Vee omadused 1. Temperatuur · Veekogude põhjas temperatuur ~4 C, vesi kõige tihedam · Vee temp sõltub pinnatemperatuurist, ekvaatori lähedal soojem · Jää on kergem kui vesi · Külmas vees on rohkem lahustunud gaase 2. Soolsus · Mõõdetakse promillides · Vees lahustunud soolade hulk grammides ühes liitris merevees · Maailmamere vee keskmine soolsus 35 promilli · Soolsus erineb veekogude pinnal, sügavustes on soolsus sama · Läänemeri on riimveeline (8-12 prom)
Sünoodiline ja tähekuu. Kuuvarjutus ja päikesevarjutus. 12. Planetide konfiguratsioonid 13. Kepleri 3 seadust ja järeldused nendest . 14. Ülesanded: taevakehade koordinaatide määramine, kulminatsiooni kõrguste arvutamine kasutades taevakaarti. 1. Tähtkujude all mõistetakse kindlat piiritletud taevakeha (Kaalud, Veevalaja, Kaljukits jne). Tähtkuju küige heledamat tähte tähistatakse , järgmist , jne. 2. Valged, Punased ja Kollased. Tähtede värvus on tingitud nende pinnatemperatuurist. Mida soojem, seda valgem. 3. Tähesuurus iseloomustab täheöt Maale jõudvat näilist valgusenergiat; tähtede heledust. Kõige heledamaid tähti nim esimese tähesuuruse tähtedeks. Kõige nõrgemaid palja silma nähtavaid nim kuuenda tähesuuruse täheks. 4. Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär. Maailma põhjapoolus P punkt teavasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale Maailma lõunapoolus P' maailma põhjapooluse vastas olev punkt
->kaaliumiks, kiirgavad valgust). Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasist ja tolmupilvest. Päikeselaiguks nim. tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga ala, kus magnetväli on 100x tugevam. Päikese serv näib teravana, kuna nähtav valgus tekib suht õhukeses kihis fotosfääris. Värvusidneks mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused, mõõdetakse foomeeri abil ja sõltub pinnatemperatuurist. Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming. Tähe ruumkiirus omaliikumine(kiirus)+kaugus+spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt). Hertzpungi- Russelli diagramm diagramm, kus iga tähte tähistav punkt graafikul, mille telgedeks on spektrilaas ja apsoluutne tähesuurus. Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest).
sarnased mille üks mäenõlv on madal , teine aga kõrge ning mõlemad nõlvad on ääristatud kivisodi ja IO pinnaseprahiga. Iol on äärmiselt õhuke atmosfäärikiht, mis koosneb peamiselt lämmastikdioksiidist ning vähesel määral lämmastikoksiidist, naatriumkloriidist ning vulkaanilisest väävlist ja hapnikust. Io atmosfääri paksus ja tihedus sõltuvad valitsevast temperatuurist, kellaajast, piirkonnast, vulkaanilisest tegevusest ning antud koha pinnatemperatuurist. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on 50 kraadi Celciust, kuid on avastatud ka alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. "Galileo" aga mõõtis Io Pillan Patera nime kandva vulkaani suudme temperatuuriks 1700°C. Tegemist on üldse Päikesesüsteemi kõige kuumema kohaga (loomulikult Päikese järel). Maal pole nii kõrget temperatuuri looduslikult esinenud juba mitu miljardit aastat, praegu küünib maistest
7 sellest rohkem kui miljon korda väiksem. Hiidude väliskihid koosnevad gaasist, mis on hõredam kui õhk.(6) Sinine ülihiid Kõige massiivsemad ja heledamad taevatähed on sinised ülihiiud, nende mass on ligikaudu kümme korda suurem päikese omast. Siniseid ülihiide esineb umbes üks tuhande tähe kohta. Suured ja heledad ülihiiud torkavad öötaevas silma. Ülihiiu sinakas valge värvus ja harukordne heledus tulenevad ülikõrgest pinnatemperatuurist, aga nende sära on tähemaailma mõõdupuu järgi üürike. Ta põletab oma gaase pöörase kiirusega ja elab tõenäoliselt 10 miljonit aastat, samal ajal kui päikese tõenäoline eluiga on 10 miljardit aastat. Kui sinine ülihiid on oma tuumakütuse ära kulutanud, järgneb uhke lõpp supernoovana. Südamik teeb kollapsi ja väliskihid varisevad selle peale, vabastades nii palju energiat, et täht plahvatab. Südamikust saab see järel kas must auk või neutrontäht.(1) Punane hiid
- VII klass valged kääbused - on avastatud, et mida suurem on tsefeiidi absoluutne heledus, seda suurem on - tähtede pinnatemperatuurid on enamasti vahemikus 3000 K 30000 K, üksikutel tema heleduse muutumise periood tähtedel kuni 105 K - see võimaldab määrata tsefeiidi kaugust - pinnatemperatuurist sõltub ka tähe valguse spektraalne koostis, sellepärast jaotatakse tähed temperatuuri järgi seitsmesse spektriklassi: 8. Galaktikad - O sinakad, ülikuumad tähed, T>30000 K - B kuumad, sinakasvalged tähed, T>20000 K - tähed ei paikne maailmaruumis suvaliselt, nad moodustavad ulatuslikke - A valged tähed, T=10000 K tähesüsteeme, mid nim
Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Fotograafilised suurused erinevad visuaalsetest, sest viimase määrab inimene oma nägemismeelega, fotograafilise tähesuuruse määramisel kasutatakse fotoplaati. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks- mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused. Mõõdetakse fotomeetri abil. Sõltub pinnatemperatuurist. 14. Kuidas leida tähe ruumikiirus? Tähe ruumkiirus- omaliikumine (kiirus)+ kaugus + spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt). 15. Millised on täähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuse 10neid miljoneid kraade. 16. Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Massi? Tähe läbimõõt- t° + kiirgusvõime (Stefan-Boltzmanni seadust) või näiva nurk d abil
määrangud sõltuvad sellest, millise aparatuuriga heledust mõõdetakse. Erinevate numbrite (ja ka järjestuse) saamise põhjuseks on see, et eri tüüpi kiirgusvastuvõtjad on tundlikud erinevas lainepikkuste piirkonnas. Kui otsustajaks on inimene, tema nägemismeel, nimetatakse vastavat heledust (tähesuurust) visuaalseks. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe. Sõltub tähe pinnatemperatuurist. 14. Kuidas leida tähe ruumkiirust? Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist). Sellisel moel on määratud paljude tähtede kiirused Päikese suhtes, enamik neist on alla 100 km/s. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Temperatuuri saab leida tähe kiirgusvõimsuse abil; tuleb ka oletada, et kiirguse spektraalne jaotus vastab musta keha spektrile. 16
10. Mis on tähesuurus? Vt eespool. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/ nõrgemale tähele. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Kui mõõtmisvahendiks on fotoplaat, räägitakse fotograafilistest; kui inimsilm, siis visuaalsetest. 13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe. Sõltub tähe pinnatemperatuurist? 14. Kuidas leida tähe ruumkiirust? Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist). Sellisel moel on määratud paljude tähtede kiirused Päikese suhtes, enamik neist on alla 100 km/s. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Temperatuuri saab leida tähe kiirgusvõimsuse abil; tuleb ka oletada, et kiirguse spektraalne jaotus vastab musta keha spektrile. 16
See on umbes sama kuum, kui korrutada tänase Päikse pinnatemperatuur kümne tuhandega. Temperatuur jätkas langemist ning tuumaprotsessid peatusid. Sellest ajast saadik on osakeste meeletu sagimine vähenenud. Järgnenud igaviku jooksul ei toimunud olulisi muutusi, ruum on aina kasvas ning osakesed jahtusid edasi. Kosmiline rahu rikuti 370 000 aastat pärast universumi sündi, kui selle temperatuur oli langenud 3000 kelvinini, mis on umbes pool Päikse pinnatemperatuurist. Selle hetkeni oli ruum täidetud plasmaga, mille sees olevad osakesed, peamiselt prootonid ja elektronid, kandsid iga üks laengut. Laetud osakestel on ainulaadne võime tõugata footoneid ehk valgusosakesi. Selle tulemusena oleks algne plasma näinud läbipaistmatuna. Footonid, mida tõugatakse pidevalt elektronide ja prootonite poolt, tekitavad hajusa kuma. See sarnaneb auto kaugtulede kumale, kui sõidetakse läbi udu. Nüüd oli universumi temperatuur
Sokkel lisasoojustatud 100 mm paksuselt 0,87 0,01 100 3.2.3 Keldriseinte lisasoojustamise arvutuslik analüüs Puitkorterelamute keldrisein on laotud soojustamata massiivse müüritisena, mille soojusjuhtivus on suur: keskmiselt vahemikus 1,7…2,6 W/(m2·K). Kui keldriruume kasutatakse ja köetakse, tähendab see suur soojusjuhtivus hooneomanikule kopsakaid küttearveid ja madalast välispiirde pinnatemperatuurist tulenevat halvemat soojuslikku mugavust. Köetud keldri korral sulatab toasoojus ära hoone ümbert lume ka lumerohke talve korral, vt. Joonis 3.10. Joonis 3.10 Lumerikkal talvel on soojustamata keldriseinad on sulatanud lume ümber hoone. Vihmaveetoru ei ole viidud maapinnani ja märgab soklit. Keldriseinte lisasoojustamisel on mitmeid valikuid: soojustuse paksus: 10 cm…15 cm; soojustuse asukoht: vertikaalselt, horisontaalselt;
annaabi.ee 
