väga keerulised ja ängistavad. Teos on provotseeriv, otsekohene, halastamatult õudne, dramaatiline ja täiesti ilustamata. See ooper erines täiesti kõikidest teistest ooperitest sellega, et see ei olnud kerge või lihtsa meelelahutusena mõeldud. Midagi ei näidatud läbi roosade prillide. Väga huvitav oli ooperi lõpp, kus lavale tulid paljude aastate sümbolid. Koos mitmete kuulsate poliitikute ja Wallenbergiga ise tantsisid kõik ooperi osalised surmatantsu. Ooper oli väga hästi iga pisiasjani läbi mõeldud, valgustus oli väga täpne ja peene ning koreograafia oli huvitav näitlejate rütmiseeritud aeglaste liigutustega. See kõik on esitatud tugevates kontrastides ühelt poolt saksa võimude luksuslikud elutingimused ja lookas lauad rikkaliku õhtusöögi ajal SS-laste poolt hõivatud palees, teiselt poolt aga küüditamisstseenid sulguvate väravate, puuride ja vangikongidega. Väga hästi näitles Rauno Elp (Wallenbergi osatäitja). Esimeses vaatuses oli ta
väikeriigi sitke polaaruurija Roald Amundseni nimi, kuid vähemalt samavõrra on pälvinud tähelepanu tema konkurendi, Briti kapteni Robert Falcon Scotti lugu. Dramaatiline võidujooks lõunanaba avastamise au nimel lõppes tema ekspeditsioonile saatuslikult. 4 Inglane Robert Scott kavandas omaenda ekspeditsiooni lõunapoolusele samal aastal. Kasutades laeva ,,Fram" (Edasi ),lahkus Amundsen Oslost 3.juunil 1910. Amundseni varustus oli viimse pisiasjani läbi mõeldud, alates rõivaste materjalist (eelistades põhjapõdranahka villale) kuni kelkude ehituse ja varude jaotuseni. Nii oli tal ette kavandatud ka see, kus ja kui palju koeri ohverdada teistele toiduks. Hiljem kirjutas Amundsen ise, et tema 1909. aastal paika pandud ajakava õnnestus ellu viia pea päevase täpsusega: ta plaanis laagrisse tagasi jõuda 25. jaanuaril 1912 ja täpselt sel päeval ta ka naasis.Alles siis, kui Fram oli jõudmas Madeirale,