Ohuteguriteks on kasvukohtade kahjustamine. Keskkonnaregistri andmetel esineb Meenikunno looduskaitsealal roomavat öövilget viies kohas kaitseala lääneosas ja kasvukohad on kaitstud sihtkaitsevööndi režiimiga. Rüüt, kellest eelmises punktis juttu oli, on III kaitsekategooria liik. Seda liiki mõjutab negatiivselt laudteest tingitud häirimine. Häirimise vältimiseks reguleeritakse külastuskoormust. Lisaks külastajatest tingitud häirimisfaktorile loob laudtee pisikiskjatele (rebased, kährikud, nugised) hea ligipääsu lindude pesitsusalale. KASUTATUD KIRJANDUS 1. eElurikkus. Sarvikpütt. https://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=91537 23.04.2018 2. Elts, J., Marja, R. 2013. Suurkoovitaja kaitse tegevuskava. 3. Keskkonnaamet, 2012. Meenikunno looduskaitseala. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/Meenikunno_A4_est.pdf 23.04.2018 4. Kotkaklubi, 2011
samuti pääsevad loomad kasvandustest välja mõne looduskatastroofi tagajärjel. [7] Lisaks toovad võõrliigid kaasa ka omad haigused: näitekst on farmiminkidel leitud Aleuudi haigus (AVD), mis on oletatavasti Ameerika päritolu. Praeguseks on leidnud kinnitust selle haiguse levik mitmes riigis (sh Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa) Eesti suurimas farmis Balti Karusnahk on Aleuudi haigus esinenud pidevalt [6]. Aleuudi haigus nakkab väga kergesti ka teistele pisikiskjatele ning on ravimatu ja surmav. [11] Looduse säästmise seisukohast on oluline vahet teha, kas kütitakse loom, keda esmalt toiduks tarvitatakse ja kelle karv ka siis ühtlasi inimese tarbeks ära kasutatakse, või tapetakse loom pärast vangistust karusloomakasvatuses vaid tema kasuka pärast, mis ongi karusnahatööstuse ainus eesmärk. Inimene karusloomi (Eestis nt hõbe- ja sinirebased, mingid, tšintšiljad jm) toiduks ei tarbi – seetõttu raiskab karusnahatööstus loomade elusid
annaabi.ee 
