Trubetskoi fonoloogiline teooria tutvustas foneemi mõistet. Foneemi puhul on oluline see, et ta on tähendust kandev ühik, millele võivad vastata mõnevõrra erinevad märgid. On olemas teatavad ühisomadused, mis lubavad neil märkidel kombineeruda. Sellest omakorda tuleneb strukturalistlik tekstiteooria, mis väidab, et keelelises väljenduses eksisteerivad erinevad struktuuritasandid ning süvatasandi mõtetekombinatsioon leiab pinnatasandil väljenduse mitmel erineval viisil. Arvatakse, et süvastruktuurid on erinevat keelt rääkivates kultuurides samasugused. Mainimata ei saa ka jätta Barthes´i, kes poststrukturalismi perioodil uuris tähenduse tekke dünaamilisi protsesse ja keele tähendusüksusi . Kultuurantropoloogias jõuti kultuuridevahelistele sarnasustele põhjust otsides teooriani, mis väitis, et see tuleneb inimmõtlemise ja -keele üldistest strukturaalsetest sarnasustest.: keel määrab inimese mõtlemise. 7
vahelise nurga abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8. Kaardiprojektsioonid ja-moonutused.
pikkuse r ja polaartelje vahelise nurga θ abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8. Kaardiprojektsioonid ja-moonutused.