Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Kuu asend Maa suhtes Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu eest ja tagant vaadates Kuu pind Kuu pind koosneb tsemenditaolisest pulbrist, mis on tekkinud pinnakivimitest meteoriitide purustava mõju tagajärjel. Kuu pinnal on palju kraatreid, sest seal pole ilmastikku, mis seda ümber kujundaks. Kuu pind Igavese päikese tipp Astronoomid on avastanud Kuul piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. 73kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi.
Maa hüdrosfäär tekkis esialgu veeauruna Maa sisemuses , tungis sealt välja ja kondenseerus maa pinnal. Maad kaitseb ka magnetväli . See kaitseb meid Päikeselt väljapaisatud osakeste voogude - Päikesetuulte eest. Need osakesed muudavad Maa magnetvälja oma liikumis suunda. Maa energia bilansi hoidmiseks peavad sissetulevad ja väljaminevad energiahulgad summaarselt võrdsed olema. Kuu pinnakiht on tumehall tsemenditaoline paakuv pulber , mis on tekkinud pinnakivimitest meteoriitide purustava mõju tagajärjel . Kuu pin on kaetud mitmesuguse suurusega meteoriidikraatritega , nende läbimõõt ulatub paarisaja kilomeetrini, Kuul esineb ka mägesid , kõrgeimad nest ulatumas 8km- ni.Kuul puudub atmosfäär . Tema pinnatemperatuur kõigeub õõpäeva jooksul 300 kraadi piires. Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maal ookeanis loodeid . Kuu on võrdlemisi hästi uuritud. Maale läheduse ja atmosfääri puudumise tõttu on ta väga hästi vaadeldav teleskoopides
annaabi.ee 
