Sisetemperatuur = 22 oC => sat = 17,3 g/m3 Välistemperatuur = -15 oC => sat = 2,53 g/m3 2. Leian, mis on absoluutsed veeaurusisaldused antud temperatuuride ja suhtelise õhuniiskuse juures. RHsees=43% => in = 0,43*17,3=7,439 g/m3 RHväljas=64% => out =0,64*2,53=1,619 g/m3 14 3. Leian seina kogu soojustakistuse valemi 2-ga, mille nõutavad osad leidsin siis kui arvutasin osas 1.1 seina soojusjuhtivust. RT = = 6,25 (m2K)/W 4. Leian piirde kihtide pinnatemperatuure kasutades järgmist valemit: ( valem11 ) Arvutan piirde kihtide pinnatemperatuure Valem 11-ga: Tsi Vsat = 16,7 g/m3 Vsat = 16,4 g/m3 Vsat = 12,3 g/m3 Vsat = 3,27 g/m3 Vsat = 2,89 g/m3 Joonis 5. Välisseina erinevate kihtide temperatuur. 15 2.2 SEINA NIISKUSREZIIMI ARVUTAMINE 2.2.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk seina niiskusreziim tabel 4 alusel. 2.2.2 Arvutuskäigud temperatuuri reziimi leidmiseks. 1
RHväljas = 84 % Vout = 0,84 x 1,06 = 0,67 g/m3 1.3.7 Töö käik 1. Arvutan välja kogu seina soojustakistuse RT : Kasutan valemit 1 ja valemit 2. (1) RT = Rsi + R1 + R2 + R3 + R4 + Rse (2) On antud : Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,02 m2K/W RT = 8,221 m2K/W 2. Arvutan piirde kihtide Tsi , T1 ,T2, T3 ja T4 pinnatemperatuure kasutades järgmist valemit 13 ja tuletan õhu maksimaalse veeaurusisalduse sat sõltuvus temperatuurist t tabeli abil järgmised väärtused. (20) Tsi = ts [(ts tv) x ] (21) Tsi = 20 [((20 (-18)) x ] = 19,4 `C Vsat = 16,7 g/m3 T1 = 20 [((20 (-18)) x ] = 13,62 `C Vsat = 11,8 g/m3
(1) R1 = = 0,006 m2K/W R2 = = 0,1 m2K/W R3 = = 3,75 m2K/W R4 = = 0,018 m2K/W On antud : Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,04 m2K/W RT = Rsi + R1 + R2 + R3 + R4 + Rse (2) Arvutuskäik: RT = 0,13 + 0,006 + 0,1 + 3,75 + 0,018 + 0,04 = 4,044 m2K/W RT = 4,044 m2K/W 2. Arvutan piirde kihtide Tsi , T1 ,T2, T3 ja T4 pinnatemperatuure kasutades järgmist valemit 13 ja tuletan õhu maksimaalse veeaurusisalduse sat sõltuvus temperatuurist t tabeli abil järgmised väärtused. (19) Tsi = ts [(ts tv) x ] (20) Tsi = 19 [((19 (-22)) x ] = 17,7 `C Vsat = 15,1 `C T1 = 19 [((19 (-22)) x ] = 17,6 `C Vsat = 15 `C
(1) R1 = = 0,006 m2K/W R2 = = 0,1 m2K/W R3 = = 3,75 m2K/W R4 = = 0,018 m2K/W On antud : Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,04 m2K/W RT = Rsi + R1 + R2 + R3 + R4 + Rse (2) Arvutuskäik: RT = 0,13 + 0,006 + 0,1 + 3,75 + 0,018 + 0,04 = 4,044 m2K/W RT = 4,044 m2K/W 2. Arvutan piirde kihtide Tsi , T1 ,T2, T3 ja T4 pinnatemperatuure kasutades järgmist valemit 13 ja tuletan õhu maksimaalse veeaurusisalduse sat sõltuvus temperatuurist t tabeli abil järgmised väärtused. (19) Tsi = ts [(ts tv) x ] (20) Tsi = 19 [((19 (-22)) x ] = 17,7 `C Vsat = 15,1 `C T1 = 19 [((19 (-22)) x ] = 17,6 `C Vsat = 15 `C
mõõdetakse? · süsihappegaas · radoon · osoon · lämmastikoksiid · vingugaas e. süsinikoksiid · formaldehüüdid · hõljuv tolm · tubakasuits · asbest · mineraalvillad · allergeenid ppm miljondikke mahuosakesi ppb biljondikke mahuosakesi (1000 ppb = 1 ppm) mg/m3 massina õhu ruumala kohta g/m3 = massina õhu ruumala kohta 15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad soojuslikku mugavust. 16. Mis on radoon? Radoon lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel 17. Kuidas satub radoon siseõhku? Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 18
mõõdetakse? • süsihappegaas • radoon • osoon • lämmastikoksiid • vingugaas e. süsinikoksiid • formaldehüüdid • hõljuv tolm • tubakasuits • asbest • mineraalvillad • allergeenid ppm – miljondikke mahuosakesi ppb – biljondikke mahuosakesi (1000 ppb = 1 ppm) mg/m3 – massina õhu ruumala kohta μg/m3 = massina õhu ruumala kohta 15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad soojuslikku mugavust. 16. Mis on radoon? Radoon – lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel 17. Kuidas satub radoon siseõhku? Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 18
28.17 Täna on täiskuu. Kas homme võib esineda päikesevarjutus? Ei või 28.33 Millised joonisel 28.3 kujutatud tehiskaaslase orbiidid ei ole võimalikud? 29.2 Millised järgmistest nähtustest on seotud otseselt Päikese aktiivsusega: a) öö ja päeva vaheldumine b) virmalised; c) ionisatsioon kõrgemates sfäärides d) tõusud ja mõõnad e) magnettormid? 29.8. Tähed on erineva värvusega: Siirius on valge, Betelgeuse punane ja Kapella kollane. a) võrdle nende tähtede pinnatemperatuure. Kõige kuumema pinnaga on Siirius, kõige jahedamaga Betelgeuse b) kas ka planeetide värvuse järgi võib otsustada nende temperatuuri üle? Ei PÄIKESESÜSTEEM. Küs. Lk. 51 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? V: Päikesesüsteemi kuulub 8 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti – asteroidi, sadakond perioodilist komeeti („sabatähte“), planeetide kaaslased ja teadmata koguses meteoorset
annaabi.ee 
