Eestlased Saksa armees
ja seejärel Udo Parrest, teise pataljoni ülem algul Erich
Palk ja seejärel Rudolf Bruus. Brigaadi juurde
moodustatud 53. suurtükiväegruppi juhtis Aleksander
Sobolev ja 53. õhutõrjegruppi Fritz Bergmann. Brigaadi
reservpataljoni ülemaks määrati 42. rügemendi adjutant
Fritz Störz.
Igas rügemendis oli kaks pataljoni, kummaski neli
kompaniid. Rügemendi ülemale allusid veel
toetusüksused: 13.kompanii ehk jalaväe-saatekahurite
patarei, 14.kompanii ehk tankitõrjepatarei ja
15.pioneerkompanii. Peale nende veel siderühm,
staabikompanii töökodade, vooride ja
majandusmeestega.
Sama aasta septembris, kui Eesti SS-vabatahtlike
brigaad oli lahinguvalmis, inspekteeris seda Debicas SS-i
üleriigiline juht Himmler koos Eesti väeosade
kindralinspektoriks nimetatud Johannes Soodlaga. Kaks
päeva kestnud ülevaatuse tulemusena jäi Himmler
brigaadiga igati rahule ning teatas visiidi lõpul peetud
kõnes, et Eesti SS-Brigaad saadetakse peagi rindele, kus
ta vahetab välja Läti SS-brigaadi