- 1901.aastal läks Pariisi kunsti õppima. - Peale maalikunstniku oli ka skulptor, graafik ja disainer. - Tema teosed on harmoonilised ja dekoratiivsed. Tema esimesed maalid olid väga radikaalsed, ta kasutas erksaid tugevaid värve. Tegi palju natüürmorte. - "Harmony in Red (Room)" ; "Mees modell" ; "Naine kübaraga" ; "Elurõõm" ;"Gypsy" André Derain (1880-1954) - Prantsuse kunstnik - Tema teoseid iseloomustab lai pintslitehnika. - Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. - "Londoni sadam"; "Tantsija ehk naine voodiserval"; "Arlekiin ja Pierrot" (realistlik töö). Maurice de Valminck (1871-1958) - Prantsuse kunstnik. - Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. Tema teoseid iseloomustab hoogne ja lai pintslitehnika. - "Baar" (1900) Raoul Dufy (1877-1953)
tunnistust peenest kriitilisest andest 1769. aastal löödi rüütliks Looming peamiseks zanriks oli portree püüdis isiksuse ideaali kehastada portreeks peateemaks 18. sajandi lõpul oli inimene tema jaoks oli oluline isiku elav kujutamine, sealjuures säilitades peene suursuguse ja väärikuse ta kujundas vanadelt meistritelt laenatud elemendid ümber isikupärases laadis, vastavalt oma aja stiilisuunale vastuolulisus kujunes lähtepunktiks romantilisele mässuvaimule pintslitehnika on kaalutud ja kindel, kuid väga mahlakas, voolav ja värske Tuntumad maalid Hester ja kuninganna Thrale Tuntumad maalid Master Hare Tuntumad maalid Mrs. Siddons traagilise muusana Tuntumad maalid Mees ja impeerium
2. Mida võtsid Maalimistehnika, Maalimistehnika, Värvi, joone Värvi imp-lt üle? värvi värvi 3. Haridus Ravenna ülikool, Iseõppija (sai Iseõppija Õppis ise õppis hariduse kursustel õigusteadust Orleansis) 4. Värv Kirevad, Kirev, särav Kirevad Kirjud, selged rõõmsad 5. Pintslitehnika Reeglipärane Tavaline Ilus Lõpetamata, pealiskaudsed, kerged 6. Teema, sisu Pole oluline Portree, Kindel puudub Inimesed, eurootika, (päevalilled jne) loodus looduslapsed 7
kaovad suured värvi- säravad, tumedad säravad, suvalised, Värv pinnad äraspidised väikesed pintslitõmbed dekoratiivne dekoratiivne Pintslitehnika mulje, valgus subjek- ainult arhitektuur, tarbe- eksistentsiaalsed teemad loodus, legendid, müstika, maalimiseks kõlbab Teema tiivne. vabaõhumaal. kunst, disain, (sk, g) (tõsine, kurb, traagiline, mütoloogia kõik, ei jutusta inimest vähe, apoliitiline negatiivne) positiivne, rõõmus
Tiziani, Tinterettot ja Veroneset Elulugu (3) Teenis elatis portreede maalimisega 1632. a. Charles I soovil tagasi Inglismaale õuekunstnikuks lõi rüütliks, kinkis maja, kindlustas sissetuleku, jagas kingitusi, nimi sir Anthony Vandyke'iks 1640.a. otsustas abielluda Mary Ruthveniga maalimiseks värske energia ja inspiratsioon 1641.a. suri haiguse tõttu Looming (1) Peamiselt maalis portreesid paraadportree ( inimese väärikana kujutamine ) Pintslitehnika - ilus, mahe, peenetundeline, õrn, pehme Värviharmoonia ja psühholoogiline sügavus Puuduvad dramaatilised jõud ja originaalsus Charles I -st maalitud portreed toetasid Charlesi püüdlusi absoluutse monarhia poole Looming (2) Mõned kirikupildid, nt. ,, Madonna põldpüüdega" Kaksikportreed Laste maalimine väga realistlikult Charles I lapsed 1635 Maalimisel õpilaste abi Kuninganna Henrietta Maria 1635
6) Iseloomusta maali kompositsiooni (märksõnad: tasakaalustatud, läbimõeldud, sümmeetriline/ebasümmeetriline, juhuslik vms) Maali kompositsioon on ebasümmeetriline ja mitte väga läbimõeldud. Inimesed on maalitud üsna juhuslikult. 7) Iseloomusta maali koloriiti (märksõnad: külm, soe, hele, tume, mõni värvitoon vms )! Soe koloriit 8) Iseloomusta pintslitehnikat (märksõnad: sile, ühtlane, hoogne, jõuline, metsik vms)! Pintslitehnika on üsna sile ja ühtlane, kuid üsna jõuline. 9) Iseloomusta maali meeleolu (sinu muljed)! Maali meeleolu on lõbusja huvitav 10) Mida võis kunstnik tahta selle tööga vaatajale öelda? Ta võis tahta öelda, et lihtsuses peitub võlu. 11) Kirjelda, milliseid tundeid ja mõtteid tekitab see maal Sinus! See maal oli väga lihtne, aga samas pakkus palju mida vaadata. Tekitas hea tunde. 12) Otsi lisamaterjali kunstniku isiku ja eluloo kohta
Suisse, Louvre Värv Varasemad tööd Puhtad, säravad Heledad, kirkad värvid. Sapiste toonide kasutamine. Tuleneb ka tema tumedates toonides, värvid, kirjud, enda traagikast. Ergud toonid hilisemad heledates. kõlavad, eksalteeritud Pintslitehnika Lõtv, korduv, tundlik, Tihedad ja rasked Jõulised,pintslitõmbed. Pikad ja peenikesed pintslilöögid. uuriv pintslitöö, pintslilöögid. äge, rahutu (nägemismulje reaaliseermine)
ENDAST "MONTEMARTRE´I BULVAR" "KOHVI" AUGUSTE RENOIR 18411919 Pühendus inimeste kujutamisele (naised) Valguslaigud "Kiik" "Vihmavarjud" "La Moulin de la Galette" "Akt päikesevalguses" AUGUSTE RENOIR "VIHMAVARJUD" "LA MOULIN DE LA GALETTE" "KIIK" EDGAR DEGAS 18341917 Lemmikteemad ballett ja ratsavõistlused Ebatavalised rakursid Virtuooslik joonistaja (huvitas keerukate liigutuste tabamine) Pastellmaal Heledad toonid Puudus impressionistlik pintslitehnika "Täht laval" "Sinised tantsijannad" EDGAR DEGAS "SINISED TANTSIJANNAD" KUJUTAS BALERIINE SKULPTORI D AUGUSTE RODIN 18401917 Tõetruudus, maalilisus Viimistlemata pind Teostes tunda tugevaid tundeid, kirge, hingestatust Oluline tegelaste hingeelu avamine "Mõtleja" "Suudlus" "Calais kodanikud" "Põrguvärav" AUGUSTE RODIN "SUUDLUS" "PÕRGUVÄRAV" (KUJUTATUD 200 INIMFIGUURI) IMPRESSIONIST ID EESTIS AUGUST WEIZENBERG "LINDA" AMANDUS ADAMSON "RUSSALKA"
Tuglas. Pallas hakkas korraldama näitusi ja rajas 1919. aasta lõpul samanimelise kunstikooli. Pallase õpetus toetus Pariisi vabaakadeemiatest lähtunud liberaalsele kogemusele, mis nõudis ja soosis õpilaste loovust ja andis neile selleks võimaluse. 1924.a. riiklikult tunnustatud kõrgkooli õpetus muutus aga süstematiseeritumaks. Impressionism andis tõuke ka neoimpressionismi tekkele. Seda suunda nimetatakse ka puäntillismiks punktikujulise pintslitehnika tõttu . Neoimpressionistid kasutasid vikerkaarevärve korrapäraste väikeste pintslitõmmetega. Punktide valikul ja paigutusel püüti arvestada rangeid reegleid. Üksteise kõrvale asetatud puhaste värvide täpid pidid teatud kaugusel vaataja silmas optiliselt ühinedes moodustama uue värvuse mulje. Neoimpressionistide tööd on veelgi valgusküllasemad kui impressionistidel. Neoimpressionism püüdis maalis luua taas kindlamat vormi ja korda, kuna koloriit
· skulptuur ''La Serpentine'' · ''Viiuldaja käed'' · Raoul Dufy · ''Koer keti otsas'' · armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive · ''Abstraktne kiirus, auto on möödunud'' elurõõm, imetlus · Gino Severini · värviilu õrnem (lapsemeelne, värvikirev), · ''Tulistav kahur'' pintslitehnika visandlikum ja närvilisem · ''Sinised tantsijannad'' · ''Trouville'i afisid'' · ''Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf'' · ''Lipuehtes tänav, Le Havre'' · liikuvuse edasiandmiseks 2 teed: · André Derain · sama objekti järgnevad asendid
1632 aasatal saabus van Dyck Inglismaale. Seal löödi ta koheselt rüütliks ja temast sai kuninga õuekunstnik. Inglismaal saatis teda suur edu. Van Dyck on teinud umbes 40 portreed Charles I ja 30 portreed tema naisest. 1638 aastal abiellus ta Mary Lord Ruthveni tütrega. 1641 aastal jäi ta Prantsusmaal raskelt haigeks. Ta naases tagasi Inglismaale, kus ta ka suri. Surres jättis kunstnik järele vähe varandust Tehnika Van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, kuid tema kompositsioonidel puuduvad originaalsus ja dramaatiline jõud, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Tema kunsti voorus on õrn värviharmoonia, mille ta omandas veneetslastelt, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta sentimentaalsusesse. Maalis piibli ja mütoloogilistel teemadel, kasutas sageli vesivärve. Ta pani maalidesse rohkem närvilisust ning teravust ja tugevdas figuuride
inimesele.." Kõige tähtsam oli tema jaoks kunstis väljendus, väljendamine. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? Dufy- armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maailde värviilu oli siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. Derain & Vlaminck-kasutasid aastail 1904-1907 eriti intensiivseid , kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks van GOGHi looming. Rouault- Teda sidusid foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisem teoste sisu religioosne 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,ekspressionism"? Prantsuse keeles 'expression' 'väljendus' 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste
naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Ribera) laadi Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel Uus laad ilmneb juba Itaaliareisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks Prado muuseumis olevas maalis "Vulcanuse sepikojas" Prado muuseum, Madriid Vaatamata sellele, et ametikohuse täitmine kuningakojas Velazquezilt palju aega ja energiat
perekonna hauamonument, skultuurid ,,Taavet,, ja ,,Mooses,, Raffael (1483-1520) Tegutses Firenzes ja Roomas, oli tuntud kunstnik ja arhitekt. Tema teoseid iselommustavad harmooniline ja tasakaalukas natuur ja vormilise täiuslikkuse ideaal. Tuntumad teosed on ,,Sixtuse madonna,, , maalis üldse väga palju madonna maale ,,Madonna roheluses,, ,,Madonna ohakalinnuga,, , fresco ,,Ateena kool,,. Tizian (1480-1576) tegutses Veneetsias, teoseid iseloomustavad vaba pintslitehnika, kontuuride puudus, dramaatiline ja dünaamiline lähenemine. Palju mütoloogilisi teoseid. Pani kõige rohkem rõhku värvidele. Tähtsamad teosed: ,,Taevane ja maine armastus", esindusportreesid ,,Karl V" ,,Paavst Paul II", ,,Urbino Venus". 6) Manerism - iseloomustab maneerlikkus, tuntud kunstnike stiili (maneeri) jäljendamine. Manerismiaja kunstnikud loobusid harmooniast, vormide selgusest. Figuurid moondusid,
Velázqueze maalimisviisis tekkis muutus, ta loobus üksikvorme teravalt kujutavast laadist ja pöördus puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tundis ainult pinda, hülgas üksikasjaliku sisejoonistuse, lihtsustas kõike ja sulatas üksikasju kokku. Balthasar Carlose ratsaportee, 1632-1634 · Velázqueze pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis. · Haruldase meisterlikkusega kujutas ta valgust ja õhku, mis olid talle tähtsad abinõud kompositsioonilise "Vulcanuse sepikojas,, 1632- terviku saavutamisel. 1634
Tema lemmikmotiiviks oli madonna, maalidel kolmnurkne kompositsioon, heledad toonid. Maalid: ,,Ateena kool"; ,,Sixtuse madonna"(kuulsaim). Suured kunstnikud töötasid 16.sajandil ka Veneetsias. Kuulsaimad maalikunstnikud on Giorgione ja Tizian. Mõlemad on teinud maali ,,Magav Veenus". See on Giorgione kuulsaim töö, kus valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. Tiziani maalid: ,,Maine ja taevane armastus", ,,Paul III portree". Tal on arvukalt portreesid(Karl V), pintslitehnika on hoogsam, vabam, kergem. Manerism(16.saj II pool) otsitakse dramaatilisi stseene, maalidel on palju punast, kasutatakse erksaid värve, ka lillat. Inimese keha on pikaks venitatud, poosid ebaloomulikud, miimika kunstlik. Kunstnik El Greco sündis Kreekas, elas, töötas Hispaanias, Toledos. Tuntumad maalid: ,,Toledo äikeses", ,,Krahv Orgari matus".
Fontainebleau lähedal Barbizonis Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond? Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau (18121867), kes asus Barbizoni alaliselt elama 1836. aastal. Rousseau oli realist. Ta armastas looduses tabada kindlaid, jõulisi vorme ja maalis neid võltsimatu asjalikkuse ning täpsusega, minnes paiguti kuivakski. Ka tema pintslitehnika on selge ja kindel, osalt peaaegu raskepärane, värvid tugevad. Rousseau`d huvitas see, mis on püsiv, selgejooneline ja plastiline. Tema töödes valitseb eepiline ja tõsine, tihti kurvameelne põhitoon. Ikka näeb neis suuri, jämeda tüve ja jändrike okstega puid. Barbizoni meistrite hulka kuulus Jules Dupré (18111889). Ta töötas algul Fontainebleau metsas, hiljem Oise`i jõe orus
asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted. Värvide metsikusest hoolimata on Matissei tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunstniku põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. RAOUL DUFY (1877-1953) / ra ‘ul düfii/ maalis muusika ja rahvapidustustega seotud motiive, mille kaudu ta väljendas elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu oli õrnem võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. ANDRE DERAIN(1880-1954)/a(n)dre dö ‘rö(n)/ ja MAURITSE de VLAMINCK (1876-1958) / mo‘riss dö vla‘mä(nk) / kasutasid 1904-1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Derain sattus Cezanne mõju alla ja lähenes kubismile. Tema 1920-ndail aastail maalitud maastikud on traditsioonipärase kindla kompositsiooniga ja mõjuvad suurejooneliselt. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming.
aasta mais Saint-Rémy varjupaika. Seal jätkas ta aga maalimist ning aastaga valmis tal 150 maali.1890. aasta mai lõpus kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast, 29. juulil hullumeelsusest tingitud meeleheitekriisi ajal ennast maha laskis. Ta elas 37. aastaseks. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul. Looming Van Gogh kasutas küll impressionistlikku tehnikat, kuid üldiselt oli ta pintslitehnika jõulisem ja rütmilisem, värv omandas sümboolse tähenduse. Oma maali ,,Öine kohvik" kohta kirjutas ta, et kasutab ,,värve", mis ei ole tõesed realistliku, stereoskoopilise nägemise seisukohalt, vaid värve, mille abil edasi anda kirglikule temperamendile omaseid tundeid. Tema maalide temaatika oli algusest peale seotud maaga ja nendega, kes seda harivad; oluline oli tema huvi sotsiaalsete probleemide vastu. Kui siiani oli van Gogh maalinud vaid tumedamates, süngetes toonides, siis 1885
Third level Fourth level Fifth level Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist, kelle töödes leiavad realistliku suuna iseärasused kõige järjekindlama kehastuse. Maalis ainult seda, mida silmad näevad. Väldib ebamäärasust ja ilmetust Vormikõne on alati oivaliselt selge ja kindel Pintslitehnika voolavalt mahlakas Näeb kõike suurelt ja lihtsalt, ka piltide formaadid on suured. Töid iseloomustab rahulikkus, dünaamika puudub. toonitab alati väga tugevasti plastilisust ja püüab kõiki vorme varjude abil selgelt ning ümaralt modelleerida. Korraldas kontranäituse Eluajal oli väga vähe pooldajaid. Ametlikud ringkonnad ja laiem publik olid tema vastu vaenulikud, talle heideti ette toorust ja labasust, ,,inetuse kultiveerimist".
Koloriit: porine. MILLET kujutas talupoegade rasket elu; DAUMIER maalib lihtrahvast; REPIN maalib stseene Vene ajaloost, vene rahva elust. 19. Impressionism(19.saj viimane veerand). Päritolumaa Prantsusmaa. Maalitakse valgust ja õhku. Pintslitõmme komataoline. Absurdsed kompositsioonid(tugev fotograafia mõju). MONET-loodus; PISSARRO-suurlinn; RENOIR-portree; DEGAS-ballett. 20. Neoimpressionism(19.saj lõpp). Päritolumaa Prantsusmaa. Pintslitehnika on punktitaoline. Maal muutus mosaiigitaoliseks. Huvi optika vastu. SEURAT(rahvas rannas) SIGNAC ja Konrad MÄGI. 21. Historitsism(19.saj lõpp-20.saj). Hist.-mi vormisüsteemid: NEOGOOTI(Londoni parlamen- dihoone, Big Ben, Toweri sild, Sangaste loss) NEOROMAANI(Alatskivi loss, Neusch- wansteini loss, Kaarli kirik) NEOBAROKK(Brüsseli tänavad) NEORENES- SANSS(Vladimiri palee, paljud rahvusteatrid) NEOVANAVENE(Aleksander Nevski katedraal)
meistrite ning Pousini traditsioonide ainuvalitsemisele ja hävitas akadeemilise koolkonna prestiizi. Watteau tõi 18. sajandi maalikunsti tagasi tunded, luule ja romantika. Tuntumad teosed on ,,Ärasõit Kythera saarele", ,,Gilles", ,,Gersain'i silt" JEAN HONORÉ FRAGONARD (1732-1806) Fragonard'i maalid on tihti kergemeelsed ja pikantsed, kuid see pole kunagi vulgaarne ega toores. zanrimaalidel kujutab ta naisi, eelkõige armuelu. Tema teosed on temperamentsed ja vaimukad; pintslitehnika on vaba ning julge, joonistus liikuv ja elurõõmus. Fragonad'i tugevaimad küljed hoog ja spontaansus andsid suure külgetõmbejõu ka tema arvukatele ja tehnikalt väga mitmekülgsetele joonistustele. Tuntuimad teosed on ,,Kiik", ,,Armastuse fontään", ,,Salajane suudlus". Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust
värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906). ,,Chatou vaated" (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: ,,Neljateiskümnes juuli" (1907). GEORGES ROUAULT (1871-1958) Teda sidusid teiste foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö mõjutas Roualt' hilisemat loomingut, mille sisu muutus religioosseks.
värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: „Istuv naine“ (1906). „Chatou vaated“ (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse’ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: „Neljateiskümnes juuli“ (1907). GEORGES BRAQUE (1882-1963) Braque ühines rühmitusega viimasena, aastal 1906. Braque hoiab oma maalidel vormi tasakaalus värvikasutusega. Eelkõige saab teda pidada siiski suureks kubistlikuks kunstnikuks. Henri Matisse Maurice de Vlaminck
Aastal 1629 esimene mütoloogiline teos „Joodikud“. Velazquez saab inspiratsiooni antiikmütoloogiast ja külaelust. See on realistlik, grupiportreed ja žanripilti meenutav realistlik maal. Joodikud (1628-1629) Tutvub Itaalias Tintoretto loominguga, mille mõjuna pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi juurde, loobub detailsest joonistusest ning lihtsustab kõike viimase võimaluseni, sulatab üksikasjad kokku. Pintslitehnika on lai ja voolav. Saavutab haruldase meisterlikkuse atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk saavad tähtsaimateks vahenditeks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Uues laadis on teosed „Vulcanuse sepikojas“, „Infant Baltasar Carlos“ (barokne kompositsioon). Ajalooline maal „Breda alistumine e. piigid“ (mõõtmeilt suurim V. töö). Vulcanuse sepikoda (1630) Ülesanne: Kes oli Vulcanos vana-kreeka mütoloogias?
kunstnikele. Stockmari vahavärvid võib kanda kihiti üksteise peale. Seega on võimalik saavutada kogu vahepealsete värvide skaala. Alumine värv kumab pealekantud kihist läbi ja nii tekib segatoon. Tugevalt pealekantud tumedam värv võib heledama ka päriselt katta. Kõigi järgnevate tehnikate puhul võib kasutada nii vahapulka kui ka plokki: kraapimistehnika e. sgraffito, hõõrumistsparenehnika, läbihõõrumistehnika, transparent, riidemaal, enkaustika, sulatustehnika, pintslitehnika. RASVAKRIIDID EHK PASTELLID Edward Binney ja Harold Smith Laste seas on levinud, enamasti värvimise jaoks, rasvakriidid. Sugulased Edward Binney ja Harold Smith olid Crayola kriitide loojateks. Kaubamärk tegi debüüdi 1903. aastal, kus ühes karbis oli kaheksa erinevat rasvakriiti. Need rasvakriidid olid müügil viiesendise väärtusega ja värvideks olid must, pruun, sinine, punane, lilla, oranz, kollane ja roheline. Sõna Crayola mõtles välja
● FRANÇOIS BOUCHER (1703-1770) ● Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Teoste süžeed olid enamasti allegoorilised ja mütoloogilised, tugeva erootilise alatooniga. ● JEAN HONORÉ FRAGONARD (1732-1806) ● Fragonard’i maalid on tihti kergemeelsed ja pikantsed, kuid see pole kunagi vulgaarne ega toores. žanrimaalidel kujutab ta naisi, eelkõige armuelu. ● Tema teosed on temperamentsed ja vaimukad; pintslitehnika on vaba ning julge, joonistus liikuv ja elurõõmus. Vastandina Boucher’le on Fragonard tööd elutõelised ning loomulikud, ta ei lakka kunagi loodust vaatlemast. ● Koloriit on soe, ehkki rokokoolikult elurõõmus; romantiline hele-tume annab tema maalidele erilise sügavuse ja luulelisuse võlu. Maastikuelement on töödes väga oluline. ● Tuntuimad teosed on „Kiik“, „Armastuse fontään“, „Salajane suudlus“.
Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm ja mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele. Matisse oli ainuke kes jäi kogu eluks oma laadile enam-vähem truuks. Teistest rühma liikmetest olid tähtsiamad Dufy, Marquet, Derain, Vlaminck ja Rouault. Raoul Dufy(1877-1953) oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. Albert Marquet (1875-1947) oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile, tema piltide koloriit on suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad piimjad toonid. Nii nagu teistelgi foovidel on ta joonistus visandlik, napp, kuid väga ilmekas. Andre Derain (1880-1954) sattus aga Cezanne'i mõju alla ja lähenes mõõdukale kubismile. Hiljem hakkas tema laad muutuma vormikindlamaks ja looduslähedasemaks . Maurice de Vlamincki (1876-
noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus III portree" ja "Püha Sebastian". Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest vabam ja liikuvam ning kergem, kaovad kontuurid ja detailid, värvimaali hakkab asendama toonmaal. Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto (1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588). Tizian-Tüdruk puuviljadega Renessanss teistes Euroopa maades Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid
ulatuses omaks võtnud kui van Dyck. Van Dyck pani maalidesse rohkem närvilisust ning teravust ja tugevdas figuuride väljenduslikku jõudu, näiteks maal "Kristuse taganutmine" (1628-1632, Berliin), mis kuulub täiuslikemate hulka tema loomingus, maal "Susanna suplemas" (umbes2-1623,München) ning "Hieronymus"(umbes 1620, Dresden). Täiuslikemate kirikupiltide hulka kuulub ka "Madonna põldpüüga" Peterburi Ermitaazis. Van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, kuid tema kompositsioonidel puuduvad originaalsus ja dramaatiline jõud, joonistusel selgus ja pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta omandas veneetslastelt, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta sealjuures ometi sentimentaalsusesse ja koketsusesse.
· Tähtsad värvid ja lõbustamine · Olenemata värvide ,,metsikusest" tema tööd tasakaalukad, harmoonilised · ,,Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimsele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele" · Tuntumad teosed: ,,Madame Matisse", ,,Vestlus, ,,Tants", ,,Avatud aken", ,,La serpentine" (pronks) DUFY · Muusika ja rahvispidudega motiivid · Elurõõm, maailma imetlus · Värvid õrnemad, magusamad, pintslitehnika visam, närvilisem · ,,Lipuehteis tänav", Trouville'i afisid" DERAIN JA de VLAMINCK · Intensiivsed, toored toonid · Vlamincki eeskujuks van GOGH'i looming ,,Deraini portree", ,,Maastik kolme puuga" · Derain ,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild Londonis", ,,Püha Pauli katedraal Londonis" ROUALT · Erandlik kuju foovide hulgas (ajutiselt) · Sidusid teistega välised tunnused · Sünge moraliseeruva sisuga teosed · Oli klaasimaalija religioossus
klassikalistes maaliteostes. Portreed kuninagast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja väga veenvad. Kui Velazqueze oli kolm aastat Itaalias muutus tema maalimisviis märkimisväärselt: Ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju. Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis. Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Velazquezel õnnestus silmapaistmatu argipäevasuse kaudu leida tee ilu juurde ja see igaveseks lõuendile maalida. Maalid Aastal 1629 maalis Velazquez oma esimese mütoloogilise pildi, kuulsa "Joodikud" (Los Borrachos)
Aastatel 1629-1631 veedab Velázquez poolteist aastat Itaalias peatudes pikmalt Veneetsias ja Roomas. Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga. Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju. Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis. Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Uus laad ilmneb juba Itaalia-reisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks Prado muuseumis olevas maalis "Vulcanuse sepikojas". Seda laadi harrastab kunstnik ikka järjekindlamalt ja julgemat pärast kodumaale tagasitulekut maalitud teostes. Neist tuleks
Kuna see annaks talle uue mõtlemissuuna ning maalimiseks värsket energiat ja inspiratsiooni. Väidetavalt ta abielluski 1640. aastal Mary Ruthven`iga, kes oli võluv ning hästi kasvatatud neitsi. Ent kahjuks tegid siiski haigus ja pettumused van Dycki karjäärile ja elule lõpu. Van Dyck suri just enne Inglismaa kodusõja puhkemist 1641. aastal. 5 Van Dyck`i portreed Anthony van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, mahe ja peenetundeline; Rubensiga võrreldes on ta õrnem, närvilisem ja maaliliselt pehmem. Üks tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta veneetslastelt omandas, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta koketsusesse ja sentimentaalsusesse Kuid tema kompositsioonidel puuduvad dramaatiline jõud ja originaalsus, joonistusel selgus ja pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum
Ø Maalimisviis on tugev, selge ning tumedate varjudega Ø Figuurid on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis, olles tumedad ning esinedes lihtsalm heledal ja siledal tagaplaanil Ø 1631. a. loobus ta modelleerivast laadist ning pöördus puhtmaalilise käsitlusvii si pooletunneb ainult pinda, hülgab detailse sisejoonistuse, lihtsustab kõike viimse võimaluseni ning sulatab kokku üksikasju Ø Pintslitehnika on lai, vedel ning voolav nagu vesivärvimaalis Ø Maalis nii tavalisi inimesi, igapäevaseid esemeid kui ka kuninglikke perekondi Ø Meisterlikult andis edasi esemete materjali, õhku ja valgust Ø Atmosfäärõhk ja valgus on talle tähtsaimaks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel Ø Maalides pidas ta oluliseks tabada inimese iseloomu, ta ei joonistanud hoolega välja isiku igat karva Click to edit Master text styles Second level
Vassili Kandinsky (1866-1944) Jõudis kõikidest kunstnikest esimesena puhta abstraktsionismini. Leidis, et motiiv ja süzee on teoses häirivad tegurid ja kõige olulisem on üldsus. 1910.aastal maalis esimese abstraktse akvarelli (seda peetakse abstraktsionismi sünniks). Sellel olid kujutatud hoogsad värvilaigu. Põhiliselt maalis väikemõõtmelisi teoseid ja tema lemmikuks tehnikaks oli akvarell. Talle on iseloomulik rutakas pintslitehnika, must joon, dünaamiline maailmakäsitlus ja kõverjoon. Oli väga mitmekülgne mees, sest algul õppis muusikat, siis õppis ülikoolis õigusteadust ja lõpetas Moskva ülikooli 1892.aastal ning jäi sinna õpetajaks. Õppis tundma vene rahvakunsti värvirikkust ja vormi käsitlust. 1895.aastal läks Pariisi, kus toimus tema elu suur murrang. Ta nägi Moneti maale ja otsustas hakata kunstnikuks. Peale seda siirdus
kaalutletud. Ideaalmaastik- maalitud ka inimfiguurid väikeselt, domineerib ikkagi maastik, kunstniku fantaasia vili, eksootilised maastiku motiivid nt mäed. Selle leiutas Poussin. Teine kuulus oli Lourrain- tema uuendus seisnes madalas silmapiiris Flandria maalikunst: Rubens- barokilikum kunstnik, iseloomulik figuurid ( tüsedad naised, mis täidavad praktiliselt terve pildi pinna ära), paigutuses diagonaalselt, et liikumist suurendada ja paremini edasi anda, lopsakas pintslitehnika, värvid olid säravad- õhukene värvikiht aga all krohv Paraadportree leiutaja, alguses Rubensi all- von Dyke. Esinduspilt, kujutatav isik esinduslik ja võimas, ilusad riided jne Hisp maalikunstnik tõekunstnik Velazquez ,,Paavst Innocentius"- analüüsis in psüühikat, tõepärane töö ei meeldinud paavstile, sest isegi liiga tõepäraselt kujutatud. Hollandi maalikunsti eripära kunst väga realistlik, puudusid kiriku ja piibli teemalised pildid va. Rembrandt
neid ümbritsevad tühjad alad, suhted, need kõik on osalised väljenduses!" Tema tööd olid harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid hoolimata värvide "metsikusest". Ta uskus, et kunsti põhimeeleolu peaks olema rahulik rõõm. Tema teosteks on näiteks "Kuldkalad" Ja "Muusika". Raoul Dufy kasutas oma töödes tema poolt armastatud muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu väljendas ta elurõõmu ja meelelist maailma. Tema värvide valik oli õrnem, magusam ja pintslitehnika visandlikum. Üks tema teos oli nt. "Inglite laht" Georges Roult oli foovide seas üks erinevuselt silmapaistvamaid. Üksnes mõned välised tunnused sidusid teda selle kunstivooluga. Ta püüdis teenida oma teostega katoliiklust, armastas maalida Piibli ainetel või luua kriitilisi, moraliseerivaid toeseid tolle aegse suurlinna elust. Tema teos on nt. "Vana kuningas" Ekspressionism Eksperssionismiks nimetatakse üldiselt foovidega tekkinud uut suunda Lääne-
sealsetest kunstnikest noorena surnud Giorgione (1478-1510) ja tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus III portree" ja "Püha Sebastian". Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest vabam ja liikuvam ning kergem, kaovad kontuurid ja detailid, värvimaali hakkab asendama toonmaal. Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto (1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588). Powerpoint'i fail kõrgrenessansi maalikunstist RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa
Initsiaalid esinevad raamatutes üksikutena, tekstile lisatud maaliteostena; Prantsuse raamatumaali stiil on pildistiil Reimsi koolkond · Antiiksete traditsioonide truu järgimine o Nt evangeliste kujutatud toogades · Pehme maaliline pintslitehnika o Ebo evangeliaari miniatuur Corbie' koolkond · Reimsi koolkonna mõju all Tours'i koolkond · Esialgu tunda iiri ja anglosaksi mõju; hiljem vabanetakse · Alkuini piibel
Riigivalitsemine teisejärguline, armuelu oli tähtsam. Tualett Puhkav tüdruk 14. ptk. Rokokoo maalikunst Jean-Honore Fragonard(1732-1806). Maalis peamiselt armastusteemasid ja on tuntud oma maalide suuremõõtmelisuse poolest. Kiik maali süzee on valitud ühe rikka Pariisi ärimehe nõuande järgi, kes soovis, et tema südamedaami maalitaks kiikudes. Salajane suudlus Thomas Grainsborough(1727-1788). Inglise rokokoo. Tema pintslitehnika on vaba ja voolav. Külmad roonid, töödes rokokoolik õhulisus ja inglaslik tagasihoidlikkus. Beauforti krahvinna portree Poiss sinises Tema portreid isel. Graatsilisus, haprus ja õrnus, nad oleks justkui portselanist. Ta pani aluse ka inglise maastikumaalile, maalides lihtsaid, poeetilisi pilte Inglismaa loodusest. Vestlus pargis Leedi Frances Duncombe 15. ptk. Rokokoo skulptuur ning graafika 18. saj. oli eelkõige graafika õitseajaks
hoog ja paatos. ,,Kristuse haudapanek" uudne ebasümmeetriline ülesehitus. Väga palju silmapaistvaid portreesid, need on suursugused, tabavalt karakteriseeritud ,,Mees kindaga", ,,Flora". Elu viimasel perioodil loob rea suurepäraseid esindusportreesid ,,Karl V" ,,Paavst Paul II" jne. Samast perioodist arvukalt alastifiguure ,,Urbino Venus" 1538 naise ilu ülistamine. Tiziani viimaste aastakümnete töödele on iseloomulik ikka vabamaks, kergemaks ja julgemaks muutuv pintslitehnika, kontuurid kaovad, lokaaltoonid sulavad täielikult kuldpruuni üldtooni. Värvimaali asemele asub toonmaal. 21 TINTORETTO (1518-1594) Tiziani õpilane, kuid arendas hiljem oma kunsti suunas, mis on liigub baroki piiril - hakkas taotlema naturalismi, dramaatilisust ja liikumist. ,,Püha Markuse ime" on heleda koloriidiga Veneetsia kunsti traditsioonides töö.
saavutamatu, vaid surm on vääramatu. Tähtis teema on tema jaoks ka mehe ja naise suhted, kuid ka armastust näeb ta peamiselt petliku ja traagilisena. Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908 muutub tema stiil rahulikumaks ja voolavamaks. 3. Sajandi alguse ekspressionism: foovid (Matisse, Derain, de Vlaminck), Munch, die Brücke (Kirchner, Nolde), der Blaue Reiter (Kandinsky, Marc, Macke), Kokoschka, Schiele, Lehmbruck Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke
seisukohal, et kunsti eesmärk on inimese mõjutamine positiivselt. I maailmasõja lõpuks oli Matisse saavutanud arvestatava rahvusvahelise tuntuse. Matisse tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. 6) Nimeta foovide rühmituse teisi liikmeid ja iseloomusta nende loomingut! * Raoul Dufy (1877-1953) armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. * Andre Derain (1880-1954) ja Maurice de Vlaminck (1876-1958) kasutasid aastail 1904- 1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. * Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidus nendega (ja ainult ajutiselt) üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö
tema õpingukaaslane Tizian (1477-1576). Hele-tumedus ja värvide erinevad varjundid olid nende peamised väljendusvahendid. Giorgione kuulsaim töö on "Magav Veenus" - lüürilise meeleolu ja sooja koloriidiga. Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus III portree" ja "Püha Sebastian". Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest vabam ja liikuvam ning kergem, kaovad kontuurid ja detailid, värvimaali hakkab asendama toonmaal. Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto (1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588). 18 Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv
● Väga palju silmapaistvaid portreesid, need on suursugused, tabavalt karakteriseeritud – „Mees kindaga“, „Flora“. ● Elu viimasel perioodil loob rea suurepäraseid esindusportreesid – „Karl V“ „Paavst Paul II“ jne. ● Samast perioodist arvukalt alastifiguure – „Urbino Venus“ 1538 – naise ilu ülistamine. ● Tiziani viimaste aastakümnete töödele on iseloomulik ikka vabamaks, kergemaks ja julgemaks muutuv pintslitehnika, kontuurid kaovad, lokaaltoonid sulavad täielikult kuldpruuni üldtooni. Värvimaali asemele asub toonmaal. ● TINTORETTO (1518-1594) ● Tiziani õpilane, kuid arendas hiljem oma kunsti suunas, mis on liigub baroki piiril - hakkas taotlema naturalismi, dramaatilisust ja liikumist. ● „Püha Markuse ime“ on heleda koloriidiga Veneetsia kunsti traditsioonides töö. ● Maalis 56 suurt seinamaali Veneetsia Scuola di San Rocco ruumidesse, siin leiab oma laadi.
Olulisemad kunstnikud (pilte vaata http://eka.thegap.ee/sites/default/files/Klassitsism.pdf, lk 24-42): Fransisco de Goya y Lucientes (hisp) 1746-1828 eraklik natuur, keskeas kurdistus, jõuline laiaulatuslik looming, oluline portretist, loomingu keskmes Hispaania oma painetega, huvi näilikkuse ja inimkäitumise vastu, ei anna hinnangut, tema pildid jäävad kummitama, on ilusad isegi kui teema võigas, vaba impressionistlik pintslitehnika, hallid toonid värvide taustal (,,Alba hertsoginna" 1789, ,,Majad rõdul" 1815, ,,Alasti maja" 1798, ,,Ülestõusnute mahalaskmine 3. mai 1808" 1814); William Blake (ingl) 1757-1827 sõltumatu kunstnik ja poeet, ehe romantik, inspiratsioon Piiblist ja seesmistest häältest ning piltidest, originaalsed kujundid, tehnika ja sümbolid, spirituaalsus ja maagia, raskesti mõistetav,
liikumise mõnda hetke, visandas Henri Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. ,,Vestlus", ,,Tants", ,,Avatud aken". Värvide ,,metsikusest" hoolimata on Matisse'i tööd tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. R. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Maalide värvitehnika on õrnem, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. ,,Lipuehteis tänav", ,,Trouville'i afisid". A. Derain (,,Matisse'i portree", ,,Westminsteri sild") ja M. de Vlamink (,,Deraini portree") kasutasid eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlaminki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. G. Rouault erandlik kuju foovide hulgas, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. ,,Salongis" arusaamatud juhmardid vahivad näitusel pilti. Nooruses töötas ta klaasimaalijana kirikuakende restaureerimisel
saavutamatu, vaid surm on vääramatu. Tähtis teema on tema jaoks ka mehe ja naise suhted, kuid ka armastust näeb ta peamiselt petliku ja traagilisena. Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908 muutub tema stiil rahulikumaks ja voolavamaks. HENRI de TOLOUSE-LAUTREC (1864-1901) FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena.
saavutamatu, vaid surm on vääramatu. Tähtis teema on tema jaoks ka mehe ja naise suhted, kuid ka armastust näeb ta peamiselt petliku ja traagilisena. Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908, toimus muutus Munchi eluviisides ja ka loomingus oluline muutus. Tema teoste põhimeeleolu muutus optimistlikumaks, kuid säilitas senise jõulisuse. FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu
annaabi.ee 
