Laias mõistes kuuluvad ektodermaalsete plakoodide hulka ka ektodermi osad, mis annavad tõuke piimanäärmete, sulgede-juuste arenguks. Kitsamas tähenduses on ektodermaalsed plakoodid kraniaalplakoodid, mis annavad kindlale osale arengu: nt. sisekõrv koos ganglioniga kõrvaplakoodist, haisteepiteel haisteplakoodist, silmalääts läätseplakoodist. Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Neuraalhari on väga ajutine struktuur neuro- ja pinnaektodermi vahel. Kui neuraalne ektoderm sulgub neuraaltoruks, siis hakkavad neuraalharja rakud migreeruma erinevatesse kehaosadesse. Neuraalharja rakud on pluripotentsed ning nende saatus (diferentseerumine) on determineeritud keskkonna poolt, kuhu vastav rakk migratsioonil satub ehk siis parakriinsete faktorite poolt, mida sekreteerivad naaberrakud. Neuraalharjast tekivad sensoorsed ja autonoomsed neuronid, Schwanni rakud, melanotsüüdid, kromafiinrakud ja hambadentiin
tangentsiaalne migratsioon) radiaalne migratsioon - neuronid liiguvad risti ventrikulaarse pinnaga mööda radiaalse gliia jätkeid tangentsiaalne migratsioon - neuronid liiguvad mööda ventrikulaarset pinda risti radiaalse gliiaga Kuidas toimub epidermise (marrasknahk) areng? (epiderm, periderm, keratinotsüüdid, basaalkiht, sarvkest) neuraalne kude areneb sellest, mis on kaitstud epidermaalse induktsiooni eest. Periderm - ajutine pinnaektodermi välimine kiht Basaalkiht - sisemine pinnaektodermi kiht Ektodermaalsed plakoodid – mis struktuuridega on tegemist ja mis neist saab? marrasnaha ja pärisnaha interaktsioonide tõttu tekivad paksendid, mis on lisastruktuurid, nagu nääiteks juuksed, soomused, hambad, suled, higinäärmed jne Silma areng (läätse ja reetina moodustumine, läätseplakood- läätsevesiikul-lääts vs silmavesiikul-silmakarikas-reetina; nende
Basaalkihis teevad rakud läbi asümmeetrilise jagunemise (tüvirakk ja kerationotsüüt, toodab sarvainet -keratiini) Keratinotsüütide vananedes need lükatakse perifeeriasse, kus nad muutuvad metaboolselt ja transkriptsiooniliselt inaktiivseteks, rakud surevad, tekib keratiini sisaldav sarvkest (marrasknaha pindmine osa) – barjäär mikroobidele, tolmule ja veele jmt 70. Ektodermaalsed plakoodid – mis struktuuridega on tegemist ja mis neist saab? Ektodermaalsed plakoodid on pinnaektodermi rakkude kogumikud (paksendid) Kraniaalsed sensoorsed plakoodid: haiste (nina), kuulde (sisekõrv), läätse (silm) plakood. Kraniaalsed plakoodid annavad aluse enamusele (osaliselt ka kraniaalne neuraalhari) pea perifeersetele neuronitele (kuulmine, tasakaal, maitse, lõhn); perifeerse närvisüsteemi gliiarakud pärinevad neuraalharjast Mitte-sensoorsed plakoodid: karvade, hammaste, sulgede, rinna- ja higinäärmete plakoodid. Neuraalharjale annab aluse osa neuroneid
annaabi.ee 
