Ülerasvumise korral võib vee sisaldus organismis olla isegi alla 40% keha massist. Peamine veehulk organismis asub rakkudes, raku protoplasmas. Vee massi jäävuse seadus: organismi siseneva vee mass peab üldjuhul võrduma organismist väljuva vee massiga. Keskmiselt eraldub ööpäevas inimorganismist kokku 2-2,5 l vett. Ööpäevas eraldub kopsudest väljahingatava õhuga 400-450g veeauru. Higiga eraldub keha pinnalt 450-600g vett. Vähesel määral eraldub vett silmadest pisaratena. Kõige rohkem eraldub vett neerude kaudu uriiniga 800-1250g. Soolestiku kaudu vaid 100-200g vett. Üldjuhul sünteesitakse ööpäevas 300-350g vett. Täiskasvanu vajab ööpäevas 30-35g vett ühe kilogrammi keha massi kohta, imik aga üle kahe korra rohkem. Negatiivse veebilansi puhul siseneb vett vähem, selle eritumine on aga suurenenud. Positiivne veebilanss esineb rohkel joomisel, vee peetusel organismis või mitmesuguste neeru-,
tunnistust annud oma raamatuvaimustusest: ,,Ma armastan raamatuid kevadel, kui kõik loob lokkama, õilmitsema ja kui mesilased sumisedes mett korjavad: mina otsin mett raamatutest. Ma armastan raamatuid lugeda oja kaldal istudes, kuulates möödavulisevaid laineid nagu oleksid nad elutunnid: raamat päästab nii mõnegi silmapilgu kaduvusest. Ma armastan raamatuid sügisel, kui vihma padiseb tinasist pilvist ja tuul hulub toanurgal ja korstnasuul: on raamatuid, mida lugedes isegi taevatähed pisaratena paistavad!" (Ühes raamatuarvustuses, ,,Vaba Sõna" nr. 1, 1914). Ei olnud Tammsaare noorepõlve kirjanduslik teisik ,,Tões ja õiguses" veel linnakooli jõudnud, kui ta juba armunud oli raamatuisse nagu oma hingeõnnistusse. Veel algelises kirjatarkuse omandamise õhinas maal viibides on see raama- tute kallal istuja kord kooliõpetaja vennalt saanud võõraste nimede ja sõnadega raskendatud teose. ,,Kui ometi kord sinnamaale jõuaks, et seda võiks lugeda arusaamisega ja et sellest, mis
Silmaava sulgurlihase kontrakstsioon ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim. mioosiks. Pupillireflekside uurimise põhjal saab kindlaks teha nägemisteede kahjustuste asukohta. Silma kaitseaparaat: Pisarnääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamise ja kaitseb seda nakkuse eest. Pisaratevool tekib silma sarv- ja limaskesta ärritamisel, mitmete emotsionaalsete seisundite puhul, suuremas koguses tekkinud pisaravedelik ei jõua pisarajuha kaudu ära voolata ja langeb pisaratena üle alumiste laugude põskedele. Fotokeemilised protsessid võrkkestas: Kepikeste abil nähakse hämaras, värvusi ei eristata, see on skotoopiline nägemine. Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi, sisaldavad 3-me erinevat fotopsiini. Galingonirakud: Retseptiivne väli- võrkkesta ala, mille ärritamine valgusega põhjustab galingonirakkudelt lähtuva impusatsiooni tõusu või languse
190 1 0 9 Tema ilmumisel ei jäänud meister Florian kitsikusse: kontsadel poolpööret tehes suunas ta äkki oma kõne, millega ta äsja Quasimodo vastu oli põrutanud, prevoo pooie ja ütles: «Aulik härra, ma nõuan sellele kaebealusele siin kohtu raske ja kuulmatu teotamise pärast nii suurt trahvi, nagu teie ise heaks arvate.» Seejärel istus ta hingeldades uuesti oma kohale, pühkis suuri higitilku, mis laubalt alla veeresid ja pisaratena tema ees laialilaotatud pärgamendirulle niisutasid. Härra Robert d'Estouteville kortsutas kulmu ja tegi Quasimodole käega nii käskiva, ilmeka ja tähelepanu nõudva liigutuse, et kurt aimama hakkas, milles asi seisab. Prevoo pöördus karmil toonil tema poole: «Mis sa, lurjus, oled teinud, et siia sattusid?» Vaene mees, arvates, et prevoo tema nime küsib, katkestas oma tavalise vaikimise ja vastas kähiseva kurgu-häälega: «Quasimodo.»
annaabi.ee 
