Pinnav mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Pinnavormid on sootasandikud (on tekkinud vähelagunenud orgaanilise aine – turba – ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes), kobraste ja sipelgate pesad, loomarajad, ordulinnuste asemed ehk linnamäed, karjäärid, tuhamäed, prügimäed ning aherainemäed.

Eesti pinnavormid

0

Pinnaveed on lahtiste veekogude (jõgede, järvede, veehoidlate, tiikide jne.)veed. Lahtiste veekogude veed erinevad üksteisest suuresti mikrofloora liigilise koostise poolest, mis sõltub vee keemilisest koostisest, veekogu kasutamise iseloomust, kaldaäärsete piirkondade asustatavusest, aastaajast, meteroloogilistest tingimustest jt. teguritest.

Mikrobioloogia kordamiskusimused

0

Pinnavesi – koostis: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, SO42-, H+, OH- + tahked peendispersed ained (muda, savi jne) ja mikroorganismid. Looduslikku vett ei tohi kuumutada üle 55, sest üle 65 tekib katlakivi.

Nimetu

0

Pinnavee temperatuur on Eesti väikejärvedes juulis-augustis 19–20°C, kuid võib ulatuda 27– 29°C. Põhjalähedase veekihi tempertatuur sügavates kihistunud järvedes on sageli 4°C piires.

Eesti siseveekogude seisund

0

Pinnavesi – maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja –järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi

Siseveed, mullad

0

Pinnavesi - alatised veekogud, kanalid, kraavid, ajutised veekogud jne *Eesti siseveekogude rikas maa, sest asume parasvöötmes niiske kliimaga alal, kus sademed ületavad auramise.

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

0

Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde.

Läänemeri

0

Pinnavee klassifikatsioonidele on tabelis hüdrokeemilisete parameetrite näidud värvitud järgmiselt: väga hea veeklass, hea klass, kesine klass, halb klass (oranž toon) ja väga halb klass.

Jõksi järv

0

Pinnavormid on nendes üsna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mõnikord tekivad väga huvitavad vormid ja skulptuurid.

Kõrb - Referaat

0

Pinnavormiks on nii Himaalajamäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Kuju järgi jaotatakse pinnavorme positiivseiks, neutraalseiks ja negatiivseiks.

Sise ja välistegurite toimel kujunenud pinnavormid

0

Pinnaveel on suhteliselt suur enesepuhastusvõime, ent põhjavee selline potensiaal toimib aeglaselt, mistõttu tulebki põhjavee kaitseks rakendada rangemaid abinõusid.

0

Pinnav - lamm,delta,uhttasandikud(missisipi madal,gangese m,suur- hiina tasand) inimt deflatioonile-rajut puid,tulekahjud,ülekarjatam(liivad saamad vabalt liikum)

Laamad/sfäärid

0

Pinnavesi - maa pinda kattev vesi(alatised veekogud-järved,tiigid,jõed,ajutised-karstijõed-järved, sademelumevesi).Veebilanss-vee juurdetuleku ja kaotuse suhe.

Kliima ja jõed

0

Pinnaveest - Ülemiste. 10% saadakse põhjaveest-Tiskre, Merivälja, Saue, Nõmme, Kose. Kui kasutataks Tallinnas põhjavett, oleks 30 aastaga ammendatud.

Keskkonnakaitse teooria

0

Pinnavesi - moodustavad alatised veekogud(järved,tiigid, jõed jne), samuti ajutised veekogud(karstiojad, järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi.

Jõed, järved, kliima

0

Pinnaviimistlus - puidu pinnale kantakse keemilisi puitukaitsvaid viimistlusmaterjale, mille eesmärk on puitu kaitsta välistegurite rikkuva mõju eest.

Puidurikked Referaat

0

Pinnavärvi valikul on tähtsamaks kriteeriumiks kasutuskoht ehk kui palju peab värvitud pind vastu pidama igapäevasele määrdumisele ja ka puhastamisele.

Pindade Värvimine

0

Pinnavett – ookeanid, mered, jõed, järved, sood 2. Põhjavett, mis peitub maapõues Põhjavee kihte nimetatakse horisontideks või lademeteks.

Geoloogia !

0

Pinnavorm – reljeefivorm, pms. geoloogiliste sise- ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend, süvend või tasand.

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

0

Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest.

Rannikud

-1

Pinnavormid - maapinna ümbritsevast erinevad osad pinnapvormid on positiivsed-ümbritsevast kõrgemad pinnavormid on negatiivsed-ümbritsevast madalamad sisejõud muudavad erinevateks välisjõud ühtlustavad, kulutavad ja kuhjavad maa sisejõudude toimel tekivad struktuursed pinnavormid-mäestikd riftiorud, murranguastangud, süvikud

Litosfääri mõisted

0

Pinnavett on tunduvalt lihtsam kätte saada, kui põhjavett, kuid seda on vaja tunduvalt puhastada enne, kui see tarbijani jõuab.

Meie elu on ohus?

0

Pinnavorm on Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutkõrgus 166 m; põhja pool asuvad Kellavere ja Ebavere mägi.

Eesti loodusgeograafia

0

Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt.

Eesti pinnavormid

0

Pinnavektor – antud tasapinna pinna vektor on vektor, mille pikkus võrdub selle pinna pindalaga ja suund on risti pinnaga.

Magnetvoog on magnetinduktsiooni ja pinnavektori skalaarkorrutis

-1

Pinnavormidelt on v üsna sarnane Maaga, madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust.

Planeedid kokkuvõte

0

Pinnavesi on tundlik saastlikusele ja reostusele, ning vajab eelnevat töötlust, enne kui seda saab joogiveena kasutada.

Maakera rahvastiku eksponentsiaalne kasv ja protsessiga seotud ökoloogilised probleemid

0

Pinnavee temperatuur on talvel nulli lähedal kui just vett ei pumbata sügava järve süvakihtidest. Viimane on aga hapnikuvaene.

Vähk ja vähikasvatus

0

Pinnavormid on maapinna ebatasadused, mis erinevad ümbritsevast alast peamiselt kõrguse ja välisilme poolest.

Pinnamood ja pinnavormid

0

Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega.

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

0

Pinnavesi - Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved)

Geograafia mõisted

0

Pinnavormid – voored, oosid, mõhnad, sandurid, fulvioglatsiline delta, moreentasandik, moreenküngas,

MAATEADUS

0

Pinnavormidest on Eestis esindatud kõrgustikud, vooremaad, lavamaad, tasandikud, madalikud, nõod ja orud.

Eesti põllumajanduse iseloomustus

0

Pinnavesi on saastunud ja vajab töötlemist 4. Põhjavesi asub sügaval ja ammendub liigse tarbimise

Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad

0

Pinnavorm on Mustjõe org, mis on Sännast allavoolu Varstuni omandanud ürgorule iseloomuliku kuju.

Võru-Hargla nõgu

0

Pinnavee töötlemine - setitamine-filtrerimine-desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest.

Vesi

0

Pinnavesi on hapnikurikas ning sisaldab taimedele kasulikke orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid.

Niisutamise arvestuse vastused

0

Pinnavesi on vesi, mis voolab maapinnalt hoone seina äärde ja hakkab sealt sisse tungima.

Maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon

0

Pinnavormiks on nii Himaalajamäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid).

Sise ja välistegurite toimel kujunenud pinnavormid

0

Pinnavärvid – pealmine värvikiht loob sileda, värvilise, poolmati või läikiva pinna.

VIIMISTLEMINE

0

Pinnavetele on iseloomulik ka nende koostise perioodiline muutumine vastavalt aastaajale.

Nimetu

0

Pinnavormid on kruusast ja liivast moodustunud väikesed ja keskmise suurusega mõhnad.

Loodusgeograafia: Otepää Kõrgustik

0

Pinnavesi – kogu vesi maapinna peal, sh rannikuvesi, va põhjavesi ja avameri.

Pinnavesi

0

Pinnavee eemaldamine - maapinna tasandamise ja profileerimisvajadus - kaevikute täitmine

Kuivendus

0

Pinnavee radoonisisaldus on kaduvväike, kuid põhjaveest võib teda kohati tulla ohtlikes

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Dendroloogiline inventariseerimine, Radoon, Asbest

0

Pinnavolti nimetatakse energeetilisest seisukohast potentsiaalibarjääriks.

Aatomi ja tuumafüüsika

0

Pinnavormid – kaarid ehk orvanid, kurud, ruhiorud ehk troogid, tsirkusorud.

MAATEADUS

0

Pinnavormiks m on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud.

Planeedid kokkuvõte

0

Pinnavesi – alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest

Loodusgeograafia

0

Pinnavesi - maakore kivimite, setete poorides ja tühikutes olev vesi.

Geograafia - Litosfäär (ptk7-8)

0

Pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik.

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

0

Pinnavärvid - annavad sileda, värvilise, poolmati või läikiva pinna.

Tisleri eriala eksam

0

Pinnavesi – pindmine vettpidavate kihtide peal lasuv vesi( surveta

Geograafia konspekt \"Eesti veestik\"

0

Pinnavormilt on põhilised kivikõrbed: sinakad ja punakad piirkonnad.

Astronoomia ehk täheteadus

0

Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest 3

Läänemeri

0

Pinnavormid - erinevad maapinna ebatasasused nt: küngas, org, nõgu

Geograafia mõisted

-1

Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). -pinnavormid võivad tekkida vulkaanide tegevuse tagajärjel, veevoolu või tuule mõjul, pinnavorme võivad kujundada liustikud, meri, igikelts, gravitatsioon ja ka inimene.

Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused

0

Pinnaveekogu – eraldiseisev ja oluline veekogu põhjas on allikas.

Hüdroloogia eksam

0

Pinnavormid on suhteliselt laugjad, ent esineb ka mägiseid alasid.

Taevakehad

-1

Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust.

Planeedid ja päikesesüsteem

0

Pinnavesi – koostis: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-,

Eksami abimees!

0

Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed.

Ungari

0

Pinnavee kvaliteeti on uuritud ja andmeid kogutud juba aastakümneid.

Referaat - Matsalu rahvuspark

0

Pinnavormid on valdavad, missugune on nende pinnase materjal.

Maateaduse alused

0

Pinnavormiks on 2km kõrgused ja sadade km pikkused astangud.

Päikesesüsteem

0

Pinnavesi - tekib raske lõimisega tihenenud mulla peale.

Mullateaduse eksam

0

Pinnavormidest suuremad on põhjaranniku poolsaared ja nende vahelised

Eesti geoloogiline ehitus

0

Pinnavormid - on maakoore pealispinna osad, mis erinevad

Geograafia arvestus

0

Pinnavesi – maapinnanõgudes ja -lohkudes olev vesi.

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

0

Pinnavärv - annab sileda ja soovitud värvusega pinna

Materjali õpetus

0

Pinnavärvuselt on sibulad punakaspruunid või violetsed.

Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule

0

Pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena.

Planeet Merkuur

-1

Pinnavormidelt on Veenus tänu sealsele tihedale atmosfäärile kiviplaneetidest kõige „siledama“ pinnaga planeet – kõrgeimate ja madalaimate punktide vahe on suhteliselt väike. Veenusel valitseb tänaseni väga kõrge vulkaaniline aktiivsus.

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

0

Pinnavee puhastamine on tehnoloogiliselt keeruline.

Eesti joogivesi

0

Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga.

Veenuse uurimine

0

Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja

ARGENTIINA

0

Pinnavesi - mod. Maa pinda kattev vesi.

Hüdrosfäär

0

Pinnavormidest on iseloomulik otsamoreen.

Mullateaduse välipraktika aruanne

0

Pinnavormid - biogeensed: soo, kuhik,

MAATEADUS

-2

Pinnavool – vesi saab osaks pinnavetest; 2. aurumine, transpiratsioon – vesi imendub mulda, kus teda hoitakse kapillaarjõudude poolt kinni, seejärel satub aga mulla pinnalt aurudes atmosfääri tagasi, või siis imetakse vesi taimede poolt ning seejärel aurub taimede pinnalt; 3. põhjaveed – vesi satub maa alla vett kandvale kihile, kus ta edasi liigub ning toidab allikaid ja lätteid ning satub niiviisi uuesti maa peale.

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

0

Pinnavormidelt on Veenus Maaga sarnane.

Veenus

-1

Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga ● Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit ● Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400

Veenus - slaidishow

-1

Pinnavorm - ümbritsevast alast erinev maapinna osa; absoluutne kõrgus ja sügavus - Mingi koha kõrgus või sügavus merepinnast; suhteline kõrgus ja sügavus - koha kõrgus mäe jalamilt, sügavus nõo pervelt.

Pinnamood

-1

Pinnavormistike – moreenkuplistike, oosmõhnastike ja sandurtasandike – niisugune korrapärane paiknemine loob soodsad eeldused nende geomorfoloogiliseks ja maastikuliseks tutvustamiseks väikesel alal.

Karula kõrgustik

-1

Pinnavormideks on kuni 2 km kõrged ja sadu kilomeetreid pikad astangud, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekkitades koorele kurrud.

Merkuur

-1

Pinnavorm vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärasest jäätekkeliste pinnavormide kompleksist, mis on köitnud paljude teadlaste tähelepanu ka väljaspool meie vabariigi piire.

Maastikukaitsalad

-1

Pinnavormid tekkinud - välisjõudude toimel st. Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete

Pinnavormide teke

-1

Pinnavormideks on ka turbavälajde freesimisel kujunevad ammutustasandikud ja maavarade kaevandamisel tekkinud puistanguvallide tasandamisel tekkinud puistangutasandikud.

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

-1

Pinnavormid - ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist, pinnamood e. reljeef - on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.

MAATEADUS

-1

Pinnavormid - setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi.

Pinnavormide iseloomustus

-1

Pinnavormiks nim. oodeks?? Setetest on tekkinud sandulid – suured liiva-kruusa alad (Aegviidu) Jääsetted e. moreenid – nendest kujunesid mullad välja.

Mulldateaduse loengu konspekt

-1

Pinnavorm on maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest.

Geograafia mõistete kokkuvõte + põhjendused

-1

Pinnavormid on enamjaolt vulkaanilise tekkega, nagu seda on Uus-Guinea keskosas olev mäestik. Kuulub keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuste piirkonda.

Maateaduse alused

-2

Pinnavormideks karulas on korrapärase kujuga moreenkattega mõhnad-kuplid (Kaika kuplistik). Väga iseloomulikud pinnavormid karulalas on oosmõhnastikud rahvuspargi lõunaosas ja tasandikud. Samuti leidub mitmeid väiksemaid pinnavorme: sulglohud, järskude nõlvadega pealt tasased mõhnad, sälkorud ning inimtegevuse poolt tekkinud künni-ja teeterassid.

Karula Rahvuspark

-1

Pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga

Marss- referaat

-1

Pinnavormid väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga.

Agromullastikuline rajoneerimine

-1

Pinnavormi on kõige rohkem mõjutanud meri ja jõed.

Riigitöö Holland

-2

Pinnavorme on Tšiilis kujundanud peamiselt sisejõud. Nende mõjul on tekkinud mäestikud ja vulkaanid ning toimuvad vulkaanipursked ja maavärinad.