisviis kehtis läbi sajandite muutumatuna. Vanas riigis pandigi alus Egiptuse kultuurile. Ka skulptuur oli läbi sajandite muutumatu. Valmistati suuri skulptuure templite ja väravate kaunistamiseks. Vaaraode austamiseks valmistati elusuuruses skulptuure, või isegi suuremaid nende austamiseks, kus neid kujutati väärikate ja rahulikena, kas istuvatena või astuvatena. Väga palju valmistati pisiplastikat, kus kujutati igapäevast tegevust, jumalaid, kus põhikujutiseks püha Skarabeus(sitikas). Templiehituses oli kõige märkimisväärsemad sambad, millele toetusid talad. Akent polnud olemas. Tempel oli jaotatud paljudeks ruumideks, kuhu suurem osa ruumidesse tavakodanik ei pääsenud. Templeid ümbritses ka tavaliselt kaitsemüür, sisse pääses läbi väravate püloonide. Templi juurde kuulus kindlasti aed ja väravatest templini viis tavaliselt skulptuuride allee.
kiviraide näiteid Indias, võib-olla isegi vanemad kui Asoka sambad. Seda kummalisem on, et tal puuduvad igasugused välised mõjud ja oma stiililt on ta lähemal hilisemale plastikale kui eelmainitud sammaste skulptuuridele. Iseseisvate figuuridena on leitud veel puunümfide jakside kujusid, mille puhul on eriti tähelepanuväärne nende loomulikkus ja sarnasus tavalistele inimestele. Nende vormikuses ja sisemises pingestatuses on näha jätku Harappa traditsioonile. Palju on leitud ka pisiplastikat - inimpäid ja muid fragmente ja mille puhul on tegemist tõenäoliselt potreekujutistega annetajatest. 2.1 Sakraalarhitektuur Pärast Asoka surma käis ta impeerium alla ja 185 a eKr tapeti viimane Maurjade dünastia järeltulija. Riik lagunes mitmeks osaks südamik ehk Magadha läks Sunga dünastiale, lõunas Dekkani platool sai võimule Adahra dünastia, selle kõrval veel riik nimega Kalinga. Läänes Induse aladel lagunes Aleksander Suure impeeriumi kunagine osa
Reljeefid olid peenelt viimistletud ja säravalt värvitud. Kujutamisviis kehtis läbi sajandite muutumatuna. Vanas riigis pandigi alus Egiptuse kultuurile. Ka skulptuur oli läbi sajandite muutumatu. Valmistati suuri skulptuure templite ja väravate kaunistamiseks. Vaaraode austamiseks valmistati elusuuruses skulptuure, või isegi suuremaid nende austamiseks, kus neid kujutati väärikate ja rahulikena, kas istuvatena või astuvatena. Väga palju valmistati pisiplastikat, kus kujutati igapäevast tegevust, jumalaid, kus põhikujutiseks püha Skarabeus(sitikas). Templiehituses oli kõige märkimisväärsemad sambad, millele toetusid talad. Akent polnud olemas. Tempel oli jaotatud paljudeks ruumideks, kuhu suurem osa ruumidesse tavakodanik ei pääsenud. Templeid ümbritses ka tavaliselt kaitsemüür, sisse pääses läbi väravate büloonide. Templi juurde kuulus kindlasti aed ja väravatest templini viis tavaliselt skulptuuride allee.
aastal ja Lääne-Rooma keisririigi lõpu 476. aastal. Senati tähtsus ja mõjuvõim erinesid erinevatel ajajärkudel. Skulptuur – tahutud, valatud või voolitud kuju. Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Otstarbe järgi eristatakse: Monumentaalskulptuuri , monumentaal-dekoratiivskulptuuri, vabaplastikat, pisiplastikat Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline
annaabi.ee 
