Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -9 MEELEELUNDID Silmad Silmad asuvad silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Silmalaud ja ripsmed kaitsevad eest. Kogu aeg eraldub pisaravedelikku. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silma pinnalt ära võõrkehad. Sarvkest on läbipaistev ning katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Sellest tungivad valguskiired läbi. Vikerkesta keskel paikneb silmaava ehk pupill, mida läbivad valguskiired. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus.
Inimese meeleelundid. Nägemine- Silm. Silma kaitse. · Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. · Silmade kaitsesüsteemi kuulub ka niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silma niiske. · Silm asub silmakoobastes, mis kaitsevad silma tagant ja külgedelt. Silma ehitus. · Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kihiga. · Sarvkest- katab silma eespoolt. Valguskiired tungivad läbi selle. Sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. · Silmaava ehk pupill- vikerkesta keskel paiknev must ava, kust liigub valgus läbi. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus.
Silm Silm on nägemiselund.Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid
Inimese silmad on hästi kaitstud Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Võrkkestal on valgustundlikud rakud
informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. MIS KAITSEB SILMA? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. SILMA EHITUS Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees ja tagaosa ehitus on erinev.
sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. 3 1.2 Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm.
Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma ? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Silma ehitus
Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased: a) ülalau tõsturlihas; b) silmamuna pööravad lihased – kokku 6 (4 sirglihast ja 2 põikilihast) 2. Silmalaud: silmamuna kaitsvad nahakurrud, äärel ripsmed; peal õhuke nahk, sees silma sõõrlihas ja sidekude, silma poolt kaetud konjuktiiviga – õhenenud nahaga; ülalaust kõrgemal kulmud. 3. Pisaraaparaat: a) pisaravedelik – puhastab ja niisutab silmamuna pinda; b) pisaranääre – toodab pisaravedelikku (asub silmakoopa lateraalses ülanurgas); c) pisarakanalikesed – laugude all; d) pisarakott– silmakoopa mediaalses alanurgas; e) nina-pisarajuha – selle kaudu voolab pisaravedelik ninaõõnde, alumisse ninakäiku. Tasakaalu-kuulmiselund (organum vestibulocochleare): e. kõrv (auris): 1.Väliskõrv: a) kõrvalest – peal nahk, sees kõhred; püüab helilaineid ja suunab need kuulmekäiku; b) välimine kuulmekäik – nahaga
Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Silma ehitus
mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Silma ehitus Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest
meelerakke kepikesi ja kolvikesi. Kolvikesed- paiknevad võrkkesta keskosas, näeme värve. Kepikesed-nägema nõrgas valguses. kollatähn-nägemisteravuse ja värvide tuvastamise punkt. Nägemisnärv-edastab informatsiooni võrkkestast ajju.Aju nägemiskeskus tõlgendab võrkkestale moodustunud kujutist õiget pidi.Kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest Silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist Pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma Sisenõrenäärmed Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust Ajuripats 1)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd 2)Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut 3)Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha Ööpäevased rütmid, nahapigmentide süntees. Kilpnääre 1)Toodab hormooni türoksiin. 2)Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri
samaaegselt Pilt: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Eye_I.jpg SILMAMUNA LIIGUTUSED · Nägemisega kaasnevad silmamuna ja pea liigutused · Silmamuna liigutavad 6 silmaliigutajalihast http://prillidestpriiks.weebly.com/silm-ja-naumlgemine.html SILMA KAITSVAD STRUKTUURID · Silmamuna kaitsevad silmakoobas, silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat · Pisaranääre (glandula lacrimalis) paikneb silmakoopa ülemis-külgmises nurgas · Pisaranääre eritab pisaravedelikku niisutab ja puhastab silma sisaldab toitaineid sarvkesta välimistele rakkudele sisaldab haigusetekitajate kasvu pidurdavad bakteritsiidseid aineid · Silma kaitseb sarvkestarefleks, mis vajadusel suleb silma kiiresti Pilt: http://www.chrisdanford.com/blog/tag/eye-strain/ SILMA OPTILINE SÜSTEEM I · Nägemismeele sensorid on valgustundlikud (fotosensorid) · Valguse toimel tekivad sensorirakkudes sensoripotentsiaalid
1. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemise abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silma abielundid: kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest; silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist; pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma. Tähtsus nägemises: 1. sarvkest- läbipaistev sfääriline sidekesta osa, mis kaitseb silmamuna eestpoolt. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Sarvkest on peamine koht, kuhu manustatakse otseseid silmaravimeid. 2. lääts- silmasisene lääts fokusseerib valguskiired võrkkestalenii, et silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga
Milline on meeleelundite töö põhimõte? Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Kuidas on silm anatoomiliselt kaitstud? Silmakoopad on koljus - kaitse tagant ja külgedelt; kulmukarvad - kaitse vee ja higi eest; ripsmed - kaitse tolmu ja võõrkehade eest; silmalaud - kaitsevad silmamuna eestpoolt; pisaravedelik - niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest. Miks peavad pisaranäärmed pidevalt pisaravedelikku eritama? Selleks, et silmad ei oleks kuivad; et kaitsta võõrkehade ja hõõrdumise eest. Samuti on pisaravedelikul antibakteriaalne toime. Mil viisil reguleerib silm võrkkestale jõudva valguse hulka? Pupill kas suureneb või aheneb. Millest sõltub silmade värv? Lõunapoolsetes maades moodustub inimestel organismis pigmenti rohkem ja see kaitseb silmi ereda päikesevalguse eest. Põhjamaade elanike silmad on päikesekiirguse suhtes tundlikumad, sest nende vikerkestas on pigmenti
a) Silmamuna liigutavad lihased - 6 vöötlihast aitavad liigutada silmamuna ning avada ja sulgeda silma. b) Silmalaud+ripsmed - kaitsevad ja niisutavad silmamuna. Silmakoopa rasvkeha. e silmarasvapadjand( põrutuse puhul toimib amordina) c) Kulmud - takistavad laubalt higi silma valgumist. d) Pisaraaparaat - siia kuuluvad pisaranäärmed, pisaraviimajuhad, pisarajärv, pisarakanalikesed, pisarakott ja nina-pisarajuha. Pisaranäärmed toodavad pidevalt pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna. Kollatähn e. 71. Nägemisanalüsaatori osad, info kulg- Nägemisanalüsaator → silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed → nägemisnärv → suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond 72. Kõrva ehitus: väils, kesk ja sisekõrv: helikotreema Esikuastmik Teojuha Trummiastmik 73
Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi". ( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) Inimese silmad on hästi kaitstud ,,Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugede servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku 2 eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. " (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. ,,Need lihased kindlustavad ka
182. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus: a) Silmamuna liigutavad lihased - 6 vöötlihast aitavad liigutada silmamuna ning avada ja sulgeda silma. b) Silmalaud - kaitsevad ja niisutavad silmamuna. c) Kulmud - takistavad laubalt higi silma valgumist. d) Pisaraaparaat - siia kuuluvad pisaranäärmed, pisaraviimajuhad, pisarajärv, pisarakanalikesed, pisarakott ja nina-pisarajuha. Pisaranäärmed toodavad pidevalt pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna. 183. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte: Nägemisanalüsaator → silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed → nägemisnärv → nägemisristmik → suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond. 184. Haistmisanalüsaator: Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked moodustavad haistmisnärvi → haistmissibul → suuraju koore hipokambikääru konksu osas. 185. Maitsmisanalüsaator:
Pilgutamine aitab eemaldada silmast väiksemaid võõrkehi, samuti niisutab ühtlaselt silma eesmist pinda. Passivne funktsioon seisneb pidevas laugude suletuses une ajal ja osalises silmamuna kaitsmises avatud silmapilu korral. P i s a r a s ü s t e e m koosneb pisaranäärmest ja pisarateedest. Pisaranääre paikneb silmakoopa ülemises külgmises nurgas ja avaneb 5-12 juhaga ülemise konjuktiivkoti külgmisse ossa. Pisaranääre eritab ööpäevas ~1 ml pisaravedelikku, mis koosneb 99% veest, sisaldab vähesel hulgal NaCl, valku ja lüsotsüümi (bakteritsiidse toimega). Pisarad niisutavad silmamuna ja aitavad eemaldada konjuktiivkotti sattunud tolmu, võõrkehi, mikroobe. Pisarateed saavad alguse pisarapunktidest ülemise ja alumise lauserva ninapoolses osas. Siit kulgevad edasi pisarakanalikesed, mis avanevad pisarakotti. Pisarakoti alumisest osast saab alguse ninapisarakanal, mis avaneb alumisse ninakäiku
Pärast ajus toimuvat info analüüsi ja tõlgendamist reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Silm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Silmade abil saame 90% kõigi meelte poolt saadud infost. Mõlema silmaga eseme vaatlemine annab meile sellest ruumilise kujutluse. Seega saame vahemaid hästi hinnata kahe silmaga. Silmad on hästi kaitstud kuna suvad koljus silmakoopas. Eest kaitsevad silammuna silmalaud ja ripsmed, samuti pisaravedelik. Pisaravedelikku moodustub ööpäevas 2 3 ml. Silmi aitavad liigutada ja hoiavad paigal silmalihased. Kui silmalihased pole õiges asendis, siis on inimesel kõõrdsilmsus. Silma siseehitus. Silmamuna on kerajas ja kaetud mitme kestaga. Pealmine, kumer sarvkest suunab valguskiired silmaosadesse. Silma sisse pääsemiseks peavad kiired läbima pupilli ehk silmaava. Silmaava ümbritseb vikerkest, mis sisaldab pigmente ja sellest sõltub inimese silmade värvus. Silmaavast
232+ tv) - kerakujuline - eesmisel poolel veidi tugevam kumerus - koosneb: - kestadest(kiudkest, soonkest, võrkkest) - läbipaistvast tuumikust(vesivedelik, lääts, klaaskeha) 177. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus Ripsmed – kaitsevad silmamuna Silmalaud – kaitsevad ja niisutavad silmamuna Kulmud – takistavad laubalt higi silma valgumist Lihased – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna Pisaranäärmed – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna 178. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte Retseptoorne osa- võrkkesta kepikesed ja kolvikesed Juhtiv osa- II peaajunärv Tsentraalne osa- kuklasagarakoor 179. Haistmisanalüsaator Retseptoorne osa- ninaõõne ülemises osas, moodustub tugirakust ja retseptoorsest rakust Juhtiv osa- I peaajunärv Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind, kus asub haistekeskus, mediaalsel poolel,oimusagara konksul 180. Maitsmisanalüsaator
232+ tv) - kerakujuline - eesmisel poolel veidi tugevam kumerus - koosneb: - kestadest(kiudkest, soonkest, võrkkest) - läbipaistvast tuumikust(vesivedelik, lääts, klaaskeha) 177. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus Ripsmed – kaitsevad silmamuna Silmalaud – kaitsevad ja niisutavad silmamuna Kulmud – takistavad laubalt higi silma valgumist Lihased – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna Pisaranäärmed – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna 178. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte Retseptoorne osa- võrkkesta kepikesed ja kolvikesed Juhtiv osa- II peaajunärv Tsentraalne osa- kuklasagarakoor 179. Haistmisanalüsaator Retseptoorne osa- ninaõõne ülemises osas, moodustub tugirakust ja retseptoorsest rakust Juhtiv osa- I peaajunärv Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind, kus asub haistekeskus, mediaalsel poolel,oimusagara konksul 180. Maitsmisanalüsaator
Silma ringlihaste kokkutõmbel tõmbub pupill väikseks (eredas valguses) ja radiaalllihaste kokkutõmbel pupill suureneb (pimedas). 40 180) Silma abielundid, nende lühiiseloomustus RIPSMED – kaitsevad silmamuna SILMALAUD – kaitsevad ja niisutavad silmamuna KULMUD – takistavad laubalt higi silma valgumist LIHASED – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna PISARANÄÄRMED – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna 181) Nägemisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte Retseptoorne osa – võrkkestas kepikesed ja kolvikesed -> Juhtiv osa – II peaajunärv/ nägemisnärv -> Tsentraalne osa – suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond 182) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv (joonis 20 jooniste vihikust)
159)Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni 1.sarvkest-2.eeskamber-3.pupill-4.lääts-5.klaaskeha-6.võrkkest 180)Kuidas toimub silma läätse kuju muutumine? 160) Silma abiseadeldised? RIPSMED kaitsevad silmamuna SILMALAUD kaitsevad ja niisutavad silmamuna KULMUD takistavad laubalt higi silma valgumist LIHASED (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna PISARANÄÄRMED toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna 84 161) Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa võrkkestas kepikesed ja kolvikesed Juhtiv osa II peaajunärv Tsentraalne osa suuraju kukla sagara pool 162) Haistmisanalüsaator? Asub ninaõõne ülaosas mõne ruutsentimeetri suurusel alal haistmisepiteelina. Haistmiselund koosneb tugi- ja retseptoorsetest haistmisrakkudest. Haistmisnäärmete
(joonis) 83 159)Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni 1.sarvkest-2.eeskamber-3.pupill-4.lääts-5.klaaskeha-6.võrkkest 180)Kuidas toimub silma läätse kuju muutumine? 160) Silma abiseadeldised? RIPSMED – kaitsevad silmamuna SILMALAUD – kaitsevad ja niisutavad silmamuna KULMUD – takistavad laubalt higi silma valgumist LIHASED – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna PISARANÄÄRMED – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna 161) Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa – võrkkestas kepikesed ja kolvikesed Juhtiv osa – II peaajunärv Tsentraalne osa – suuraju kukla sagara pool 162) Haistmisanalüsaator? Asub ninaõõne ülaosas mõne ruutsentimeetri suurusel alal haistmisepiteelina. Haistmiselund koosneb tugi- ja retseptoorsetest haistmisrakkudest. Haistmisnäärmete
Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. 81 159) Silmamuna ehitus? 160) Silma abiseadeldised? RIPSMED kaitsevad silmamuna SILMALAUD kaitsevad ja niisutavad silmamuna KULMUD takistavad laubalt higi silma valgumist LIHASED (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna 82 PISARANÄÄRMED toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna 161) Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa võrkkestas kepikesed ja kolvikesed Juhtiv osa II peaajunärv Tsentraalne osa suuraju kukla sagara pool 162) Haistmisanalüsaator? Asub ninaõõne ülaosas mõne ruutsentimeetri suurusel alal haistmisepiteelina. Haistmiselund koosneb tugi- ja retseptoorsetest haistmisrakkudest. Haistmisnäärmete
Autonoomne NS · Töötab alati · Töötavad paralleelselt nii sümpaatiline kui ka parasümpaatiline osa · Stressi tingimustes ülekaalus sümpaatilised impulsid · Puhkushetkedel ülekaalus parasümpaatilised impulsid 95) Silma ehitus ja nägemine. NÄGEMINE Nägemisretseptorid paiknevad silmas. Silmamuna on kaetud tugeva kaitsekihi kõvakesta e. skleeraga, mille eesmine läbipaistev epiteelkiht kannab sarvkesta e. kornea nime. Pisaranäärmed toodavad pidevalt vähesel hulgal pisaravedelikku, mis hoiab ära sarvkesta kuivamise, ja on määrdeks silmamuna ja laugude vahel. Silma sisemine osa on vooderdatud veresooni ja pigmenti sisaldava soonkestaga (koroidea). Sellest seespool paikneb fotoretseptoreid sisaldav võrkkest e. reetina. Võrkkestal on silma optilise telje kohal tsentraallohk, mis on päevavalguses kõige teravama nägemise paigaks. Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad
Autonoomne NS · Töötab alati · Töötavad paralleelselt nii sümpaatiline kui ka parasümpaatiline osa · Stressi tingimustes ülekaalus sümpaatilised impulsid · Puhkushetkedel ülekaalus parasümpaatilised impulsid 95) Silma ehitus ja nägemine. NÄGEMINE Nägemisretseptorid paiknevad silmas. Silmamuna on kaetud tugeva kaitsekihi kõvakesta e. skleeraga, mille eesmine läbipaistev epiteelkiht kannab sarvkesta e. kornea nime. Pisaranäärmed toodavad pidevalt vähesel hulgal pisaravedelikku, mis hoiab ära sarvkesta kuivamise, ja on määrdeks silmamuna ja laugude vahel. Silma sisemine osa on vooderdatud veresooni ja pigmenti sisaldava soonkestaga (koroidea). Sellest seespool paikneb fotoretseptoreid sisaldav võrkkest e. reetina. Võrkkestal on silma optilise telje kohal tsentraallohk, mis on päevavalguses kõige teravama nägemise paigaks. Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad.
hüperoopiaga. Vanas eas võib tekkida vanaea- kaugnägevus e. presbüoopia. Pupillirefleksid: Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal teise silma pupilli kitsenemist nim. konsensuaalseks reaktsiooniks valgusele. Silmaava sulgurlihase kontrakstsioon ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim. mioosiks. Pupillireflekside uurimise põhjal saab kindlaks teha nägemisteede kahjustuste asukohta. Silma kaitseaparaat: Pisarnääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamise ja kaitseb seda nakkuse eest. Pisaratevool tekib silma sarv- ja limaskesta ärritamisel, mitmete emotsionaalsete seisundite puhul, suuremas koguses tekkinud pisaravedelik ei jõua pisarajuha kaudu ära voolata ja langeb pisaratena üle alumiste laugude põskedele. Fotokeemilised protsessid võrkkestas: Kepikeste abil nähakse hämaras, värvusi ei eristata, see on skotoopiline nägemine. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini
Kahe silmaga väga kaugel olevate esemete vaatamise on silmade nägemisteljed paralleelsed. Kui seejärel tuuakse pilk lähedal asuvale esemele, siis teevad silmad konvergentsiliigutuse ja nägemisteljed koonduvad vaadeldava eseme suunas. Pilgu kaugusesse suunamisel sooritavad silmad divergentsiliigutuse, sel puhul nägemisteljed lahknevad. Ülalt, alt, külgedelt ja tagant kaitseb silma silmakoobas. Eespoolt ülemine ja alumine silmalaug, ripsmed ja pisaraaparaat. Pisaranääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamine ja kaitseb seda nakkuse eest, sest sisaldab bakteritsiidseid aineid. Pisaratevool tekib silma sarv- ja limaskesta ärritamisel, aga ka emotsionaalsete seisundite puhul. Võrkkestal on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata → skotoopiline nägemine. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi → fotoopiline nägemine
alguskohas retseptoreid ei ole, seda kohta nimetatakse pimetähniks. Silmapõhjas on ka võrkkestaarter. Silma abiaparaat Silma abiaparaat koosneb kaitse-, pisara- ja liigutuslihastest. Kaitsefunktsiooniga on silmamunatagune rasvpadjand, kulmud, ripsmed ja silmalaud. Puhastamisele aitab kaasa laugude pilgutamine. Silma kaitseb sarvkestarefleks (korneaalrefleks), mis vajadusel silma kiiresti suleb. Pisaranäärmed toodavad pisaravedelikku sarvkesta niisutamiseks. Antibakteriaalsete omadustega pisaravedelik puhastab silma eesosa. Pisaravedelik voolab silma pisarakanalikestest. Normaalselt toodetakse päevas 1 ml pisaravedelikku, enamik sellest aurustub, jääk dreneeritakse pisarakanali kaudu ninaõõnde. Klaaskeha Silmamuna sisemuses on läbipaistev vedelik, mida nimetatakse klaaskehaks. 97 Kuulmine ja tasakaal Kõrv Inimese kõrv sisaldab kahte elundit, mis kuuluvad anatoomiliselt kokku. Kõrva ülesanded on:
annaabi.ee 
