Veekoormused * Pinnaseniiskus on pinnases olev kapillaarselt seotud, kapillaarjõudude mõjul liikuv vesi. Koormusjuhtumist “pinnaseniiskus” saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune ning selle vahetu ümbrus on täidetud vett mittesiduva materjaliga. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Selleks peab pinnase veeläbilaskevõime olema vähemalt 0,01 cm/s (liiv, kruus). Pinnaseniiskusega tuleb alati arvestada. * Mittesurveline vesi on tilga või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase (möll, savi) puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaž. Kui hoone ümber puudub drenaaž, võib sademete korral vettsiduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. * Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt
vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. [1] 1.1 Veekoormused Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune, ning ümberringi on vett mittesiduvate materjalidega ( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Joonis 1 5 Joonis 1. Pinnaseniiskusega veekormus. Mittesurveline vesi on tilk- või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Joonis 2. Joonis 2
Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi [2] 1.1Pinnase niiskus Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune, ning ümberringi on vett mittesiduvate materjalidega( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. [2] Joonis 1. Pinnaseniiskusega veekoormus [7] 4 1.2 Mittesurveline vesi Mittesurveline vesi on vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase
[4] 1.1 Veekoormused Pinnaseniiskus on pinnases olev kapillaarselt seotud, kapillaarjõudude mõjul liikuv vesi. Koormusjuhtumist "pinnaseniiskus" saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune ning selle vahetu ümbrus on täidetud vett mittesiduva materjaliga. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Selleks peab pinnase vee läbilaskevõime olema vähemalt 0,01 cm/s (liiv, kruus). Pinnaseniiskusega tuleb alati arvestada. [5] Mittesurveline vesi on tilga või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vett siduva pinnase (möll, savi) puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaz. Kui hoone ümber puudub drenaaz, võib sademete korral vett siduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. Survelise
annaabi.ee 
