KASVATUSE KLASSIKA
Ihnsameelset võib võrrelda pisinokitsejaga,
kellel jääb aga iga asja puhul puudu: ta kõhkleb kõiges, mida teeb, vaadates, kuidas
võimalikult vähe raha välja anda ja viriseda sellegi üle, arvates, et ta teeb kõike suuremal
määral, kui peab.
Suurejoonelisus on samuti seotud varaga ning kulutamisega: see on suur kulutamine.
Liialdust nimetatakse labasuseks, maitsetuseks see tähendab uhkustamist siis, kui ei pea ja
kuidas ei pea. Puudulikkust kutsutakse pisinokitsemiseks. Suurejoonelisus seostub kulutuste
puhul asjadega, mida nimetame austusväärseks. /.../ Vaene inimene ei saa olla
suurejooneline, sest tal pole, millest teha piisavalt suuri kulutusi. Kes seda üritab, on rumal,
sest ei arvesta väärtuste ja vajadustega. Liialdaja on aga labane ta liialdab kulutustega üle
vajaliku määra. Väikest kulutust nõudvatele asjadele läheb tal palju raha ja ta uhkeldab
sobimatult, näiteks korraldab tavalise õhtusöögi pulmapeo laadis. /..