lahustunud molekulide adhesioon pinnale.[1] See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. Sarnaselt pindpinevusega on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast. Ainehulgas on aatomid iooniliste, kovalentsete või metalliliste sidemetega seotud teiste sama aine aatomitega. Adsorbendi pindmised aatomid pole täielikult ümbritsetud, mistõttu saavad seonduda adsorbaadiga. Sideme iseloom sõltub osavõtvatest ainetest, adsorptsiooni jaotatakse tavaliselt füüsikaliseks adsorptsiooniks (iseloomulikud nõrgad van der Waalsi jõud) ja kemosorptsiooniks (iseloomulikud kovalentsed sidemed). Füüsikaline adsorptsiooni alla kuuluvad ka
hüdrofoobne - Vett hülgav 3. koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli. 4. neelamisvõime - omadus siduda mitmesuguseid vedelaid, gaasilisi ja tahkeid aineid, mis sattuvad kokkupuutesse tahke faasiga 5. mehaaniline neelamisvõime - omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu. 6. füüsikaline neelamisvõime - tuleneb mullaosakeste vabast pinnaenergiast ja on seotud pindpinevusnähtusega 7. positiivne neeldumine - koonduvad kolloidosakesed ja seda ümbritseva lahuse piirpinnale ained, mis vähendavad vaba pinnaenergiat. Pindpinevus väheneb ja seega kolloidide poolt seotavad ained on näiteks orgaanilised happed, alused, alkaloidid, alkoholid. 8. negatiivne neeldumine - tõugatakse kolloidi ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud, sest nad suurendavad pindpidevust. 9
neeldumine -- mullaosakeste liitumine lahustunud elementidega 16. Mis on mulla neelamisvõime? neelamisvõime -- mulla omadus siduda tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. 17. Kirjelda mullas toimuvaid neeldumisviise. mehhaaniline neeldumine -- mulla kapillaarid peavad kinni peeneid aine osakesi (nt tolmpõlevkivituhk). Toimib nagu sõel ja võimaldab mulda viia tolmpeeneid väetiseid, kartmata et nad mullast välja uhutaks. 2. füüsikaline neeldumine -- tingitud kolloidide pinnaenergiast (NH3, NO3, Cl- ioonid) a. positiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule kui vee molekule (nt ammoniaagivesi) ja vesi surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. b. negatiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule kui lahustunud aine molekule (nt CL KCl-s) ja aine surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. Seega aine leostatakse (uhutakse) mullast välja. 3
Õp lk 22( muldade väliuurimine) 22. Mulla kolloidid, nende jaotused ja tähtsus. Kolloidid- osakesed, mille läbimõõt 1- 100 nm Jaotus: Mineraalsed kolloidid- kivimite ja mineraalide murenemise käigus Orgaanilised kolloidid- loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 23. Mulla neelamisvõime ja selle liigid. Mehaaniline neeldumine- muld sõelana Füüsikaline neeldumine- tingitud kolloidide pinnaenergiast Keemiline neeldumine- mullalahuses olevad lahustunud toitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi Bioloogiline neeldumine- taimed ja mikroorganismid võtavad toitelemente oma organismi ülesehituseks Asendusneeldumine- mulla võime vahetada mulla tahkes faasis leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse huga lahuse ioonide vastu
Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused 54. Diferentseeritud mullaharimissüsteem kerge lõimisega muldadel raske lõimisega muldadel keskmise lõimisega muldadel 55. Taimede toitumine ja väetamine. 56. Toitainete neeldumine mullas Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid. Mulla kolloidide pinnal seotud katioone, mis on välja tõrjutavad teiste katioonide poolt, nimetatakse neeldunud katioonideks.
54. Diferentseeritud mullaharimissüsteem kerge lõimisega muldadel raske lõimisega muldadel keskmise lõimisega muldadel 55. Taimede toitumine ja väetamine. 56. Toitainete neeldumine mullas Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid. Mulla kolloidide pinnal seotud katioone, mis on välja tõrjutavad teiste katioonide poolt, nimetatakse neeldunud katioonideks.
21. Mulla neelamisvõime ja selle liigid. neeldumisnähtused mullas: mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda tahkeid, vedeliaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga ja seal ringeva vee ja õhu kaudu. neelamisvõimest sõltub muldade keskkonnakaitseline väärtus. mulla neelamisvõime liigid: 1)mehaaniline neeldumine(muld käitub sõelana 2)füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast 3)keemiline neeldumine-mulla lahuses olevad lahustunud (taime)toitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. fosforväetist omastab taim 20% ning ülejäänud läheb mulda lukku, lämmastikväetist 70-80% 4)bioloogiline neeldumine-taimed ja mikroorganismid võtavad totiteelemente oma organismi ülesehituseks. bioloogiline aineringe
mullatekkeprotsessis. 22. Mulla neelamisvõime- on omadus siduda mitmesugusedid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. On väga suur tähtsus muldade viljakuse kujunemisel ja taimede toitumisel. 23. Mulla neelamisvõime liigid- · Mehhaaniline (muld käitub sõelana) · Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. · Keemiline neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud mallatoitained lähevad üle mingi keekilise reaksiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. · Bioloogiline neeldumine- bioloogiline aineringe · Asendusneeldumine-mullas toimub pidevalt iooonide vahetus tahke ja vedela faaside vahel. Asendusneeldumise seaduspärasusi väetamise teoorias ja praktikas. 23. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid
Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks. See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Pindpinevusjõud ühikulise pikkuse kohta kannab nime pindpinevustegur. Pindpinevustegur kirjeldab jõudu ühikulise pikkuse kohta. Samas kirjeldab pindpinevustegur ka energiat ühikulise pinna kohta ja seega on tal võrdväärne ühik: džauli ruutmeetri kohta (J/m2). Seepärast kõneldakse mõnikord pinnaenergiast. Pindpinevusjõud Fp on seotud pinna piirjoone pikkusega l järgmiselt: Fp = αl , kus α on pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pind Pindpinevus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb pisut soolsuse kasvades. Oluliselt mõjutavad pindpinevust mitmesugused lahustunud orgaanilised ained, näiteks pindaktiivsed ained ehk detergendid. Loodusvetes on pindpinevus väiksem rabajärvedes, veeõitsengute korral
Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. 29. Mulla neelamisvõime. Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on väga suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel.. 1. mehaaniline neeldumine (muld käitub sõelana). 2. füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3. keemiline neeldumine mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4. bioloogiline neeldumine. Taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. 5. füüsikalis- keemiline ehk asendusneeldumine on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu. 31. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid: 1
76. Millistel tingimustel vedelik keeb? Kui vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Kui vedeliku küllastunud aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. PINNANÄHTUSED JA ADSORPTSIOON 78. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. Sarnaselt pindpinevusele on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast. Adsorptsiooni rakendatakse õhu ja muude gaaside puhastamisel (näiteks gaasimaskis), gaasiliste ja vedelate segude komponentide lahutamisel kromatograafias. Tänu adsorptsioonile püsib hõõrdepindadel õlikelme. Adsorptsioon jaguneb: 1) Füüsikaline adsorptsioon 2) Kemosorptsioon Füüsikalise adsorptsiooni aluseks on füüsikalised nähtused van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel
-i määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikest toru. Temp.i tõusuga viskoossus väheneb. Voolavus ja viskoossus sõltuvad osakeste vahelisest jõust, osakeste kujust, struktuurist ja massist. Viskoossused: vesi 20 0C-l 1,005cp; Hg 20 0C-l 1,554cp. Pindpinevus on jõud, mis mõjuv pinnaosakesele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Kui vedelik panna tahke aine pinnale, siis oleneb vedeliku käitumine kohesiooni ja adhesiooni jõududest, pindpinevusest ja tahke aine pinnaenergiast. Vedelik võib tahke aine tasasel pinnal laiali valguda, selle märjata või mittemärjata. Kui kohesiooni jõud on suuremad kui adhesiooni jõud, siis vedelik ei märga ja vastupidi. Nendest jõududest on ka tingitud vedelike liikumine kapillaarides ja pragudes. Kui vedelikmärgab kapil.-i või prao seina, siis vedelik tõuseb mööda pragusid ja kapil.-e üles. Tõusu kõrgus on võrdeline pindpinevusega ja pöördvõrdeline kapil.-i raadiusega. Nt: Kui kõrgele võib
Mõisted: 1. neeldumine — mullaosakeste liitumine lahustunud elementidega, 2. neelamisvõime — mulla omadus siduda tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Mullas eristatakse 5 eri liiki neeldumist: 1. mehhaaniline neeldumine — mulla kapillaarid peavad kinni peeneid aine osakesi (nt tolmpõlevkivituhk jt lubiväetised). Toimib nagu sõel ja võimaldab mulda viia tolmpeeneid väetisi, kartmata et nad mullast välja uhutaks 2. füüsikaline neeldumine — tingitud kolloidide pinnaenergiast (NO3, Cl- ioonid) a. positiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule kui vee molekule (nt ammoniaagivees olev ammoniaak) ja vesi surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. b. negatiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule kui lahustunud aine molekule (nt Cl kaaliumkloriidis) ja aine surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa
aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on väga suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. Mulla neelamisvõime liigid: 1. mehaaniline neeldumine (muld käitub sõelana). 2. füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3. keemiline neeldumine mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4. bioloogiline neeldumine. Taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Bioloogiline aineringe. 5. füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse
28. Mulla neelamisvõime- on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. 29. Mulla neelamisvõime liigid- 1)mehaaniline neeldumine-muld käitub sõelana. 2)füüsikaline neeldumine- on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3)keemiline neeldumine- mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. 4)bioloogiline neeldumine- taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Bioloogiline aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- on mulla võime vahetada mulla tahkes faasis (kolloididel) leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu
on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. Mulla neelamisvõime liigid: 1)mehaaniline neeldumine-muld käitub sõelana. 2)füüsikaline neeldumine- on tingitud kolloidide pinnaenergiast. Jaguneb: positiivseks(kolloidi osakesed koonduvad ehk tõmbuvad) ja negatiivseks (tõugatakse kolloidid ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud ja teised ained, sest nad suurendavad pindpinevust; kolloidid seovad neid aineid nõrgemini, kui veemolekule) neeldumiseks. 3)keemiline neeldumine- kergesti lahutuvad ühendid lähevad üle keemilise rektsiooni käigus raskesti lahustuvateks ühenditeks, mis sadenevad ja segunevad mulla tahke
mullatekkeprotsessis. 22. Mulla neelamisvõime- on omadus siduda mitmesugusedid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. On väga suur tähtsus muldade viljakuse kujunemisel ja taimede toitumisel. 23. Mulla neelamisvõime liigid- · Mehhaaniline (muld käitub sõelana) · Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. · Keemiline neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud mallatoitained lähevad üle mingi keekilise reaksiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. · Bioloogiline neeldumine- bioloogiline aineringe · Asendusneeldumine-mullas toimub pidevalt iooonide vahetus tahke ja vedela faaside vahel. Asendusneeldumise seaduspärasusi väetamise teoorias ja praktikas. 23. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid
üle 7,2 leelisene Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust TOITAINETE NEELDUMINE MULLAS Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid. Mulla kolloidide pinnal seotud katioone, mis on välja tõrjutavad teiste katioonide poolt, nimetatakse neeldunud katioonideks.
annaabi.ee 
