KÕRBED LEVIK Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkonnas Mandrite kuivades sisepiirkondades Külmade mere hoovuste naabruses Hõlmab 23% maismaa pindalast: Afganistaan, Austraalia, Mehhiko, Aleeria, Mali, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia jne KLIIMA Kõrb on sademevaene koht Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast MULLASTIK Mitmekesised mullad Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK Palju valgust kasvamiseks Rohttaimed, põõsad ja üksikud puud Datlipalm: kõige levinum palmiliik, elab kuni
pilved. ● Pilvede küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. ● Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. ● Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti. ● Maapinnalähedane vesi rikastab sagel pinnaveekogusi või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Maailmamere soolsus ● Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. ● Soolsushulka mõjutavad aurumine, sademed, vee ringlemine ja juurdevool jõgedest. ● Maailmamere soolaseimaks punktiks on Punane meri ja magedaimaks punktiks Läänemere idaosa. Maailmamere temperatuur ● Maailmamere keskmine temperatuur on 3,8 kraadi(Celsiuse järgi). ● Globaalne soojenemine on hiljuti tõstnud keskmist
mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjaveekihti. Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusi või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Ehkki üldiselt võib Maa veehulka lugeda konstantseks, hajub kosmosesse pidevalt veemolekule, mis põhimõtteliselt asendatakse Maa geoloogiliste protsesside tagajärjel (vulkaanid), mil maapinnale jõuab juveniilne vesi.