Paprika Antud toode on määratluselt kandilised teravatipulised. Miinimumnõuetest on nõutud,et paprika oleks terve, mida antud paprikad ka on. On puhtad, kuid ei ole kõige värskema välimusega (on kortsulised, mida põhjustab madala õhusniiskuse käes olemine), ilma viljavarreta. Küll aga olid paprikad :taimekahjuriteta, taimekahjurite tekitatut kahjustusteta, valmid, külmakahjustusteta, armistumata vigastusteta, värvusvigadeta, ebatavalise pinnaniiskuseta. Valitud paprika oli märgisega Hispaania I klass. Viljad olid kõvad , ilma plekkideta. Viljavars oli vigastatud, kuid tupplehed näisid terved. Antud paprikate laius oli vahemikus 41-44 mm. Paprikate valimisel poes olid kõik silmaga nähtavad paprikad kergelt kortsulised (oletatav protsent ühe vilja pinnast 5-10). Arvatavasti olid antud paprikad erandlikult lubatud I klassi lubatud hälvete piires.
Nad sisaldavad keskmiselt 10% suhkruid, 0,7% happeid, 0,4% mineraalaineid, 0,5% lämmastikühendeid, kiud-, park- ja pektiinaineid, 85% vett, peaaegu kõiki tähtsamaid vitamiine, sh. 16...26 mg C- vitamiini 100g kohta. Õunasordid liigitatakse värvuse järgi 4 rühma: A punaseviljalised, B ebaühtlase kattevärviga, C punasetriibulised ja -laigulised, D ühtlase heleda kattevärviga (kollakad, valged, rohekad). Kvaliteedilt peavad õunad olema vigastusteta, puhtad, liigse pinnaniiskuseta, võõra lõhna ja maitseta, kahjuritest ja haigustest rikkumata. Olenevalt välimusest, suurusest ja vigastuste olemasolust jagatakse õunad ekstra, 1. ja 2. klassi. Pirnid on õuntest külmakartlikumad, seepärast kasvatatakse meie vabariigis vastupidavamaid ja vähemnõudlikke sorte. C-vitamiini on pirnides üldiselt vähem kui õuntes. Kvaliteedi põhinõuded on samad, mis õuntel. Küdoonia ehk aiva kasvab Lähis-Ida maades, Kesk-Aasias ja Kaukaasias. Vili on