VIKERFORELLIKASVANDUS E ÜLESEHITUS Liivia Lints KA Mag I SISUKORD Sissejuhatus Forellikasvatuseks sobivad vee omadused Forellikasvanduse veevarustus Forellikasvatusrajatised Pinnasetiigid Basseinid Sumbad Retsirkulatsioonisüsteem Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Meie loodusoludesse sobib kõige paremini vikerforelli tootmine. Vikerforell moodustab meie vesiviljelustoodangust absoluutse enamuse ja sellele kalale toetub ka kalaturism Eestis kasvatatakse vikerforelle erinevates rajatistes FORELLIKASVATUSEKS SOBIVAD VEE OMADUSED Optimaalne kasvutemperatuur 1518 °C, taluvuse piirid 0,523 °C, letaalne ülempiir 26 °C
Tiikidesse koguneb muda, nad kasvavad täis taimestikku ja nende hooldamine ning valvamine on suure pinna tõttu raske. Väikesteks loetakse alla 1 ha pindalaga tiike, suured tiigid on mitmekümne- ja mõnel juhul (Kesk-Euroopas) mitmesajahektarised. Väikestes tiikides võib tootmine suure veevahetuse korral olla ka intensiivne. Tiikide kuju ei pea olema alati korrapärane, ehkki eelistatud on veidi piklikud ristkülikukujulised tiigid. Pinnasetiigid • Muldsete seintega. • Vooderdatud betoonplaatidega. • Veekindlast materjalist põhjaga. • Okste ja laudadega tugevdatud kallastega. Lehtede ja prahi koguja Pinnasetiikide intensiivne aereerimine Forellikasvandus pinnasetiikides Kiirvoolukanalid Forellifarm Suured pinnasetiigid Tilaapiakasvatus suurtes pinnasetiikides SUMBAKASVATUS SUMBAD • Sumbad on võrkseintega, ujuvad kalakasvatusrajatised, mis paigaldatakse
nõlvakule sobivad piklikud ja kitsad nõlvaga paralleelsed tiigid. Pinnasetiike võib ehitada vee paisutamise või hoopis pinnase süvendamise teel. Tiigi võib teha veekindlaks näiteks plastikust kilega (polüetüleen-, vinüül- või butüülkile). Kile mõlemale poolele tuleb paigutada 15 cm paksune kiht peent liiva. Kile paksuseks peab olema üle 0,20 mm. Veepinna kalle peaks olema 1-5%, mis on veejuhtimisel abiks. Pinnasetiigid peavad olema lihtsasti tühjendatavad. Tiigi põhi peaks olema äravoolutoru suunas kaldu vähemalt suhtega 1:100. Kasvutiikide põhja tehakse tavaliselt V või W kujulised ristlõiked. Ehitada tasub võimalikult palju varjupaikasid peenarde ja vallide abil. Veesügavus peab olema 1,5-2 m, arvestades talvel jäätumist. Vähkide põgenemise ärahoidmiseks tuleb sissevoolu ja väljavoolutorude otsa paigutada piisavalt tihe rest. Et vähke oleks kergem ka välja püüda,
2010 a: Vikerforell (584t, 76%), karpkala (60,6t, 8%), angerjas (30t, 4%), jõevähk 5,7t 1%), linask, ahven, särg, haug, koger (7,3t 1%), siig, paalia, tuurlased (78t, 10%). Kaubaks kasvatatakse 2009a: vikerforell üle 700 tonni, karpkala 50t, angerjas 40t, siberi tuur 30t. 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Pinnasetiigid, betoneeritud tiigid, basseinid, kiirvoolukanalid, sumbakasvatus, (Tiigid, Basseinid, Sumbad) Vikerforell: külmaveeline tiigikalakasvatus, sumpades nii mere- kui magevees. Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides Angerjas: tiigikalakasvatus, bassein Siberi tuur: tiik 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Päritolu California piirkonnast 1870 aastast. Tootetüübid: portsjonforell, lõheforell, kalamari.
· Ilmatsalu- Haug, linask · Haaslava- Haug, tõugjas, linask, koha 7. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid, olukord Eestis. Loodusliku toitumisreziimiga tiigid (edaspidi loodustoidutiigid). Loodustoidutiikides kasvatatakse vähke tiigi looduslikul toidubaasil, loodusliku temperatuuri juures ja võimalikult looduslähedastes oludes. Asja lihtsaimalt seletades -need on maasse kaevatud või vooluveekogu paisutamise abil rajatud pinnasetiigid, kuhuasustatakse vähid. Sinna võib asustada suguvähke või erivanuselisi vähipoegi. Kuna aastate vahelised erinevused vähkide ellujäämuses on suured, on soovitav positiivse tulemuse kindlustamiseks asustamist mitmel aastal korrata. Vähid kasvavad ja paljunevad, moodustades tiigis isetaastuva asurkonna. Asurkonna tihedus ja vähkide suurusjaotus selles on sarnased loodusliku populatsiooni omale. Tiigi tootmispotentsiaali
siiski madalam) *Puuduseks on hapnikuvaesus. Vajab aereerimist ja gaasireziimi tasakaalustamist. Allikast tulev veehulk on suurtootmiseks vähene. Läbivoolukasvandus Jõgedest saab võtta piisava koguse kuid *suvel veetemperatuur kõrge talvel madal *reostuse ja nakkuste oht Rajatised Kasvatada võib mitmesugustes rajatistes. Peamine pole tehniline lahendus (disain) vaid veevahetuse kiirus ja vee hapnikusisaldus, millest oleneb kalade tihedus vees ja juurdekasv Ajalooliselt vanem pinnasetiigid, mille seinad on osaliselt kaetud betoonplaatidega *Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis (0,5-1,5 m) *Mungad (sandoorilauad, restid, võred) *Vesi juhitakse turude või kanalitega *Harilikult sõltumatu veevarustusega *Kasutatakse ka kaskaadina paiknevaid lahendusi *Pikemad kanalikujulised tiigid võivad olla betoonist, puidust või metallist vaheseintega osadeks jagatud. *Veevahetus 2-10 korda ja rohkem päevas Basseinid
Õige asustustihedus oleneb liigist, hautamismeetodist ja noorvähi tiikidest. Liiga madala tiheduse korral on tiigid alakasutatud ja liiga kõrge tiheduse korral suureneb suremus. Sobiv asustustihedus oleneb varjepaikade arvust ja tiigi toidubaasist. Asustustihedust saab teatud määral suurendada näiteks poegade söötmise abil (kui on juba 2-3 cm pojad) või suurendades tiigi pindala kasvatusperioodil. 3.1.3. Ekstensiivne tiigikasvatus Lihtsa ehitusega pinnasetiigid, kuhu asustatakse vähki. Vähid kasvavad ja paljunevad ise. Asustatakse suguvähke või erivanuseid noorvähke. Populatsiooni väljakujunemine kestab olenevalt liigist ja asustusmaterjalist 5-10 aastat. Tiigipind on tavaliselt suur 0,1 - 10 ha, mille ehitus ja ülalpidamiskulud on aga suhteliselt madalad. Vähkide tihedus ja toodang on suhteliselt madalad, parimal juhul 1 tk/m2 ehk 300 kg/ha, arvutatult tiigi tootva põhjapinna kohta. Vähid püütakse tiikidest
siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvatavad kalad kokku 388 tonni (2 mln USD) 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks (vikerforell, karpkala, angerjas). a. Vikerforell b. Piklikud pinnasetiigid: väljavoolu- ja sissevooluregulaatoriteks on nn mungad, neis asuvad restid. Vee juhtimiseks on torustikud ja kanalid. Veevahetus 2-10 korda päevas. c. Vaheseintega osadeks jagatud betoneeritud kanalid: 100X4m, veevahetus 2-3 korda tunnis d. Plastik ja betoonbasseinid: võivad olla ümmargused või kandilised, kiire veevahetusega, osaline veepuhastus e. Sumbad: Sumpade paigutamiseks sobivad kohad, kus on tagatud veevool (hoovused), mis
annaabi.ee 
