44.Gay-Lussac'i seadus: m=const, p=const Absoluutne temp järgi:antud gaasi hulga jaoks const rõhul on ruumala võrdeline absol.temp. 45.Charles'i seadus:m=const, V=const,p=1/273 l/k Antud gaasi hulga jaoks const ruumala on gaasi rõhk võrdeline absol.temp. 46.Clapcyron'i võrrand:m=const Antud aine hulga puhul on gaasi rõhu korrutis ruumalaga jagatud absol.temp. const suurus. 47.Peegeldumisseadus:peegeldunud kiir on samas tasapinngas langeva kiire ja langemispunktist püstitatud pinnanormaaliga. Peegeldumisnurk=langemisnurk 48.Murdumisseadus:Murdunud kiir on samas tasapinnas langeva kiire ja langemispunktist püstitatud pinnanormaaliga. Langemis ja murdumisnurkade muutuste puhul on langemis ja murdumisnurkade siinuste suhe const ja võrdne murdumisnäitajaga. 49.Õhukese läätsevalem:õhukese läätsepuhul on tema fookus kauguse pöördväärtus võrdne eseme kauguse ja kujutise kauguse pöördväärtuste summaga.1/f=1/a+1/k 1/t=D 50
sirgjoonelistelt, läbib see klaasi aeglasemalt kui õhku. Kui valguskiir langeb klaasi pinnale mingi nurga all, siis jõuab osa kiirest klaasi pinnani varem ja aeglustub varem. Selle tagajärjel paindub valguskiir nii nagu kaldub ühele küljele auto, kui üks kumm lõhkeb, ja tema suund muutub. Niisugust valguse suuna muutumist nimetatakse valguse murdumiseks. Langev ja murdunud kiir asuvad kiire langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud pinnanormaaliga ühes tasandi. Keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse absoluutseks murdumisnäitajaks. Kui aga valguskiir suundub ühest keskkonnast teise, siis peame kasutama nn. suhtelist murdumisnäitajat. Läbipaistvast ainest keha, mis koondab, või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Lääts peab kujutama endast keha, mis on piiratud vähemalt ühe sileda kumerpinnaga. Läätse jaotatakse - kumerläätsed ja nõgusläätsed.
Hõõrdenurk ja hõõrdekoonus Olgu meil keha karedal pinna ja puudutagu ta seda punktis. Rakendame kehale jõu mille mõjusirge läbib punkti ja moodustab selles punktis pinna normaaliga nurga. Meid huvitab missuguse nurga väärtus korral jääb keha tasakaalu. Jõu rakendamisel ilmneb hõõrdejõud ja täiendab normaalreaktsioon. Kui keha ei liigu siis peavad need jõud oelma tasakaalus. Koonus mille tipp asetseb punktis ja mille telg ühtib sellest pinnast tõmmatud pinnanormaaliga ning mille tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal. Kui mõjusrige asetseb koonuse pinnal siis on meil tegemist piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks. Liughõõrdumine Liughõõrdumine avaldub ühe keha libisemise takistuses mööda teise keha pinda. Liugehõõrde seadused: hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega
Hõõrdenurk ja hõõrdekoonus Olgu meil keha karedal pinna ja puudutagu ta seda punktis. Rakendame kehale jõu mille mõjusirge läbib punkti ja moodustab selles punktis pinna normaaliga nurga. Meid huvitab missuguse nurga väärtus korral jääb keha tasakaalu. Jõu rakendamisel ilmneb hõõrdejõud ja täiendab normaalreaktsioon. Kui keha ei liigu siis peavad need jõud oelma tasakaalus. Koonus mille tipp asetseb punktis ja mille telg ühtib sellest pinnast tõmmatud pinnanormaaliga ning mille tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal. Kui mõjusrige asetseb koonuse pinnal siis on meil tegemist piirjuhuga ja paigalseis läheb üleliikumiseks. Liughõõrdumine Liughõõrdumine avaldub ühe keha libisemise takistuses mööda teise keha pinda. Liugehõõrde seadused: hõõrdumise piirjõu suurus on võrdeline normaalreaktsiooni suurusega
amplituudi jaotus. Koherentsus Koherentseteks nimetatakse laineid, mille sagedus on sama ja faaside vahe muutumatu. Valguse difraktsioon on lainete kandumine tõkete taha. Valguse ja aine vastastikmõju: Valguskiir on valgusenergia levimist näitav joon. Valguse sirgjoonelise levimise seadus homogeenses keskonnas levib valgus sirgjooneliselt. Murdumine Valgus muudab kahe keskkonna lahutuspinnal oma levimissuunda. Murdumisnurk Nurk, mille murdunud kiir moodustab pinnanormaaliga. Murdumisseadus langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist kah ekeskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus. Suhteline murdumisnäitaja Teise keskkonna murdumisnäitaja esimese keskkonna suhtes. Absoluutne murdumisnäitaja keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes. Dispersioon on valguse murdumisnäitaja sõltuvus valguse värvusest.
kiirendusega liikuvas anumas, uputatud kehale mõjuvat üleslükkejõu arvutamist jne Sõltuvalt toimimisviisist võib vedelikus mõjuvad jõud jagada massi- ja pinnajõududeks. Massijõud on jõud, mis mõjuvad vedeliku igas punktis, ning on võrdelised massiga (nagu raskusjõud ja inertsijõud). Pinnajõud toimivad vedeliku pinnale ning on võrdelised mõjupindalaga (nagu rõhujõud ja hõõrdejõud). Edaspidi tähistame vedelikus mõjuva rõhujõu ⃗ P=− p ⃗ A , kus rõhk p ja pinnanormaaliga ⃗n määratud pinnavektor A =⃗n A . Tähistame massijõu ⃗ ⃗ F =m ⃗a , kus mass on m ja kiirendusvektor on ⃗a =( a x , a y , a z ) . Tasakaalulise vedeliku elementaareselt väike kontrollmaht olgu määratud mõõtmetega dx, dy ja dz. Ruumala dV=dxdydz 13. Millistel tingimustel on kontrollmahuga määratud vedeliku osa tasakaalus?
ja murdunud kiir on osaliselt polariseeritud. Peegeldunud kiir võib teatud tingimustel olla ka täielikult polariseeritud. Sellist olukorda kirjeldab Brewsteri seadus: dielektriku pinnalt peegelduv valgus on täielikult polariseeritud siis, kui peegelduva ja murduva laine levimissuunad on omavahel risti, kusjuures polarisatsioonitasand on risti langemistasandiga. (langemistasand on määratud laine levimissuuna ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaaliga.) tan α= dielektrik/εõhk Murdumisel: Teatavail tingimustel (erilised ained, suured mehaanilised pinged, tugevad elektriväljad jne) võib murduv laine jaguneda kaheks: tavaliseks ja ebatavaliseks laineks, kusjuures mõlemad on polariseeritud omavahel risti olevais tasandeis. Nähtust kutsutakse kaksikmurdumiseks ja seda kasutatakse polariseeritud valguse saamiseks seadme abil, mis koosnevad kahest osast kokkuliimitud prismadest
(valemis (10.26) paremal pool kaob ära teine liidetav). Arvutame ühte põhja läbiva elektrivälja tugevuse voo E S põhi , kasutades valemit (10.16a). Nii nagu varda näites seda ümbritseva silindri korral, on ka siin 1) vektor E põhja igas punktis põhjaga risti, E on samasihiline pinnanormaaliga ja skalaarkorrutis asendub seetõttu vektori E mooduli ja pinnaelemendi pindala dS tavalise korrutisega. 2) E on kogu põhja ulatuses konstantne, järelikult integraali asemel tuleb korrutis ES põhi , mis annab tulemuseks E S põhi ES põhi. Asendades selle valemisse (10.26), saame elektrivälja tugevuse summaarse voo läbi risttahuka välispinna E (S ) 2ES põhi . Saadud valemi asendame valemi (10
annaabi.ee 
