Põhja- Kõrvemaa
Eestist ei leia. Rada juhib meid risti üle nõmme, mida Nõukogude ajal kasutati
polügoonina. Ka praegu võib seal ekseldes komistada mõnele märklauale või lõhkenud
mürsu kestale. Kaitseala töötajad on otsustanud nõmme sellisel kujul säilitada - seetõttu
võetakse seal maha kõik väiksemad puud, jääb vaid samblik ja põõsad.
29 oktoober 1991 loodi Kõrvemaa kaitseala eesmärgiga, piirkonnale iseloomuliku
liustikutekkeliste pinnavormisega maastiku, inimtegevusest mõhemõjustatud ulatuslike
rabamassiivide, eriilmeliste järvede nind teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike
kosluste ja haruldaste liikide kaitseks.
Kõrvemaa ilme kujundavad metsad, rabad, salapärased metsajärved ja nõmmed. Põhja-
Kõrvemaa maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist nõukogude
sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa maastikukaitseala keskusega Simisalus tagavad siin looduse