Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja LõunaEesti kunstikaitsetoimkonnas 19221924 kunstikool Pallase direktor ja maaliateljee juhataja Looming Üks värvitundlikuim eesti maalija Kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades Lemmikvärv oli kaadmiumpunane Looduse kujundaja Alati oli maalidel ka taevas Ekspressionismi mõju Kõrvuti looduspiltidega maalis ka lilli ja portreid Täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid Lilleline väli majakesega, 1909. Õli, papp, 73,3 x 48,5 cm Pühajärv, 19181920 Naise portree (Madonna) 1923 1924. Õli, lõuend 67,5 x 50 cm Rannamaastik Saaremaa rand Varemed Capril Veneetsia Itaalia ja Oberstdorfi maastik
Pariisi jõuti 1907. aastal septembris, kus asuti elama eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse'il. 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Tema selle aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi. Iseloomulikud on täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, kus võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga", mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal
koloriit; tema looming tähistab koloristliku suuna lõplikku võidulepääsu. Ka tema joonistus on kõrgetasemeline – oma piltidel esinevate figuuride ja maastiku maalimisel on ta alati kasutanud looduse järgi tehtud joonistusi. ● Tuntumad teosed on „Ärasõit Kythera saarele“, „Gilles“, „Gersain’i silt“ – need on rahulikud suurejoonelised teosed, väga harmooniliste gruppideülesehituse ja lihtsa laia pintslitehnikaga. ● Watteau tähtsus prantsuse ja Euroopa kunstiajaloos on väga suur – ta teeb lõpu Bologna meistrite ning Pousini traditsioonide ainuvalitsemisele ja hävitab akadeemilise koolkonna prestiiži. Watteau tõi 18. sajandi maalikunsti tagasi tunded, luule ja romantika. ● FRANÇOIS BOUCHER (1703-1770) ● Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Teoste süžeed olid enamasti allegoorilised ja mütoloogilised, tugeva erootilise alatooniga.
juhuslikult olevat kohanud ühe maalimisseansi ajal, teadmata, et möödasammuja, kellele ta valitsevaid olusid kritiseerima hakkas, on maa kõrgeim võimukandja. Ükskõik kui lootusetus meeleolus Mägi hetkiti ka ei olnud, osutus soov end kunstnikuna maksma panna kõigest muust tugevamaks. Sel ajajärgul toimus tema tõeline kunstnikuks kujunemine. Tema selle aja maalides on tunda ning näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi, näiteks täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, samuti võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. Aastal 1912 naasis kunstnik Saksamaa kaudu taas kodumaale, täpsemalt Tartusse. Seal töötas kunstnik linnakoolis joonistusõpetajana ning pidas oma ateljeestuudiot. Seega võib teda julgelt pidada hinnatud maaliõpetajaks ning samuti esimeseks koolijuhiks. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921
Mägi õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 4 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Tema selle aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi. Iseloomulikud on täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, kus võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K. Mägi end Academie Russe'is. 1911. aasta suve veetis Mägi Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse
kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Tema Norra-aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi. Iseloomulikud on täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, kus võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga", mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal.
karjusepaar oli ilusa maastiku taustal."Ärasõit Kythera saarele" on rahulik, suurejooneline reos, mis on väga harmooniliste gruppide ülesehituse ja lihsa laia pintslitehnikaga. Nüansirikas kolotiit ja lüüriline melanhoolsus. Maalil kujutab, kuidas rikkad sõidavad Kythera saarele, armastusjumalanna saarele, prolly orgiale :D Teada erinevaid trükitehnikaid Kõrgtrükk on trükitehnika, mille puhul paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad. Lametrükk on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane. Sügavtrükk on trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse paberile trükipressi abil
ei ole eriti oluline tegur. K: Mu 4,5 aastane laps komistab joostes palju. Kas tal on midagi viga ? V: Komistamise ja kukkumise põhjus on tõenäoliselt puudulik keskendumine, mitte aga tasakaalu ja koordinatsiooni häired. Laps on nii hõivatud kõige ümbritseva vaatlemisega, et ei pane väiksemaid takistusi tähele. Õpeta teda joostes ka jalge ette vaatama. K: Kui mu poeg juba pintslit oskab hoida, kas ta on siis näpumaalingute jaoks liiga vana ? V: Näpuga maalimisel kasutatakse pintslitehnikaga võrreldes rohkem käe erinevaid osi, seepärast peaks lapsel olema võimalus tegeleda mõlema maalimisviisiga. Näpumaalingute tegemine on igas vanuses lõbus tegevus. K: Milliseid tähti peaks laps kõigepealt selgeks õppima ? V: See on lastel erinev. Arvatavasti leiad, et ainult kurvilised (S või O) või sirgjoontest tähed (T ja I) jäävad lapsele palju kergemini meelde kui kurvide ja sirgjoonte kombinatsioonid (B, P) [Viide : Dr Richard & C. Woolfson ,,Arukas laps"]
tema esimesed maastikumaalid. Pariisi jõuti 1907. aastal septembris, kus asuti elama eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse’il. 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Tema selle aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi. Iseloomulikud on täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, kus võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga", mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal
annaabi.ee 
