on olnud suureks abiks tähtede uurimisel. Spektriklass - tähespektrite klassifikatsioon, mis on seotud tähtede temperatuuride ja värvidega. Eristatakse seitset peamist spektriklassi. Alates kuumematest ja sinisematest jahedamate ja punasemateni nimetatakse neid O-, B-, A-, F-, G-, K- ja M-spektriklassideks. Edasise täpsustamise huvides jagatakse kõik klassid veel kümneks: näiteks jaguneb G- spektriklass tähtede pinnatemperatuuri langemise suunas alamklassidesse G0, G1, G2, G3 ... G9. Päikese spektriklass on G2. Diagrammil torkab silma kõigepealt diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba - peajada. Sellesse diagrammi kogupindalast vaid sajandiku moodustavasse ribasse on koondunud 90% tähtedest. Ka ülejäänud osas on täitumus ebaühtlane; selgesti on eristatav punaste hiidude rühm diagrammi keskel, valgete kääbuste rühm all vasakul ning horisontaalne ülihiidude jada graafiku ülaosas.
· kasvuhoonegaaside ilmingute tugevnemine · mulla ja vee hapestumine · tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused · linnade ja tööstuspiirkondade saastumine · teravneb põletuspuidu vajak arengumaades Alternatiivsed energiallikad: · päikeseenergia · tuuleenergia · maailmamere soojuse energia · tõusu-mõõna energia · ookeanilainetusenergia · maailmamere pinnatemperatuuri erinevusest saadav energia · geotermiline energia · biomassi energia Varud on ammendamatud. Taastuvad energiaallikad · Päikeseenergia: Saksamaa , Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India · geotermiline energia Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb 1020º C/km. Vulkaanilise aktiivsusega aladel Itaalias, UusMeremaal
Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või
Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas (lainepikkus 400 - 700 nm). Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad, puhas jää
lisandiga. Alguses oli Maa atmosfääris arvatavasti palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid see on aja jooksul peaaegu kõik liitunud karbonaatkivimiteks. Väiksemal määral on süsihappegaasi lahustunud ookeanidesse ning on ära tarvitatud elavate taimede poolt. Laamtektoonika ja bioloogilised protsessid säilitavad praegu süsinikdioksiidi lakkamatut ringlemist Maal. Väike kogus süsinikdioksiidi on olemas atmosfääris igal ajal. See on äärmiselt tähtis Maa pinnatemperatuuri säilitamiseks kasvuhooneefekti kaudu. Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Kasvuhooneefekt tõstab pinnatemperatuuri umbes 35 C kraadi võrra üle temperatuuri, mis Maal peaks tegelikult valitsema (jäisest -21 kraadisest pakasest mõnusa +14 kraadise soojuseni); ilma selleta ookeanid külmuksid
10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena,a)P-lained( kiired); b)S-lained(aeglased), 2) pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri
materjaliga. Vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad põhjustavad nõlvadel oleva pinnase liikumist, varinguid jms. Aastaid pärast purset võivad maa seest tõusta kuumd, kollast väävlit sadestavad gaasijoad- fumaroolid või teatud rütmiga purskuda kuuma vee ja aurusambad- geisrid. Ette ennustamine: soojusmonitoornigul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri, jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Kraatri kohal mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust õhus. Mõõdetakse ka maapinna kõrguse muutusi. Vulkaanilise päritoluga pinnason väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Hõbe, kuld ja vask on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või
10. Kuuidas saab jaotada vulkaane ehituse järgi? Kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid 11. Millised nähtused kaasnevad vulkaanipursetega? Vulkaanidest eralduva''suitsu'' põhiline koostisosa veeaur aga ka mürgised gaasid. Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena,a)P-lained( kiired); b)S-lained(aeglased), 2) pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri
Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Ilma kasvuhooneefektita külmuksid ookeanid ja elu maal, nii nagu me seda tunneme, oleks võimatu. Kasvuhooneefekti tegevus oleneb õhu süsinikdioksiidi- ja tolmusisaldusest. Väike kogus süsinikdioksiidi on atmosfääris kogu aeg. Kasvuhooneefekt tõstab Maa pinnatemperatuuri umbes 35 kraadi võrra (jäisest -21 kraadist pakasest mõnusa +14 kraadise soojuseni) . Maa ja Kuu vaheline vastastikune mõju aeglustab Maa pöörlemist umbes 2 millisekundi võrra sajandis. Teaduslik uurimine näitab, et umbes 900 miljonit aastat tagasi oli 481 18-tunnist päeva.
Merkuuril ei ole atmosfääri ega laamtektoonikat. 1974. aastani teatati Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetide vahelise automaatjaama "Mariner 10" möödalennud Merkuurist. Automaatjaama kaugus Merkuurist oli 300 km, kuid igal lähenemistel jäi päevapoolele ja seega ka fotodele sama poolkera. Automaatjaama pardal olevad gaasiavastamisaparaadid leidsid planeedi lähedusest väikesel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid ning pinnatemperatuuri mõõtmisel selgus, et päevapoolkeral on kuuma kuni 430 kraadi, ööpoolkeral langeb aga temperatuur -173 kraadini. Niisugust 600-kraadist kõikumist pole ööpäeva jooksul täheldatud ühelgi teisel Päikesesüsteemi planeedil. "Mariner 10" liikumise analüüs kinnitas ka planeedi suurt tihedust (5,44 g/cm3). Nimetatud näitaja poolest jääb ta Päikesesüsteemis Maa (5,52g/cm3) järel teisele kohale. Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite
Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 kraadi. Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Merkuuri taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, mis valgust hajutaks
lendas Merkuuri orbiidilt läbi kolm korda 1974 ja 75 aastal. Minimaalne läbilennu kaugus pinnalt oli ca 300 km. Kolm järjestiku läbilendu said võimalikuks tänu sondi ja planeedi orbitaalse resonantsile. Mariner-10 pildistas ca 40 % Merkuuri pinnast. Piltidest selgus, et Merkuuri pind sarnaneb oma välimusest Kuu pinnaga. Sondi abil avastati, et planeedil pole atmosfääri, aga on nõrk üldine magnetväli. Mõõdeti ka pinnatemperatuuri. Teiseks sondiks sai 2004. a. NASA poolt lastud MESSENGER uurimisjaam. 2011. a. märtsis jõudis ta Merkuuri polaarorbiidile ja töötab seal tänaseni. MESSENGERi abil sai võimalikuks koostada kogu planeedi kohta kõrgeresolutsiooniline kaart. Sondi instrumendid võimaldasid uurida Merkuuri pinnase keemilist koostist, selle geoloogilist ajaloo, sisemist ehitust, magnetvälja ja eksosfääri. 7.Sarnasus kuuga
Maa siseehituse kohta saadakse andmeid 40 seismoloogiajaama andmetest, mis registreerivad kõikvõimalikke maavärinaid, muid tõukeid kuni tuumarelva katsetusteni. Ühed lained levivad piki maapinda, teised läbi Maa ning see ongi põhiline töödeldav andmestik Maa sisemuse uurimiseks. Täht on hõõguv gaasikera, mille kohta seni kehtivad füüsikaseadused ja kui saame b spektraalanalüüsist teada väga täpselt tähe pinnatemperatuuri (max = ) ja keemilise koostise, T vaatlusandmetest veel tähe suuruse ja massi, siis teoreetilist füüsikat appi võttes koostatakse neli tasakaaluvõrrandit. Näiteks üheks tasakaluvõrrandiks on tasakaal tähe sisemuse suvalises punktis gravitatsioonilise kokkutõmbe ja sisesurve vahel. Superarvutid lahendavad neid nelja tasakaaluvõrrandit ühelt poolt pinnapunktist lähtudes, teiselt poolt tsentrist lähtudes
* Tsunami hiidlaine. 34. Kuidas määratakse maavärina asukoht ja sügavus? - Seismograafi abiga. 35. Millisel viisil määratakse maavärinate tugevust? (2) - * Richteri skaala järgi, * Mercalli skaala järgi. 36. Nimeta maavärinatega kaasnevad ohud. - * Purustused, * tulekahjud, * maalihked, * tsunamid. 37. Milliseid monitooringuid tehakse, ennustamaks ette vulkaani purskeid ja maavärinaid? - * Kasutatakse soojusmonitore, et mõõta vulkaani pinnatemperatuuri. * Mõõdetakse millimeetri täpsusega maapinna kõrguse muutusi. 38. Mida nimetatakse nõlvaprotsessideks? Millest sõltub nõlvaprotsesside kiirus? - * Nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. * Nõlvaprotsesside kiirus sõltub: · nõlva kaldest, · materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. 39. Nimeta 4 erinevat nõlvaprotsessi ja võrdle nende kiirust ja esinemispiirkonda. - * Varisemine kiire,
Pinnavormid Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega Kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taeva kehad kiiremini. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaljumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdeoksiidist , neoonist ja argonist. Jälgi on ka krüptoonistja ksenoosist. gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10−9 millibaari ehk
2) 3) Puuduvad haigusnähud kõikides ühiselamutes. 9 Tabel. Kastepunkti temperatuur konstruktsiooni pinnal sõltuvalt ruumi temperatuurist ja õhuniiskuse sisaldusest Hallitus tekib enamasti majades ja korterites külmale seinale niiskuse tõttu, mis sõltub kolmest tegurist milleks on pinna ja õhu temperatuur ning suhteline niiskus ning mida kõrgem on õhu suhteline niiskus ning õhutemperatuur, seda kõrgema pinnatemperatuuri korral tekib seintele kondensvesi, mis soodustab hallituse teket. Õhu temperatuuri, suhtelise niiskuse ja vee kondenseerumise seost temperatuuri vahel näitab järgnev tabel: 10
kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. 7. Kaaslased puuduvad Merkuuril ja Veenusel. Kõige rohkem kaaslasi on Saturnil. 8. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Raskusjõud ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. 9. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. Kuna ta on piisavalt hele, on ta taevast kergesti leitav
vääveldioksiidi ning kloori, flouri jt ühendeid. · Mudavoolud ehk lahaarid, mis segunevad sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga silmapilkselt. · Vulkaanipurskeid on võimalik kontrollida, kuid nende täpsus võib kõikuda mõnest tunnist nädalateni. · Vulkaanipursete ennustamiseks viiakse läbi mitmesuguseid vaatlusi: 1. soojusmonitoor uuring- satelliitidelt mõõdetakse infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja maapinnalt jälgitakse põhjavete seisundimuutusi 2. seismilised vaatlused- registreeritakse vulkaanialuse magma liikumsest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Maavärinad · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. · Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine kannab nimetust maavärina kolle (fookus).
kontrollitavus, meeldiv töökeskkond ja energiasäästlikkus ning palju uusi kasutusvõimalusi. Võrreldes tavapärase grilliga on induktsioongrill uskumatult kiire isegi väikese võimsusega, ühefaasilisse vooluvõrku ühendatav grill, kuumeneb 200°C kraadini umbes nelja ja poole minuti jooksul, suurema võimsusega mudelitel veel kiiremini. Kogu grillplaadi pinda pidevalt mõõtev induktsioongrill reageerib pinnatemperatuuri muudatustele sekundimurdosa jooksul. Sel viisil ei lange grilli pinnatemperatuur märgatavalt madalamale isegi mitte siis kui grillile asetatakse külmad toiduained. Lisaks mõjub see hästi lõpptulemuse kvaliteedile. Grillplaadi temperatuur on pidevalt jälgitav juhtpaneeli digitaalnäidikult. · Väga kiire · Ühtlane temperatuur tervel grillplaadil · Grillplaat on külgevõtmatu pinnaga roostevabast terasest · Rasvapann kannatab masinpesu
vääveldioksiidi ning N, Cl, F jt ühendeid. Väga laastavad võivad olla ka vulkaanilised mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Vulkaanipursete ennustamine Vulkaanipusete ennustus võib kõikuda mõnedest tundidest nädalateni. · Soojusmonitooringul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. · Seismistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. · Vulkaani kraatri kohal õhus mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust. · Mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki.
kaugusega Päikesest. Parsek- pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius.Tähis-pc.Valgusaasta- vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 7. Missuguse tähe heledus on võetud aluseks teiste tähtede heleduse määramisel ja millise valemi järgi seda tehakse?- Veega, mille tähesuuruseks on võetud m0= 0. 8. Kuidas määratakse tähe pinnatemperatuuri?- Määrtatakse värvuse järgi. Selleks mõõdetakse tähe heledust erinevates spektriosades. Registreeritud soojuskiirguse intensiivsuse maksimumi lainepikkuse järgi võibiseloomustada taevakeha pinna temperatuuri. Selleks kasutatakse värvusindekseid, mis kujutavad endast erinevates spektriosades määratud tähesuuruste vahet. 9. Doppleri efekt- seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes
Tähtede elu Tähe elu on pidev võitlus gravitatsiooni ja seda tasakaalustavate jõudude vahel. Niipea, kui vastaspool veidi järgi annab hakkab täht gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbuma. Kõige kauem suudab gravitatsioonile vastu panna vesiniku heeliumiks muundumisel vabanev tuumaenergia Tuumkütus on väga energiarikas ja tema varud kahanevad aeglaselt. Täht on soojuslikus ja hüdrostaatilises tasakaalus, tema heledus pikka aega ei muutu. Tähe heleduse ja pinnatemperatuuri määrab ära põhiliselt tema mass. Mida suurem on mass, seda kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt eraldub tuumaenergia ning seda heledam ja kõrgema pinnatemperatuuriga on täht. Aga seda kiiremini ta ka oma tuumkütuse varud ammendab. Ajaliselt kestab see umbes 10 miljardit aastat. Tähe värvuse määrab tema temperatuur (nagu ka eespool sai mainitud) ning selle järgi saavad ka nad oma nimed: väikesed külmad tähed helenduvad punaselt, neid nim.
Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9
seega maksimaalne distants oleks kuni 400m. Vesiloodiga pöördaluse kasutamiselon võimalikud mõõtmised isegi 90° või mõne muu nurga all. Infrapuna lasertermomeetri (joonisel) abil saab mõõta temperatuure kergelt ja kiirelt, mõõdetava pinnaga kokku puutumata. Mõõteobjekti sihtimine on tänu laserkiirele äärmiselt lihtne. Infrapunatermomeetrid on ideaalsed tööriistad mõõtmaks liikuvate, raskesti ligipääsetavate, elektrivoolu all olevate või ohtlikult kuumade objektide pinnatemperatuuri. Laserit kasutatakse ka kiiruse mõõtmiseks. Sel juhul töötab see laserimpulsi leviaja mõõtmise põhimõttel. Eestis kasutatavat laserkiirusmõõturit LTI 20-20 saab kasutada keskmise kiiruse mõõturina ainult statsionaarses reziimis. Kuna laserkiirusmõõtur võimaldab määrata kaugust seadmest mingi objektini, siis sobib see hästi mõõdetava teelõigu pikkuse mõõtmiseks. Saadud tulemus salvestatakse seadme mällu. Kui sõiduk, mille kiirust mõõdetakse, jõuab teelõigu
Gaasiplaneedi nimetuse on nad saanud ilmselt oma koostise tõttu. Nad koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg. Merkuuril kaaslased puuduvad. Ta pind sarnaneb Kuu pinnaga ning pinda katab tolm. Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, argoonist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist ja neoonist. Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine temperatuur on 179 kraadi, maksimaalne 427 kraadi ja minimaalne -173 kraadi. Veenuse läbimõõt on 12100 km. Planeedi mass on 4, 9* 1021 t. Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub
negatiivsed. 14) Kuidas leida tähe ruumkiirust? Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus -- radiaalkiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist). 15)Millised on tähtede temperatuurid? Kasutati musta keha kiirguse olemust, et tähtede spekter on erakordselt sarnane musta keha kiirguse spektriga erinevatel temperatuuridel. Selle järgi võime leida tähe pinnatemperatuuri, mida sinisem täht, seda suurem temp, mida punasem, seda väiksem temp. 16)Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Aga massi? Kui oleme leidnud tähe tempi ja kiirgusvõimsuse(tähe kauguse kaudu) siis saab kasutades Stefani-Boltzmanni seadust, leida tähe läbimõõdu. Tähtede massi on võimalik mõõta vaid siis, kui mõõdetaval tähel on kaaslane. Siis saab massi leida Newtoni gravitatsiooniseaduse abil, lähtudes tähtede omavahelisest liikumisest.
Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. 7 11. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10 9 millibaari ehk Maa
mis esinevad umbes 100 000-, 41 000- ja 21 000-aastaste perioodidena kombineerudes 7 üksteisega. (V. Kalm, 2009) Inimesest sõltumatuid anomaaliaid põhjustab ka Päikese aktiivsus, mis muutub umbes 11-aastase perioodiga.(Varieeruvad 10-12 aasta pikkuste perioodide vahel) Selle tõestuseks on fakt, et isegi see lühikene tsükkel kattub hästi Maa pinna temperatuuri muutustega. Viimase 150 aasta kogutud andmed näitavad, et maailmamere pinnatemperatuuri tõus kattub Päikese plekkide suurenemise perioodidega. Mida lühemad on olnud Päikese aktiivsuse tsükklid, seda enam on täheldatud põhjapoolkera maismaa positiivseid anomaaliaid. (V. Kalm, 2009) Looduslike kliimamuutuste põhjuste alla kuulub ka Dansgaardi-Oeschgeri tsükkel, mis toob endaga kaasa järsud kliimakõikumised. Alates viimasest jääajast on neid esinenud 25 korral. (K. Eerme, 2003) 8 Kokkuvõte
Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini. Mariner 10 tehtud piltidelt paistavad Merkuuri pinnavormid teravate ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole kunagi olnud märkimisväärset atmosfääri. Automaatjaama pardal olevad gaaside avastamiseks mõeldud aparaadid leidsid planeedi lähedusest vaid tühisel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid. Mariner 10 mõõtis ka Merkuuri pinnatemperatuuri. Päevapoolkeral on temperatuur kuni 430° C, ööpoolkeral langeb aga 173° C . Niisugust 600 kraadist kõikumist pole ööpäeva jooksul täheldatud ühelgi teisel Päikesesüsteemi planeedil. See eest näitavad Maalt tehtud raadioastronoomilised vaatlused, et juba mõnekümne sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu Merkuuri ööpäeva vältel. Järelikult on planeedi pinnas sarnane Kuu omaga, millel on samuti väga halb soojusjuhtivus
Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas (lainepikkus 400 - 700 nm). Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks (joonis 2.1). Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad, puhas
Lermontovi, Händeli jt. nimelised kraatrid. 1984. aastaks oli Merkuuril pandud nimi 268 pinnamoodustisele. "Mariner 10" tehtud piltidelt paistavad Merkuuri pinnavormid teravate, ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole kunagi olnud märkimisväärset atmosfääri. Automaatjaama pardal olevad gaaside avastamiseks mõeldud aparaadid leidsid planeedi lähedusest vaid tühisel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid. "Mariner 10" mõõtis ka Merkuuri pinnatemperatuuri. Päevapoolkeral on temperatuur kuni 430 o C (sellel temperatuuril sulab isegi tina ja tsink), ööpoolkeral langeb aga -173 o C-ni. Niisugust 600 kraadist kõikumist pole ööpäeva jooksul täheldatud ühelgi teisel Päikesesüsteemi planeedil. Maalt tehtud raadioastronoomilised vaatlused näitavad, et juba mõnekümne sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu Merkuuri ööpäeva vältel. Järelikult on planeedi pinnas sarnane Kuu omaga, millel on samuti väga halb soojusjuhtivus
Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Ilma kasvuhooneefektita külmuksid ookeanid ja elu maal, nii nagu me seda tunneme, oleks võimatu. Kasvuhooneefekti tegevus oleneb õhu süsinikdioksiidi- ja tolmusisaldusest. Väike kogus süsinikdioksiidi on atmosfääris kogu aeg. Kasvuhooneefekt tõstab Maa pinnatemperatuuri umbes 35 kraadi võrra Maa on jagatud mitmeteks kihtideks, mis erinevad üksteisest keemilise ja seismilise omaduste poolest (sügavus km-tes) : 0 - 40 Maakoor 10 - 400 Vahevöö ülaosa 400 - 650 Üleminekuvöö ehk siirdetuum 650 - 2700 Vahevöö ülaosa 2700 - 2890 D´´ kiht ( mõnikord lisatud vahevöö ülaosale ) 2890 - 5150 Välimine tuum 5150 - 6378 Sisemine tuum Suurem osa maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. atmosfäär = 0. 0000051 ookeanid = 0. 0014
sisekujunduslikke lahendusi vastavalt kodu arhitektuurile. Puhta vuugiga laotud küttekolletele lisaks võib kasutada krohvitud, segukihiga võõbatud ja värvitud lahendusi. Tellistest koldel on hea soojussalvestamine ja ühtlane "soojajagamine", mis on tingitud peale materjali omaduste ka konstruktsiooni kogumassist. Massiivsena laotud tulekolle kogub energiat ja ühtlustab eluaseme soojusbilanssi isegi kütmata. Suhteliselt madala pinnatemperatuuri tõttu annab tellistest laotud tulekolle sooja aeglaselt ja kaua. Samuti on see turvaline, kuna temperatuur ei tõuse häirivalt kõrgeks ka pika kütmisperioodi jooksul. Tellis kannatab kõrgeid temperatuure, telliskoldes on võimalik saavutada puhta põlemise eelduseks olev kõrge temperatuur, isegi kuni 800 - 900 ºC. Kuna puidu põlemisel eralduvad gaasid põlevad lõpuni, on lõõri juhitavale põlemisgaaside temperatuur suhteliselt madal ja tulekolde kasutegur seega kõrge.
Sel juhul Kuu täisvari maani ei ulatu. 12. Tähtede liigitus suuruste ja temperatuuride kaudu, tähtede energiaallikad, tähe aine. Tähed on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirguseenergiad pärinevad nende sisemuses aste leidvates tuumasünteesides. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest Tähe heleduse ja pinnatemperatuuri määrab ära põhiliselt tema mass. Mida suurem on mass, seda kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt eraldub tuumaenergia ning seda heledam ja kõrgema pinnatemperatuuriga on täht. Aga seda kiiremini ta ka oma tuumkütuse varud ammendab. Ajaliselt kestab see umbes 10 miljardit aastat. Tähe värvuse määrab tema temperatuur (nagu ka eespool sai mainitud) ning selle järgi saavad ka nad oma nimed: väikesed külmad tähed helenduvad punaselt, neid nim
temperatuuril langeda nii madalale kui Antarktikas. Seetõttu on ookeani pinnatemperatuur aasta ringi pisut alla merevee jäätumistemperatuuri. Põhja-Jäämere kliima ei ole alati niisugune olnud. Paleotseeni-eotseeni soojusmaksimumi ajal 55 miljonit aastat tagasi oli piirkonna keskmine aastane temperatuur 1020 °C ja võimaldas põhjapooluse lähedal elada troopilistel eluvormidel Apectodinium augustum, mis nõuavad pinnatemperatuuri üle 22 °C. Põhja Jäämere elukad Peamise organismide hulga moodustavad Arktika ookeanis vetikad, mis on kohanenud eluga külmas vees ja isegi jääl. Mereloomade toiduahela aluseks on polaarvetes plankton. Plankton on vees hõljuvate pisikeste elusorganismide nagu bakterite, vetikate ja mitmesuguste pisikeste selgrootute kogum. Planktonist toituvad nii väiksemad kalad kui ka maakera suurimad asukad vaalad.
Tähtede heledus, värvus ja temperatuur Isegi palja silmaga võib märgata heledamate tähtede erinevusi värvuses. Mõned on valged ning osad on sinakad, teised kollakad ja kolmandad oranzid punakad. On loomulik oletada, et Päikese värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Sinakatel ja valgetel tähedel peaks olema kõige kõrgem temperatuur ning punakatel ja oranzidel madalam. Tähelt saabuv spektri analüüs ning see lubab tähe pinnatemperatuuri määrata kõige täpsemalt. Sinakad tähed on kõige kõrgema pinnatemperatuuriga üle 30000kraadi. Valged tähed on pinnatemperatuuriga 7500-10000kraadi, kollased 5000-6000kraadi, oranzid 3500- 5000kraadi, punased 3000-3500. Enamike tähtede pinnatemperatuur kuulubki vahemikku 3000-30000kraadi. 19. Kaksiktähed Need on gravitatsiooni poolt seotuna üksteise lähedal ümber.......... massikeskme tiirlevad tähed. Liikumise tee ja tiirlemisperioodi järgi saab
Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Atmosfäär: Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri
· valmistaja maa nimetus või rahvusvahelises maanteeliikluses kasutatavad tähed; · valmistajatehase nimi; · mudel (numbritega ja/või tähed); · seerianumber; · valmistamise kuu ja aasta [6]. Kokkuleppe teises lisas on toodud sügavkülmutatud toiduainete ning kolmandas osas jahutatud ja külmutamata toiduainete maksimaalsed temperatuurid, mille juures neid on lubatud transportida. Sügavkülmutatud toiduainete veol on lühiajaliselt lubatud osa veose pinnatemperatuuri tõusmine, kuid mitte rohkem, kui 3 oC võrra. Temperatu Toode ur Liha (va subproduktid) + 7°C Lihatooted + 6°C Ulukiliha + 4°C Linnu- ja küülikuliha + 4°C Tapasaadused + 3°C Piim toiduainetetööstusele + 6°C Või + 6°C Paagipiim (värske või
süsinikdioksiidi ja vee lisandiga. Alguses oli Maa atmosfääris arvatavasti palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid see on aja jooksul peaaegu kõik liitunud karbonaatkivimiteks. Väiksemal määral on süsihappegaasi lahustunud ookeanidesse ning on ära tarvitatud elavate taimede poolt. Laamtektoonika ja bioloogilised protsessid säilitavad praegu süsinikdioksiidi lakkamatut ringlemist Maal. Väike kogus süsinikdioksiidi on olemas atmosfääris igal ajal. See on äärmiselt tähtis Maa pinnatemperatuuri säilitamiseks kasvuhooneefekti kaudu. Kasvuhooneefekt tõstab pinnatemperatuuri umbes 35 C kraadi võrra üle temperatuuri, mis Maal peaks tegelikult valitsema (jäisest -21 kraadisest pakasest mõnusa +14 kraadise soojuseni); ilma selleta ookeanid külmuksid ja elu, nagu meie seda tunneme, oleks võimatu. Vaba hapniku olemasolu on üsna tähelepanuväärne keemilisest vaatepunktist. Hapnik on väga reageeriv gaas ja "normaalsete" tingimuste
fumaroolid või teatud rütmiga purskuva kuuma vee ja auru sambad geisrid. Põhimõtteliselt on vulkaanipurkeid võimalik ette ennustada, kuid nende täpsus võib kõikuda mõnest tunnist nädalateni. Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures viiakse läbi mitut liiki vaatlusi. Soojusmonitooringul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Vulkaani kraatri kohal õhus mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust. Samuti mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki. Vulkanism ei ole aga ainult keskkonnale hävitavalt mõjuv looduslik nähtus.
Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. · Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879 4 km 38 252% Maa läbimõõdust Lapikus puudub Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 3 303×1023 kg 18 korda väiksem 5 5271% Maa massist · Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust,süsinikdioksiidist, neo onist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. · Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m)
need järgnevatele aastatele, kuid kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Turvas, koorepuru jne laotatakse pärast taimede istutamist. Saepurule on taimede niiskuse ja õhustatuse paremaks tagamiseks soovitatav lisada hakkpuitu. Edukaks mustikakasvatuseks on multš vajalik järgmistel põhjustel: Hoiab pinnase niiskust. Takistab umbrohuseemnete idanemist. Aitab säilitada ühtlast pinnatemperatuuri kevadel ja sügisel. Orgaaniliste multšide kasutamisel suureneb mulla happesus ja samal ajal lisandub mulda orgaanilist ainet. Alumised oksad painduvad saagi raskuse tõttu maha ning multš takistab marjade määrdumist. Hoiab ära mullakooriku tekke, parandab õhustatust ning vee absorbeerumist ja liikumist pinnases. Savisel pinnasel paraneb õhustatus, liivasel aga niiskuse säilimine. Istutamine
argoon, kruptoon)); aknaraami soojusläbivusest; klaaspaketi servalahendusest ; raami ja klaasi pinna suhtest. 36. Termograafia: mõõtmise põhimõte; termograafia rakendused. · Termograafia on meetod, mille puhul infrapunakaamera abil määratakse detailne pilt objekti pinnatemperatuuridest. · Termokaamera mõõdab kehalt kiirgunud või peegeldunud soojuse ning teades keskkonnatingimusi ja pinna omadusi, arvutab sellest pinnatemperatuuri. · Pildistada on võimalik nii väljast kui ka seest: külmasillad tulevad paremini esile seestpoolt mõõtes. · Termograafia abil ei saa määrata piirde soojusläbivust; · Termograafia abil on võimalik: o määrata hoonepiirete pinnatemperatuuride ebaühtlust; o hinnata erinevate pinnatemperatuuride alusel hoonepiirete soojusläbivuse erinevust; o leida külmasildasid ja hinnata nende suurust o leida õhulekkekohti ja hinnata nende suurust
Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas (lainepikkus 400 - 700 nm). Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa 3
määramine osutub võimatuks. Üks eriti soodne juhus on, kui kaksiktäht on vaadeldav nii visuaalselt kui ka spektroskoobiliselt, nagu seda on Kapella (Jõulutäht). Sel juhul pole lisaandmeid vaja, vaid massid, parallaks ja orbiidi kalle tuletuvad otseselt vaatlusandmeist. Visuaalseil kaksiktähil, millede kaugus on teada, on võimalik arvutada muu seas ka komponentide tõenäolised läbimõõdud heleduse ja pinnatemperatuuri alusel, viimane omakorda on määratav tähe värvi, või "värvi-indeksi" abil, ülesanne, millega tegeleb astrofotomeetria. Niisiis on olemas mõnikümmend süsteemi, kus mitte ainult orbiidid, vaid ka üksikute komponentide suurused ja massid on teada. Näiteks Siirius ( Canis Majoris), üks lähematest tähtedest, heledaim täht taevas; kaugus 8.8 valgusaastat; on kaksiktäht, mille avastas Bessel, ilma et tema kaaslast oleks näinud,
Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. 5 Merkuuri vulkaaniline aktiivsus Kosmoseaparaadi Mariner 10 andmete uus analüüs lubab siiski oletada hiljutist vulkaanilist aktiivsust. Mariner 10 Merkuuri atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri
Nii on Merkuuril Bethoveni, Puskini, Shakespeare`i, Raffaeli, Rodini, Lermontovi, Händeli jt. Nimelised kraatrid. (Palavuse bassein ja mõned kraatrid on saanud oma nime enne eespoolmainitud otsuse vastuvõtmist). 1984. aastaks oli Merkuuril pandud nimi 268 pinnamoodustisele. "Mariner 10" tehtud piltidelt paistavad Merkuuri pinnavormid teravate, ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole kunagi olnud märkimisväärset atmosfääri. "Mariner 10" mõõtis ka Merkuuri pinnatemperatuuri. Päevapoolkeral on temperatuur kuni 430 o C (sellel temperatuuril sulab isegi tina ja tsink), ööpoolkeral langeb aga 173 o Cni. Niisugust 600 kraadist kõikumist pole ööpäeva jooksul täheldatud ühelgi teisel Päikesesüsteemi planeedil. Maalt tehtud raadioastronoomilised vaatlused näitavad, et juba mõnekümne sentimeetri sügavusel on temperatuur ühtlane kogu Merkuuri ööpäeva vältel. Järelikult on planeedi
Millest see sõltub? Värvusindeks on tähe suuruste erinevused tähe poolt kiiratud erinevates spektri piirkondades. Värvusindeks sõltub sellest, millises spektri piirkonnas on tähelt tulnud valgus kõige intensiivsem ehk see sõltub tähe temp ja heledusest. 14. Kuidas leida tähe ruumkiirust? Tähe ruumkiiruse leidmisel peab arvestama tähe oma liikumist ja tähe kaugust. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinevad , alates 3000- 50 000 kraadini on pinnatemperatuuri vahemik. 16. Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu.Aga massi? Tähe läbimõõtu saab määrata temp ja kiirgusvõimsuse kaudu. Tähe massi saab määrata ainult kaksik või mitmik tähtedel gravitatsiooni seaduse alusel, lähtudes tähtede omavahelisest liikumisest. 17. Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektrist saab järeldada spektrijoonte lainepikkuste neeldumisteguri ning joone kuju järgi.
aurule jällegi väheneb ja sõltumata katla töökeskkonna liikumisskeemist metallipinnatemperatuur tõuseb. Selles piirkonnas on meil jällegi tegemist konvektiivse soojusülekande seaduspärasustega ühefaasilisele keskkonnale ülekuumendatud aurule ja arvutustes kasutataks valemit: Nu a = c Re 0a,8 Prs0,8 12-8 Küttepinna metalli töö seisukohast on tähtis, et soojuse ärajuhtimine toimuks vastuvõetava pinnatemperatuuri ts juures, mis sadestuste puudumisel ja paralleelsete torude ühtlasel kuumutamisel määratakse valemiga: 2 s 1 t s = t t .k . + µq + 12-9 s ( + 1) 2 kus: tt.k. töökeskkonna temperatuur mis läbib antud küttepinda; q soojusvoog, W/m2; s toru seinapaksus, m s seinamaterjali soojusjuhtivustegur, W/ m K;
Võib ka olla, et vesi oli seal algusest peale olemas ning ei saanud madala temperatuuri tõttu ära aurata. Et ükski kosmoseaparaat ei ole teinud tiiru ümber Merkuuri ega laskunud planeedi pinnale, on meie teadmised Merkuurist umbes samasugused nagu teadmised Kuust 1950. aasta paiku. NASA on otsustanud saata Merkuuri-lähedasele orbiidile kosmoseaparaadi Messenger, mis startis 3. augustil 2004 ja jõuab orbiidile 2009. Merkuuri atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri
annaabi.ee 
