Väikestes tiikides võib tootmine suure veevahetuse korral olla ka intensiivne. Tiikide kuju ei pea olema alati korrapärane, ehkki eelistatud on veidi piklikud ristkülikukujulised tiigid. Pinnasetiigid • Muldsete seintega. • Vooderdatud betoonplaatidega. • Veekindlast materjalist põhjaga. • Okste ja laudadega tugevdatud kallastega. Lehtede ja prahi koguja Pinnasetiikide intensiivne aereerimine Forellikasvandus pinnasetiikides Kiirvoolukanalid Forellifarm Suured pinnasetiigid Tilaapiakasvatus suurtes pinnasetiikides SUMBAKASVATUS SUMBAD • Sumbad on võrkseintega, ujuvad kalakasvatusrajatised, mis paigaldatakse ankurdatult veekogusse. • Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub samuti läbi võrgu põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. • Valdavalt kasutatakse rõngakujulise kandva ujukiga meresumpasid.
lahustuvust. Vikerforelle sorteeritakse – väiksemad paigutatakse teistesse tiikidesse, et nad oma liigikaaslastele kasvus järgi jõuaksid ja et neid saaks samal müüa. All-female kari – kasvatakse vaid emaseid vikerforelle, et vältida omavahelise sigimise tootmise häirimist Kuni 200 kg kala ühe kuupmeetri kohta kiirvoolukanalites. 1 t / ha karpkala hektari kohta Eestis suurtes pinnasetiikides Tilaapiakasvatuses kasvavad koos kõik isased Tiike tuleb väetada enne kalade sisselaskmist – kalasõnnik, herneste külvamine – seda hakkavad vastsed sööma, kui rebukott on ennast ammendanud. ________________________________________________________________________ SUMBAKASVATUS Piirkonnad stabiilse veetemperatuuriga ja vähese jäätumisega. Sõnniku viib ära hoovus, sumbad on kaetud võrguga, sumbad on
õliärastaja vältimaks määrdeõli sattumist vette. Vee aereerimiseks on olemas sissevoolu konstruktsioone (joonis 15) ja erinevaid mehhaanilisi seadmeid, näiteks pöörlevaid reste, silindreid või väravaid, mille kaudu vesi voolab kasvatusbasseinidesse. Osa filtreid toimib samuti aeraatoritena. Üks tavalisemaid on tornaeraator (kaskaadaeraator), kus vesi vajub ise raskusjõu mõjul läbi paljude perforeeritud plaatide torni ülaosast torni põhja (joonis 16). Pinnasetiikides parandab vee hapnikuolusid tiigis oleva vee vahetumine ja pinnalt lahustuv hapnik. Temperatuurikihistumine halvendab tiigi põhjas oleva vee hapnikuolusid, sest hapnikurikas pinnakihi vesi ei pääse tiigi põhja. Siis tuleb panna vesi liikuma - juba väikesestki uputatud pumbast piisab vee ringlema panekuks. Suurtes tiikides segab vett ka tuul. Hapnikusisaldus on tavaliselt madalaim kevadtalvel. Hapnikuolude parandamiseks
annaabi.ee 
