ühtlane pinnas või kui talla alune kiht on plaatvundamendid; - vaivundamendid; - tugi- ja suhteliselt õhuke ja sügavamal asub praktiliselt · s2 - roomest põhjustatud vajum sulundseinad; - süvendid pinnases; - sillasambad; kokkusurumatu kaljupinnas. - vajum dreenimata olekus, nn algvajum s 0, mis ei - pinnastammid ja muud mullatööd; - tunnelid Bussineq ülesande lahendamisel ja teisenduste ole põhjustatud pinnase mahu vähenemisest, vaid kõvas, riketeta kaljupinnases ilma eriliste tegemisel saame ühtlaselt jaotatud koormusega ainult nihkedeformatsioonist ja toimub nõueteta veetiheduse suhtes. Kategooria 3 eriti
puurimise, surfimise, proovitamise, välikatsete ja laboratoorsete teimide alusel. Labori- ja väliuuringud võib teha standardsete või üldtuntud meetoditega. Põhinõuete täitmine toimub geotehnilistele alusandmetele põhinevate arvutustega. Näited ehitistest ja nende osadest, mis kuuluvad 2. kategooriasse: üksik- ja lintvundamendid; plaatvundamendid; tugi- ja sulundseinad; süvendid pinnases; sillasambad; pinnastammid ja mullatööd; pinnaseankrud ja muud kinnitussüsteemid; tunnelid kõvas, riketeta kaljus ilma eriliste veetiheduse ja muude nõueteta. Ülejäänud ehitised kuuluvad 3. kategooriasse. Nende projekteerimiseks on vajalikud täiendavad meetodid ja reeglid, mida Eurokoodeks ei käsitle käesolevate standardiga. Näiteks on: väga suured ja ebaharilikud ehitised ja rajatised, ehitised, millega kaasneb ebanormaalselt suur risk, erakordselt keerulised pinnaseolud,
See nõuab esiteks pinnaste reaalset käitumist kirjeldavate seoste olemasolu (seosed pingete, deformatsioonide, deformatsiooni kiiruse jne vahel) ja teiseks nendesse seostesse kuuluvate parameetrite eksperimentaalset määramist. Käesoleval ajal puuduvad üldtunnustatud ja piisavalt praktikas kontrollitud arvutusmudelid mittelineaarseid seoseid sisaldavate meetodite kasutamiseks igapäevases inseneritöös. Neid on kasutatud erakordsete ehitiste näiteks suured pinnastammid projekteerimisel, kus väga suurte pingete tõttu klassikalise pinnasemehaanika meetodid ei ole ilmselt rakendatavad. Seejuures ei ole nende meetodite kasutamise eesmärgiks pingete leidmine, vaid otseselt deformatsioonide määramine ja pinnase tugevuse hindamine. Vastuse küsimusele kuivõrd vastavad ühe või teise meetodiga määratud pinged tegelikkusele, see tähendab kui usaldusväärsed on need meetodid, annab ainult pingete tegelik mõõtmine pinnases