reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. Looduslik drenaaz on halb
edu/geology/tectoni · http://student.britannica.com/eb/art- 57799/The-changing-Earth-through- geologic-time-from-the-late-Cambrian · http://www.exploratorium.edu/origins/antar ctica/ideas/gondwana2.html · http://www.scotese.com/newpage13.htm Platvorm · Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast, kurrutamata kivimitega pealiskorrast. · Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. · Ida-Euroopa platvorm Aluskord · Aluskord on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha. · Aluskorda katab setendeist koosnev pealiskord. Kilp · Kilp on stabiilse mandrilise maakoore osa kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. · Balti (Fennoskandia) kilp Pealiskord · Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. TV H 2 3 lk 8
kurrutatud ja moondunud nn Svekofenni ookenani aktiivse ääre kivimid Pealiskate • Aluspõhja settekivimeist pealiskorra moodustavad Hilis-Proterosoikumi (Aguaegkonna) ja Vara- ja Kesk- Paleosoikumi (Vanaaegkonna) kivimid, mis on tekkinud umbes 360-540 miljonit aastat tagasi • Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist (Soome lahe lõunarannikul) kuni 600 meetrini (Edela-Eestis; Ruhnul 770 m) Pinnakate • Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja kivimeid katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud • Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal määral kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist Eesti pinnakatte ja pinnavormide kaart
Platvorm (ehitus) platvorm on suur maakoore osa. Koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast ja pealiskorra pindmist nimetatakse pinnakatteks. Kilp- ala, kus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid Millisel platvormil ja millise kilbi serval Eesti asub? Eesti kuulub Ida-Euroopa platvormi loodeossa ja Fennoskandia kilbi osasse. Aluspõhja ehitus. Eesti aluspõhi koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Pealiskorra ehitus. Pealiskord on settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt.) Ajastud ja tüüpilised kivimid järjekorras Tüüpilised kivimid järjekorras: graniit, kurdunud kristalsed kivimid,
Tüüpiline orujärv on Viljandi (pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav) Suurimad on Viljandi järv, Õisu järv ja Veisjärv. Tõrvast lõunapool asub Koorküla järvestik (50 km²) 20 järvega. Seal on ka sügavuselt Eesti kolmas järv Udsu järv (30,25 m). Asuvad setete alla mattunud oru kohal. Muldkate Sakala kõrgustik on LõunaEesti viljakamaid piirkondi (Põllupidamiseks keskmise ja kõrge viljakusega). Pinnakatteks on paks moreenikiht. Kesk ja põhjaosas viljakad karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmullad (pruunid näivleetunud mullad). Lõunaosas keskmise viljakusega kahkjad mullad (leetjad mullad). Rohkesti on soostunud leetmuldi. Taimkate Palju kuusemetsi kirdenõlvadel ja edelaservadel. Väikeste saludena leidub kaasikuid, haavikuid ja halllepikuid. Männimetsi leidub sanduritel. Männikuist laiema levikuga on pohla ja mustikamännikud, millede koosseisu kuulub
Topograafiline kaart- kõige täpsem üldgeografiline kaart. Ortofoto- on töödeldud aerofoto Kaardi koostamine : 1) Aerofoto 2) Ortofoto 3) Vektor- ja rasterkaart 3. Geoloogiline ehitus Eesti asub Ida-Euroopa platovrmi loodeosas. Platvorm- on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ja seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Paljand- aluskord paljandub maapinnal, settekivimite kiht puudub. Aluskord : Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra nind paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub fennoskandia kilmi lõunanõlval. Aluskorra sügvus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb ka pealiskord. Eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud, seetõttu siin setteid. Pealiskord :
2. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. 3. Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis domineerib lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga lubjavaene.) See omakorda määrab ära muldkatte ja taimkatte iseärasused. Pinnakate Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud. Pinnakate on kujunenud kvaternaaris.
Kaasajal valmistatakse kive sarnaselt, käsitöötraditsioonide kohaselt. Savikive valmistatakse savist ja liivast. Töötlemisel savi laagerdatakse, varmitakse pressi abil, kuivatatakse, põletatakse ja jahutatakse. Kogu protsess kestab vähemalt kuus nädalat. Kivide oranzikaspruun värv on tingitud raudoksiidi oksüdeerumisest savi põletamise ajal. See tagab keraamilisele kivile püsiva värvi. Samuti on ka läikiva pinnaga keraamilisi kive, mille pinnakatteks on angoob või glasuur. Keraamilisi katusekive toodetakse paljudes erinevates profiilides ja värvides. Eestis enamlevinud kivi profiilid on S-kivi, Valtsiga kivi ja Munk-Nunn- tüüpi kivid. Betoonist katusekive peetakse savikivide moodsamaks järeltulijaks. Need katusekivid valmivad tunduvalt kiirema tööprotsessi käigus. Betoonkivid toodetakse liivast, tsemendist, veest ja värvipigmendist. Osad kivi mudelid kaetakse spetsiaalselt betoonile mõeldud pinnakaitsevärviga,
koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikke. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne- Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. Looduslik drenaaz on halb. Mõnel pool on pinnakatteks
äratuntav, kuna on tugevalt kinnikasvanud. Joonis 3. Vestibüüli sisevaade 4 Uugla küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid Uugla küla paikneb Lääne-Eesti madalikul valdavalt 20 m kõrgusel merepinnast. Pinnavormidest peamised on moreen- ja sootasandikud. Uugla küla aluspõhja moodustavad ülemordoviitsiumi ladestiku kivimid, pinnakatteks on moreen ja limneamere setted. 5 Uugla küla Läänemaal. Ortofoto Joonis 4. Ortofoto Uugla Külast, mõõtkava 1:26 344 6 Uugla küla põhikaart Joonis 5. Põhikaart Uugla külast, mõõtkava 1: 26 344 Legend: 7 Uugla ajaloolistel kaartidel Verstakaart Joonis 6. Ajalooline kaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344
1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur
Võrtsjärv. Suuremad jõed mis on tekkinud Sakala kõrgustikule on Halliste ja Raudna. Sakala kõrgustikule jääb ka paar suuremat järve. Üks neist on Viljanid järv ja teine Veisjärv. Vanad orud täituvad ka kevadel veega, aga suve algul kuivavad nad uuesti peaaegu ära ja alles jäävad kõigest veesilmad. Muld ja taimkate Seal on leostunud ja leetjad mullad, mis on Eesti vanimad ja kõige paremad põllumullad. Nad on tekkinud aladel, kus pinnakatteks on paks moreenikiht, mis loob eeldused soodsa niiskusreziimi kujunemiseks. Leostunud ja leetjad mullad on rohkem levinud ka Pandivere, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. Peale selle on seal ka teist sorti mulda. Näivleetunud mullad. Lähtekivimiks on punakaspruun moreen. Põllupidamiseks on need keskmise või kõrge viljakusega mullad, kuid vajavad perioodilist lupjamist.Sakala kõrgustiku äärealadel domineerivad kuusikud ning lõunaosa jääb piiriäärsete männimetsade valdusse.
astangud. Madalikud on kuni 50 m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad avatud pinnavormid. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pinnakatteks nim. pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa. Aluspõhjaks nim. kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Kilpideks nim. aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Kuestaks nim. ebasümmeetriliste nõlvadega kulumisastangut, mille pehmetesse kivimitesse kulutatud nõlv on järsk ning kõvadesse kivimitesse kulutatud vastasnõlv on lauge. Kuestaastanguiks nim. järske astanguid.
peaminister. Praegu on Taani kuningriigi kuninganna Margarethe II, valitseb alates 1972. aastast. Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. (joon. 11). Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad
· Lõunaosas - tüüpiliste suurvoorte mõõtmetega. · ...piklikumad, kõrgemad, järsemate nõlvadega. · Absoluutsed kõrgused põhjas: 100-120m, lõunas: 70-100m · Kõrgeim on Laiuse voor: üle 140m Aluspõhi, Pinnakate · Aluspõhi sügaval, paljandeid vähe. · Kirdeosas moreenide all alam-siluri mergilised lubjakivid. · kesk-, ja loodeosas on lubjakivid ja dolomiidid. · Lõunapoolseimas osas avanevad devoni settekivimid. · Pinnakatteks erinevatel aegadel settinud moreen. · Enamik Voori koosneb moreenidest. · Leidub ka jääaja lõpust pärinevaid jääsulavee liivasid, kruusasid ja veeriseid. · Jääjärvede setted. Mullastik · Tasasemaid voorelagesid katavad nõrgalt kuni keskmiselt leetunud kamar- leetmullad. · Voorenõlvadel leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmullad. · Leidub ka erodeeritud muldi järsematel nõlvadel.
mois.ee/). Joonis 3. Anija mõisa kaart. Mõõtkava 1:6499 5 2. Anija küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid Anija küla asub Põja-Eesti lavamaal (Harju lavamaal) valdavalt 50m kõrgusel merepinnast. Peamisteks pinnavormideks on moreentasandikud ja sootasandikud, inimtekkesed pinnavormid on teetammid ja kuivenduskraavid. Anija küla aluspõhja moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku kivimid, pinnakatteks on moreen ja soosetted. 6 3. Anija küla Harjumaal. Ortofoto Mõõtkava 1:20308 7 4. Anija küla põhikaart Mõõtkava 1:20308 Legend http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/pk_legend_at.png 8 5. Anija ajaloolilistel kaartidel Verstakaart Mõõtkava 1:31089 Koosta lühike võrdlus tänapäevaga.
looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Taani pinnamood ei mõjuta riigi majandustegevust. Maavarad Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele
lennujaam: Kastrup. Looduslikud tingimused Taani on tasane lauskmaa. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited. Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad
Taime kõrgus ja läbimõõt: 20 cm kõrge, laius varieeruv Taime välislaadi kirjeldus: laiuv Lehed: Suured, paksult villkarvased, hõbehallid Õied või õisikud: tihedates männastes paiknevad väikesed roosakas-lillad õied Õitsemine: juuni-september Liigi eritunnused: Tundlik liigniiskuse suhtes Kasvukoha nõuded: Valguslembene, kuid talub ka kerget varju, eelistab hästi dreneeritud viljakat parasniisekt kuni kuiva mulda Kasutamine haljastuses: Pinnakatteks, lillepeenrale, alpiaeda-kiviktaimlasse Joonis 48. Villane nõianõges (http://www.neevaaed.ee/wp- content/uploads/wpsc/product_images/stachys_silver_carpet.jpg_1.JPG; http://static2.nagi.ee/i/p/367/75/09193805498a65_m.jpg/1) 52 Joonis 49. Villane nõianõges 53 KÕRRELISED Kastik (Calamagrostis) Konkreetne liik: Teravaõiene kastik (Calamagrostis x acutiflora)
Sügavamal asuv aluskord koosneb kurrutatud tard ja moondekivimitest. Eesti aladel aluskord maapinnale ei avane, jäädes Põhjaeestis 100130 m sügavusele ning LõunaEestis veelgi sügavamale. Pealiskord koosneb eri ajastutest pärit settekivimitest. Pealiskorra moodustavad Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni settekivimid. Pealiskorra kivimid on tavaliselt kaetud jääaegsete ja jääajajärgsete setetega, mida nimetatakse pinnakatteks. Pealiskord paljandub jõeorgudes, Põhja Eesti paekaldal, karjäärides. Peamised settekivimid, mis on jälgitavad erinevate ajastute kiivimite avamusaladel. Kambrium sinisavi, liivakivid Ordoviitsium liivakivid, lubjakivid Silur lubjakivid Devon liivakivid
tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja laenutuspunktiga ning veel bürooruum, saun, pesuruumid, WC-d, hoiu- ning väljast eraldi sissepääsuga tehniline ruum ja terrass. Hoonel on lamekatus, kattematerjaliks on SBS kate. Sadevesi on lahendatud hoonesisese äravooluga, kahest katusekaevust. Hoonele annab avaruse esi- ja küljefassaadi klaasvitriin. Välisseina osa pinnakatteks on laudis. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON Saal 54.0 m² Kabinet 16.6 m² Hoiuruum 19.2 m² Inva WC 5.3 m² Tehniline ruum 7.5 m² Tambur 3.1 m² WC 2.4 m² Pesu- ja riietusruum 22.4 m² WC 2.4 m²
................................................................................. 7 2. Geoloogiline ehitus..........................................................................................8 2.1. Saaremaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate...................................................................... 8 Geoloogiline ehitus jaguneb aluspõhjaks ja pinnakatteks............................................................... 8 2.2. Hiiumaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate................................................................. 8 3. Pinnamood ja selle kujunemine.............................................................................. 9 3.1. Saaremaa pinnamood ja selle kujunemine................................................................................9 3.2. Hiiumaa pinnamood ja selle kujunemine....................
170,86 m). Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad, suved vihmased ja jahedad. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. 4 Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune. Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv 42 km2. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. 5 Arengutase Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik
õitega 40-50 cm, laiuv jäme risoom Kasvukohaks sobib poolvari ja piisavalt Muld parasniiske kuni märg, rammus ja huumusrikas. Vähenõudlik valguse suhtes, sobib poolvari ja piisavalt niikse kasvukoht. Liiga päikeseline ja vähese niiskusega kasvukohas muutuvad lehed pruunikaks. Liiga kasin valgus muudab lehed heleroheliseks ja õisikud venivad välja. Õisik püstine, õied roosakad, kellukjad, õitseb mai-juuni. Lehed tumerohelised, südajad Istutada veesilmade äärde ja pinnakatteks puude alla, kalmistutele. Sügisel värvuvad lehed roosakaks, punakaks või lillakaks. Vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena omaette või näiteks koos hosta, epimeediumi, kadakkaerandi, astrilbe või kauni murtudsüdamega. Paljundatakse risoomi jagamise teel ja väikeste külmtöödeldud seemnetega. Sordid ,,Winterglou", ,,Bressingham White", ,,Baby Doll" Karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum) Päritolu Aasiast ja Euroopast, taim on madal, kõrgus 15-20
• Moreentasandik (1) Glatsiaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) • Silekaljud (“oinapead”) • Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) • Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad • Kulutus-kuhje-vormid • Voored (moreensed ja aluspõhjalise tuumikuga Glatsiofluviaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääsulamisvee uuristus- ja äravoolu orud (ürgorud, mattunud orud) • Kuhjevormid • Oosid (kujunevad mandrijää lõhedes) • Sandurid (kujunevad liustikuserva ees)
· Õitseb juunis. Lillakaspunased õied. · Lehed pisikesed, rohelised ja veidi karvased. · Kuivem liivane muld. · Õisdekoratiivne sort! Sobib kasutada masshaljastuses! Varjukivirik Saxifraga umbrosa Varjukivirik Saxifraga umbrosa · Kõrgus 10-20 cm · Õitseb juunis. Roosad või valged õied. Padjandtaim. · Rohelised nahkjad lehed. · Sobib huumusrikas muld. · Vari kuni poolvari. · Pikaealine. Sobib varjulises kohas pinnakatteks. Varjukivirik suudaba kasvada ka liivastel muldadel, sobides ideaalselt kalmistutele pinnakatteks. Verev sõrmkübar Digitalis purpurea Verev sõrmkübar Digitalis purpurea · Kõrgus 50-130 cm. · Õied: roosad, lillad, valged, õitseb juulist augustini. · Poolvarjuline kuni päikseline kasvukoht. · Kuiv, kerge, huumusrikas aiamuld. · Tegelikult kaheaastane taim, aga annab isekülvi, seetõttu arvatakse ta ka püsiku hulka. Veripunane maran
Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. Pinnamood. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna
Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. 1.1. PINNAMOOD. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna
Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. Pinnamood. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala,
IV - Middle-Devonian Plateau: 1 - South- Sakala Elevation; 2 - Otepää Elevation; 3 - North-Vidzeme Depression. V - Central-Estonian Lowland and Depression of Lake Võrtsjärv. VI - Lake Peipsi Depression. VII - Valga and South-Estonian lowlands. VIII - Upper- Devonian Plateau: 1 - Haanja-Aluksne Elevation; 2 - Karula Eminence; 3 - Vidzeme Elevation; 4 - Devonian Escarpment; 5 - East-Latvian Lowland. Raukas, A. 1988. Eestimaa viimastel aastamiljonitel. lk. 177 Pinnakate Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud. Pinnakate on kujunenud kvaternaaris (s.o. viimase 2 milj. aasta jooksul), mis jaguneb: * pleistotseeniks e. jääajaks; setted: moreen(gl), jääjärve(lgl) ja jääjõe(gfl) setted * holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks; setted: turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne.
vähem kui mujal Eestis (564 mm/aastas). Pihtla vald asub Lääne-Eesti saarestiku maastikurajoonis. Valla territoorium asub pikkamisi lõunast põhja poole kerkival paelaval, millel levib võrdlemisi ebaühtlase kattena rühksavi ja selle peal liivakuhjatisi, kruusakünniseid ja seljandikke. Rannajoon on suhteliselt vähe liigestatud, suuremad lahed on Sutu, Kase ja Kasti lahed, suurim poolsaar on Vätta poolsaar. Laide ja saarekesi leidub Laidevahe looduskaitseala piirides valla idapiiril. Pinnakatteks on rannaalal moreen ja kruusad-liivad. Põhjavesi on rannaalal valdavalt keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Vallas on kasutusel turbaraba ja mitu liivakarjääri. (Arengukava, 2011) 7 4. LOODUSKAITSE Pihtla vallas on kokku 26 looduskaitsealust objekti või elupaika. Nendest suurimad on Laidevahe ja Liiva-Putla looduskaitseala, Võrsna, Sutu lahe ja Tahula-Reo hoiualad ning
paikades s.h. Rootsis.Toode PZ 770 on ettenähtud teraspindade kaitseks , et seda protsessi näiteks kuumtöötlusega võrreldes kiirendada. Seetõttu toimub ühes ja samas töökojas samade seadmetega värvimine kui ka tsingi pulbri pealekandmine. Rootsis läbiviidud katsetel tehti kindlaks, et PZ 770 võib võrrelda terase töötlusega kuumtsinkimis meetodil. Siiski tuleb meeles pidada, et PZ 770 nõuab alati oma pinnakatteks toonitud pulbervärvi. Katsetel tõestati ka, et PZ 770 on märgatavalt parem kui tsinkfosfaadi plaat mis oli pinnatud märja alusvärviga ja mille pealisvärviks oli polüesterpulbervärv. Kõikides Rootsis tehtud katsetes kasutati VCE ( Volvo Construction Equipment - Volvo konstruktsioonivahendid ) poolt heaks kiidetud 12 688 tüüpi Interpon polüesterpulbervärvi. Tööks pulbervärvidega kasutatakse RAL ja NCS värvikaarte, neist enimlevinud on RAL.
erinevustest, vaid erinevustest orgaanilise aine mineraliseerumises [1 lk 27-33]. 2. Kodukoha mullad Kodukoht kuulub leostnud ja leetunud kamar-karbonaatmuldade valdkonda. See moodustab kogu Eesti pindalast 12,7 %. Neid muldi on umbes 14,5% valdkonna pindalast. Valdkond hõlmab Pandivere kõrgustiku ja sellega lõuna pool liituva vooremaastiku. Aluspõhjaks on valdkonna põhjaosas ordoviitsiumi ja siluri ajastu karbonaatsed kivimid ja, paas, lõunaosas devoni ajastu kivimid. Pinnakatteks on peamiselt kollakashall kuni kollakaspruun karbonaatne moreen. Reljeefilt madalamatel aladel on see kohati kaetud jääjärgsete veekogude setetega. Kogu valdkonna ühiseks tunnuseks on leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmuldade laiaulatuslik esinemine. Nend kõrval leidub kohati tüüpilisi kamar-karbonaatmuldi (valdkonna põjaosas) ning kamar-leetmuldi (valdkonna idaosas). Soostunud ja soomuldade leviku alusel on valdkond jaotatud kahte allvaldkonda,
pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus. Reostuse leviku ulatuse määravad reoaine keemiline püsivus või lagunemisaeg koostoimes "reoaine mikroorganismid pinnas". Siiski, mida paksem ja savikam (vettpidavam) on kattekiht, seda kindlam on põhjavee kaitstus igat liiki reoaine puhul. Põhjavesi on kaitsmata: karstialadel; alvaritel (pinnakatte paksus on alla 1 m); aladel, kus pinnakatteks on kuni 2 m paksune moreen (k=0,010,5 m/ööpäevas); aladel, kus levib alla 20 m paksune liiv või kruus (k=15 m/ööpäevas). Oigusaktides nimetatud kaitstuse kategooriad on maaratletud konkreetse piirangu voi soodustuse kehtestamiseks ja pole automaatselt ule kantavad erinevatele reoainetele ja veekihtidele. Põhjavee isepuhastumine Pinnases astub reostunud vesi kontakti pinnaseosakeste, mineraalide ja mikroorganismidega
See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1)- (kulutus): Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) ,Silekaljud ("oinapead") ,Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) ,Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) ,Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) Kuhje: Moreentasandikud (pinnakatteks moreen), Otsamoreenid (survelised ja puistelised), Moreenkünkad , kulutus-kuhje: voored. jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) - oos, sandur, mõhn, (+ jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme)
territooriumist. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 5 Pinnamood Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 6 Kliima
See asub eemal teedest ja tänavatest, tööstus- ,kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra, saastata õhku. Maaala suurus, kaasa arvatud hoonete aluse osa pindala, peab olema vähemalt 40 m2 ühe lapse kohta. Maaala on piiratud piirdeaiaga. Vähemalt 40% maaalast on haljastatud. Haljastuses ei tohi kasutada mürgiseid taimi. Maaala planeerimisel nähakse ette mänguväljak, varjualune laste kaitseks päikese ja vihma eest ning majandusõu. Mänguväljaku pinnakatteks on muru ja kõvakattega teed või platsid ratastega sõitmiseks. Mängu- ja võimlemisvahendite, kaasa arvatud liivakastide konstruktsioon, mõõtmed ning pindade viimistlus vastavad laste eale ja kasvule ning tagama ohutu kasutuse. Majandusõu on planeeritud maaala põhjapoolsesse ossa köögi ja teiste majandusruumide sissepääsude poole, eraldi väljapääsuga tänavale. Prügikonteinerid paiknevad vähemalt 25 meetri kaugusel lasteaia hoonest. Maaala on valgustatud.
Seal leidub lubjakivi ja dolomiiti. Siluri all on Ordoviitsiumi kivimid, mis tekkisid ~495 milj aastat tagasi. Seal leidub liivakivisid, fosforiiti, põlevkivi ja lubjakivi. Selle all on omakorda Kambriumi kivimid, mis tekkisid ~544 milj aastat tagasi. Seal leidub sinisavi, liivakivi ja fosforiiti.(vaata ka Joonis 1) 4 Eesti geoloogiline kaart- Joonis1 5 PINNAKATE Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, veel pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase paari miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. (elvagLugemikgeograafiaEGCDopikjuhanjuhan)
ajastul. Komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest. [http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_geoloogiline_ehitus] Jõgevamaal on üldiselt tüse pinnakate, mille all võivad peituda veel mitmedki kogukat rahnud (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk16). Voorte ja moreenitasandike pinnakatteks on karbonaatne kollakashall moreen, seetõttu on need alad enamasti põllustatud. Edelaossa ulatub soine (Umbusi soo) Võrtsjärve madalik. Põhjaosas laiub Alutaguse madaliku edelasse ulatuv sopp Endla soostik ning kirdes Mustvee ja Omedu piirkonnas liivane soostunud järvetasandik. Maakonna kaguosa Kodavere, Lümati ja Pala ümbrus asub Ugandi lavamaal. Pedja jõgikonnas paiknev, Vooremaa ja Kesk-Eesti lavamaa vaheline metsane moreenitasandik
GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord
), tekkisid ca 1,62,6 miljardit aastat tagasi aguaegkonnas; Eestis lasub aluskord: PõhjaEestis 100 m sügavusel maapinnast. Lõuna Eestis ca 500 m sügavusel maapinnast. Pealiskord Kujunenud vanaaegkonna meredes, kus kuhjunud settekivimid (lubjakivi, liivakivi jm). Tekkisid vanaaegkonnas ca 3,5 5,5 sada miljonit aastat tagasi. Katavad kristalseid kivimeid. Eestis: Vendi(um), Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devoni ajastu kivimid. Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja kivimeid katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal määral kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist. VEESTIK · ajutiste vooluvete tegevus; Maastikusiseselt on oluline nii pinna kui ka
K E R G K R U U S P L O K I D : Kergkruusast plokkide näol on tegemist paisutatud kergkruusast (keramsiidist) kergbetoonplokkidega, mille mahukaal on sõltuvalt tootest ca 650 - 950 kg/m3 ja tugevus 3 - 5 Mpa. Materjal on kergesti töödeldav ja hea heliisolatsioonivõimega. Tootenäidistena võiks nimetada FIBO plokke. Kergkruusplokkidest müüritist kasutatakse mitmesuguste tuletõkketarindite ja kande- ning mittekandvate vaheseinte ehitamiseks. Nad sobivad hästi niisketesse ruumidesse, kus pinnakatteks on plaadid. Müüritud plokkseina võib ilma pinnakatteta kasutada tööstushallide heliisolatsiooniseinteks. Kergkruusplokkide paigaldamise iseärasused ja tehnoloogia: • plokid töödeldakse käsisae või ketaslõikajaga; • välisseinte ladumisel pannakse mört kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Selline õhkvaheladumine annab parima heliisolatsiooni ja kandevõime;
Mandriosa rannajoone pikkus on 1242 km, koos saartega 3794 km. 3. Eesti geoloogiline ehitus (aluskord, pealiskord, pinnakate), maakoore teke. Eesti asub IdaEuroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval. Eesti aluspõhi koosneb kahest korrusest. Kõige all lasub paks moonde ja tardkivimitest aluskord, mida katab settekivimitest pealiskord. Pealiskorral lasuvat õhukest pudedate setete kihti nim. pinnakatteks. Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1mln km2 suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.) Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad kulutused tasandasid künklikuks tasandikuks (lavamaaks).
keskmine temperatuur on c. 0 ° C on ühtlaseim kogu riigis, sest ümbritsevalt merelt õhkab soojust. 11 Pinnamood Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid ning leidub ka fjordrannikuid Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited. Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena Geoloogia Geoloogiliselt valitsevad maastikku viimase, Weichseli jäätumise maastikuvormid.
aastal. Puhma jagamist tehakse kevadel või varasügisel. Eestis kasvab niitudel ja teeservades harilik härjasilm. 10. Igihali Perekonnas ainult 7 liiki, nendest Euroopas 5 liiki. Väljaspool Euroopat levinud veel Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias. Kõik liigid ei ole igihaljaste lehtedega. Vajab edukaks kasvamiseks varjulist või poolvarjulist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast mulda, aga lepib ka tavalise niiskema aiamullaga. Kasutatakse pinnakattetaimena. Sobib suurepäraselt pinnakatteks, kus muru ei kasva, või kus muru oleks raske hooldada, näiteks maakeldrite pealsed. Kirjulehelistest sortidest ei maksa ette võtta ulatuslikke pinnakatteid, vaid kasutada neid aktsendina. 11. Kipslill Kipslille perekond on liigirikas ca 125 liigiga, mis kasvavad looduslikult Euraasias, Austraalias ja Uus- Meremaal. Kipslilled on madalad kuni kõrged ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harvemini poolpõõsad. Õied väikesed, valged või roosad, asuvad suures pöörises, harvem üksikult
Olulisus:_ tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord (vanuses ~600-350 milj aastat.) Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud. Pinnakate on kujunenud kvaternaaris (s.o. viimase 2 milj. Aasta jooksul), mis jaguneb: * pleistotseeniks e. jääajaks; setted: moreen(gl), jääjärve(lgl) ja jääjõe(gfl) setted * holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks; setted: turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne
Autotee ehitamine nõlvale. kaldaäärse jõesängi süvendamine. Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbiga piirneval alal. Eesti aluspõhi koosneb kahest korrusest, nii nagu see on iseloomulik kõigile platvormidele. Kõige all lasub paks moonde- ja tardkivimitest aluskord, mida katab settekivimitest pealiskord. Pealiskorral lasuvat õhukest pudedate setete kihti nimetatakse pinnakatteks. Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda. Põhja pool olev Fennoskandia kilbiala, kus asub ka Soome, on aguaegkonna lõpust olnud enamasti maismaa. Seepärast puuduvad siin pealiskorra kivimid ning aluskord paljandub otse maapinnal või on kaetud pinnakattega. Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad
otsustatakse sellel perioodil valitsenud tingimuste üle. Ajajärku, mille jooksul on tekkinud mingi ladekond nim. aegkonnaks. Ladestu ajastuks Ladestik ajastikuks Ordoviitsiumi ajastu meres tekkis esimese kivina obolys liivakivi,glaukoniit,diktüeneema kildkivi,dolomiit,põlevkivi,lubjakivi NB! Need on vana aegkonna setted ja pindmised materjalid on aluspõhjaks Kõik vana aegkonna setted on kaetud hilisemate pudedate setetega, mida nim. pinnakatteks. Pinnakatte ülemist osa, mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda, nim. mulla lähtekivimiks. Tähtsaimad lähtekivimd Eestis on: )1 Moreenid e. jääsetted, jäid maha jääajast a) Põhja Eestis valkjashall rähnmoreen b) Kesk- Eestis pruunikas hall või kollakas pruun karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen c) Lõuna Eestis punaks pruun saviliiv liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas,
· Aromaatsed ühendid · Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet · Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või vedeldi · Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid 60. Pigmendi ülesanne on anda viimistletavale materjalile tooni 61. Läbipaistvaks pinnakatteks nim. Lakke; poolläbipaistvateks nim lasuure (toonitud lakke), mis annavad poolläbipaistva pinnakatte; katvateks pinnakateteks loetakse värve, milles on suur pigmendisisaldus. 62. Laki läikeks nimetatakse pinna võimet peegeldada valgust; Mõõdetakse Gardneri kraadides: · Matt läige alla 10 · Poolmatt - läige 10..35 · Poolläikiv läige 35..60 · Läikiv läige 60..80 · Kõrgläikiv läige üle 80 63
• Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet • Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või vedeldi • Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid 60. Pigmendi ülesanne on anda viimistletavale materjalile tooni 61. Läbipaistvaks pinnakatteks nim. Lakke; poolläbipaistvateks nim lasuure (toonitud lakke), mis annavad poolläbipaistva pinnakatte; katvateks pinnakateteks loetakse värve, milles on suur pigmendisisaldus. 62. Laki läikeks nimetatakse pinna võimet peegeldada valgust; Mõõdetakse Gardneri kraadides: • Matt – läige alla 10 • Poolmatt - läige 10..35 • Poolläikiv – läige 35..60 • Läikiv – läige 60..80 • Kõrgläikiv – läige üle 80 63
annaabi.ee 
