keeldus. Tegelikult üritas Stalin Stalingradi lahingu ajal ja pärast sedagi 1943. aastal luua kontakti Hitleriga, et sõlmida Saksamaaga separaatrahu, sest lääneriigid ei tunnustanud Venemaa võite Baltikumis, samuti ei olnud lääneriigid loonud teist rinnet. Teise rinde all mõtles Stalin sõjategevuse kandmist Lääne-Euroopas. Talle ei meeldinud Churchilli idee avada teine rinne Kagu-Euroopas. Stalin nõustus USA ja Srb juhtidega kohtuma alles 1943. a. sügisel, pärast seda, kui tema pinnasondeerimised Berliini suunas olid jäänud tagajärjetuks. F.D. Roosevelti, J.Stalini ja W. Churchilli et kui teist rinnet seal peatselt ei avata, pole seda üldse enam tarviski. Teise rinde puudumist olid lääneriigid seni korvanud nii sõjategevusega Põhja-Aafrikas kui ka NSVL ja Punaarmee materiaalse abistamisega. Casablanca konv jaan1943- USA ja GB vahel NL keeldus, *nõuda GER tingimusteta kapituleerumist *lepiti
tegutsevate kommunistide põrandaalune juht V. Kingissepp, et tema on Oinase korteris peavarju leidnud. Oinase asemel Aleksander Hellat. Skandaalid lisateguriks vastuoludele. 20.09.1919 rahvaerakond teatas, et kutsub oma ministrid valitsusest tagasi. See oleks tähendanud koalitsioonivalitsuse lõppu, tehti ,,remont" tööerakonnast kaks ministrit nende asemel (Ants Piip ja Lui Olesk Tööerakonnast). Vahetult pärast rahvaerakonna lahkumist algasid ettevaatlikud pinnasondeerimised, kas rahaverakond oleks nõus tagasi tulema. Teoks oli saanud see, mida ennevalitsuse moodustamist kardeti juhtohjad olid ainult vasakpoolsete käes. 11.11 teatas Strandmani valitsus tagasiastumisest. Valitsuskriis ületati kiiresti. Nädala pärast kinnitati ametisse Jaan Tõnissoni I valitsus. Taastati sama koalitsioon, mis eelmises valitsuses (3 erakonda). 58
Rahvaerakond ei olnud rahul, et talle jäetud nii marginaalne roll. Küsimus, kuidas teostada agraarreformi. Seisukohad läksid selles osas väga lahku. Skandaalid- 20.09.1919 rahvaerakond teatas, et kutsub oma ministrid valitsusest tagasi. See oleks tähendanud koalitsioonivalitsuse lõppu, tehti „remont“ tööerakonnast kaks ministrit nende asemel (Ants Piip ja Lui Olesk Tööerakonnast). Vahetult pärast rahvaerakonna lahkumist algasid ettevaatlikud pinnasondeerimised, kas rahavaerakond oleks nõus tagasi tulema. Teoks oli saanud see, mida ennevalitsuse moodustamist kardeti – juhtohjad olid ainult vasakpoolsete käes. 11.11 teatas Strandmani valitsus tagasiastumisest. Valitsuskriis ületati kiiresti. Nädala pärast kinnitati ametisse Jaan Tõnissoni I valitsus. Taastati sama koalitsioon, mis eelmises valitsuses (3 erakonda). Otsustav roll hakkas kuuluma rahvaerakondlastele, nende kätte läks 4 ministrikohta, tööerakondlastele ja sotsdemidele 3
annaabi.ee 
