Kiindumus on midagi, mis hoiab meid kinni ega lase edasi liikuda. Tihti satume kiindumusse asjadesse, mis on pealt vaadates väga tähtsad, kuid tegelikult on palju ebaolulist, mida me ei pane tähele. Iga inimene väärtustab elus erinevaid asju. Tavaliselt on selleks need, mida ta peab kõige tähtsamaks. Selleks võib olla raha, tervis, haridus või tunded. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Seega, on olemas kahte tüüpi inimesi- need, kes kiinduvad pisiasjusse ning need, kes keskenduvad ainult suurtele asjadele. Igapäevaselt tuleb meil ikka ette olukordi, kus me ei oska eristada asju ebaolulisest. Seetõttu võib juhtuda nii, et kõik energia ja aeg kulub kõrvalistele asjadele. Kui tahame edu saavutada, peaksime pühendama olulisele. Võib öelda, et suurimaks vaenlaseks endale oleme meie ise. Kui kiindume igasse asja, teeme oma elu keeruliseks ja raskeks. Oleme mugavas ja kindlas tsoonis,millest on raske lahti lasta
Kui üle maade käivad sõjatormid, et vaade tulevikku umbe kaob, peab laulik verest, varemeist ja tuhast veel välja tooma mõtet selget, puhast. (Jaan Kärner.) sentents ka maksiim; mõttetera, kahe-kolme lauseline vaimukas mõte, tõdemus või järeldus. Sententse iseloomustab vaimuteravus, paradoksid ning sõnamäng. Näiteks prantslane Francois de la Rochefoucauld (16131680) teos "Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid": Need, kes liiga kiinduvad pisiasjusse, tavaliselt muutuvad võimetuks suurte jaoks. Enesearmastus on suurim meelitaja. On lõpmata hulk käitumisi, mis näivad naeruväärseina, kuid mille varjatud põhjused on väga arukad ja väga kindlad. sentimentalism 18. sajandi üks põhilisi kirjandusmeetodeid. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Nad püüdsid avada kannatava inimese sisemaailma, seejuures kaldusid nad sageli liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on