Näiteks on kalakasvatuses probleemiks vetikate liigne vohamine. Fütoplanktonist toituva pakslauba kasvatamine tiigis vähendab seda muret. Valgeamuur hoiab jällegi kontrolli all suurtaimede kasvu ning lisab keskkonda poolseeditud eritisi, mis saab omakorda toiduks põhjatoidulisele karpkalale. Karpkala paiskab aga toiduotsinguil põhjamudast üles hõljumit. Samuti aitavad põhjatoidulised kalad kaasa põhjasetete ventileerimisele. Näiteks kasvatab Härjanurme kalatalu ühes pinnasetiigis karpkala, koha maime, taimetoidulist valgeamuuri, zooplanktoni toidulist jämepead ja fütoplanktoni toidulist pakslaupa. Biomelioratsioon Biomelioratsioon võib mõista kahte pidi. Laiemas mõttes oleks see kalad kahjulike organismide vastu, kitsamas mõttes röövkalad prügikalade vastu. Antud töös keskendume kitsamale variandile. Ekstensiivses kalakasvatuses võib hea ja soovitud saagi saamise takistuseks olla erinevate nn. prügikalade kohaolek tiigis
käivitamiseks. Vähi hektarisaagi kohta on antud erinevaid hinnanguid. Heades tingimustes on hektaritoodang umbes 300 kilo ehk umbes 10 000 kaubavähki aastas, aga võib olla sellestki kõrgem. Soomes kasvab vähk heades tingimustes 10 cm pikkuseks umbes nelja kasvusuvega. Alustades kasvatust soojas hautamisel saadud poegadega võidakse kasvatustsüklit lühendada aasta võrra. Tuhandest samasuvisest asustusvähist võib 100 m2 pinnasetiigis kasvatada umbes pooled kaubavähi mõõtmeteni. Näidisarvutus kaubavähi kasvatuse tasuvuse kohta Soomes (jõevähi kasvatus) Investeerimiskulud on algul 17 600 FIM (arvestades, et asustusmaterjaliks on ühesuvised pojad). Vähk saab 10 cm pikkuseks alles 4-5 suvisena ja seega saadakse investeeritud kapitalilt viie aastaga 25 000 FIM tulu (vähkide 50% ellujäämuse korral). Sellest 7000 FIM on kasum (8% aastatulu). Jätkates analüüsi veel järgmised viis aastat
annaabi.ee 
