Füüsika kordamisküsimused 1. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastassuunas. 3. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, tardkivimid(graniit, basalt), on palju vulkaane e. Pind on ülikuum 5. Miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 6. Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) Välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev. 7. Mida on teada elust Marsil?
Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. · iseloomustage Veenuse liikumist. orbiit ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastandsuunas. · kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. · Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, on palju vulkaane. · miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. · Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev. · Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. · iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. · iseloomustage Veenuse liikumist. orbiit ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastandsuunas. · kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. · Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, on palju vulkaane. · miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. · Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev. · Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
Kasakaad on joastik, mitmeastmeline juga. Äravool on kindlas ajavahemi- kus valgalalt veekogusse voolava vee hulk. Äravool sõltub ilmastikuting.(sademekestvus, hulk, intensiivsus ja aurumisest -õhutemp, niiskus, tuule kiirus) ja geofraafilised omadused (valgala suurus/kuju, abs/suht. kõrgus, läbivool järvedest). Vooluhulk on vedeliku kogus, mis teatud ajaühikus läbib voolu ristlõiget. Jõe veereziim on jões voolava veehulga ja veetaseme ajaline muutumine. Sõltub kliimating,pinnaehitusest, maakasutusest. Suurvesi on ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis, põhjuseks on lume, liustike sulamine, vihmad jms. Lamm on perioodiliselt suurveega üleujutatud jõeoru osa. 5 ookeani(Vaikne->Atlandi->India->Lõuna->Põhja-Jäämeri) ja üle 60 mere. Mered ja eriti ookeanid kujundavad Maa kliimat, akumuleerivad päikeseenergiat ning pehmendavad suuri temp.kõikumisi. Looded- tõus ja mõõn, maailmamere veetaseme perioodiline tõus ja
5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta ei liigu ringilähedasel orbiidil, ei ole samal tasapinnal ja tema orbiit on piklikum. 6. Millised on planeetide orbiidid? On peaegu ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. 7. Kirjelda Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Mõõtmetelt umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud, koostises domineerib süsihappegaas (96,5) ja ülejäänud on lämmastik. 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? On sarnane Maaga, madalad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Laamad puuduvad. 9. Miks on kuul näha vaid ühte külge? Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 10. Võrrelge Maad ja Marssi. Marss pöörleb samal kombel kui Maa, Marsi orbiit on Maa orbiidist piklikum. Marsil on avastatud ka mõningaid pinnavorme, kuid neid on vähe. 11. Mida on teada elust Marsil? Hõre süsihappegaasi-atmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke
poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. Soodes on mullastik väga vesine, savannis levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad,poolkõrbes on kui pinnas ja taimkatte on hõre. TAIMKATE looduslikult kasvavad taimed ning võid nimetada ka, milliseid kultuurtaimedena kasvatatakse Argentina taimestik vaheldub sõltuvalt kliimast ja pinnaehitusest. Kirdes levib rikkalik troopiline taimkate selliste puudega nagu palisander, palm, tulbipuu ja kapokipuu. Chacot ilmestavad kuivad metsad, mis lõunapool lähevad üle põõsastikuks. Pampas kohalikke puid ei ole, kuid inimene on sinna istutanud vähenõudlikke liike: eukalüpte, kampripuid, plataane, papleid ja akaatsiaid. Andide nõlvadel kasvab tihe mets. Põhjas on see lähistroopiline- loorberipuude, kreeka pähklipuude, araukaariate ja lõuna-ameerika lehistega
Merkuur on: · kollast või tumehalli värvi · päikesesüsteemi väikseim planet · äärmiselt hõreda atmosfääriga Merkuuri liikumine orbiidil on ebaühtlane. 7. Veenuse välisilme, atmosfäär ja liikumine Veenus on: · pruunikat värvi · ligikaudu Maa suurune · kaetud läbipaistmatu pilvekihiga Veenuse atmosfäär on tihe. Veenuse liikumine orbiidil on väga aeglane ja vastassuunaline planeedi tiirlemisele. 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Veenusel esineb palju vulkaane. 9. Võrrelda Maad ja Marssi Marss on Maast 2 korda väiksem. Marsi orbiit on Maa omast piklikum. Erinevalt Maast meenutab enamik Marsi pinda punakat kivikõrbe. Sarnasusteks nende kahe planeedi vahel võib pidada aastaaegade ja kliimavöötmete esinemist. Samuti atmosfääri läbipaistvust ning mägede ja orgude esinemist. 10
Väga heleda tooniga pind, täpsemalt peegeldavad tagasi 77 protsenti pealelangevast valgusest. Pinnavormidelt sarnaneb ta Maaga, madalamad alad ("ookeandid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ("mandritega"); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on ülikuum, asub pilvekihist 60 km allpool. Olemas on tardkivimid (graniit, basalt). 9. Võrrelda Maad ja Marssi: Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje
aeglaselt. Ta pöörleb oma tiirlemisele vastassuunas (ja seega on päikeseööpäev pöölemisperioodist lühem). 10.Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Pinnal on suured kaatrid, palju vulkaane (osad ka tegevad). Kuna on ülikõrge temperatuuriga on osa ainest vedelas olekus. Tema atmosfäär on väga tihe. ~95% on CO2 ja 3% lämmastik. On kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Teda katavad plaadikujulised tardkivimid. 11.Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Kaetud nii meteoriidi kui vulkaanikaatritega (ka tegevad). Teda katavad plaadikujulised tardkivimid. 12. Miks on Kuul näha vaid üht külge? Sellepärast, et tiirlemis- ja pöörlemisperioodid on võrdsed. Ehk Kuu teeb sama ajaga tiiru umber maa, kui see pöörleb. 13.Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Vastasseisus, sest siis on ta maale kõige lähemal. (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel.) Tuleb vaadata vastu valgust ja seda saab teha iga kahe aastat tagant. 14
Et Veenuse suurim eemaldumine on küllalt suur ei sega Päike tema vaatlemist. 27. Iseloomustage Veenuse liikumist. Aasta kestab 225 maist ööpäeva, vastassuunaline pöörlemine, pöörlemisperioodiks neli ööpäeva 28. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Tahke, ülikuum (480°C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Atmosfäär ligi 100x tihedam Maa omast. rõhk 90 atm, koostises domin süsihappegaas (96.5%), ülejäänu lämmastik. 29. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? "Maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade, mandritega. tuhandeid vulkaane, osa aktiivsed. Meteoriidikraatreid vähe. 30. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Parim vaadelda vastasseisus(kui maa asub täpselt päikese ja marsi vahel) siis on tema kaugus väikseim, see juhtub iga 2 aasta tagant. Kuid parim aeg on hoopis iga 16 a tagant. 31. Mis on "välisplaneet"?
Vähesel määral on vingugaasi (0,1%), vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub, et seal leidub ka hapnikku, vesinikku. Mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase. Pilved sisaldavad palju väävelhapet ning vedel vesi puudub. Nii võib Veenusel sadada vihma, mis hävitaks igasuguse elu planeedi pinnal. Magnetväli Veenusel puudub, ehki suur keskmine tihedus (5250 kg/m³) viitab raud-nikkeltuuma olemas olule. 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad (,,ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega (,,mandritega"). Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad, et on olemas tardekivimite olemasolu (graniit, balsalt). 9. Võrrelda Maad ja Marssi.
2. Iseloomustage Veenuse liikumist. V: Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. 3. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. V: 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Marss 1. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? V: Teleskoobis on Marss näha palju paremini kui Veenus või Merkuur. Kui neid nn. siseplaneete peame vaatlema "vastu valgust" (asuvad nad ju meie ja Päikese vahel), siis Marss, asudes Päikese poolt vaadatuna Maast väljaspool (esimene välisplaneet!), on vaatluste ajal hästi valgustatud. Marssi ongi kõige parem vaadelda vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem
Vaadelda saab hästi kui Veenus on Maale lähedases asendis. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. 3. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Pind on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse tahke, ülikuum pind (480ºC) asub pilvekihist 60 km allpool. 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on ülikuum, asub pilvekihist 60 km allpool. Olemas on tardkivimid (graniit, basalt). 1. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? On n.ö. esimene välisplaneet. Vaadelda on kõige parem kui Maa jääb Päikese ja Marsi vahele (3 taevakeha on ühel joonel). Seda asendit nimetatakse suureks vastasseisuks. Marss on siis Maale kõige lähemal ja Maa poole on pööratud Marsi Päikese poolt valgustatud külg. Näha on öösel. 2. Mis on ,,välisplaneet``?
Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 2 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise
II-ga ja Preisi kuninga Friedrich II-ga. Charles Louis de Montesquieu (1689-1755) oli teadlane ja kirjanik. Kesksel kohal Montesquieu riigiteoorias on võimulahususe idee. Selle kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks, mis peavad olema üksteisest eraldatud ja igaüks teiste olemasoluga piiratud. Montesquieu esitas geograafilise teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub geograafilisest keskkonnast, eriti kliimast, aga ka pinnaehitusest. Ta väitis, et külm kliima teeb inimese tugevaks, aktiivseks ja töövõimeliseks, kuumus seevastu muudab laisaks ja ükskõikseks. Olles veendunud usu kahjulikkuses, vastandas Montesquieu sellele teaduse. Samas arvas ta, et usk on rahvale vajalik kõlbluse hoidmiseks. Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused.
maailmakuulsaks. Demokraatliku riigi aluste üheks parimaks mõtestajaks peetud Montesquieu oli veendunud, et demokraatliku valitsemisega tullakse kõige paremini toime siis, kui kehtib võimude lahusus. Ja ta identifitseeris kolm võimu seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu. Käsitledes ühiskonna arengut, esitas Montesquieu geograafilise teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub geograafilisest keskkonnast, eriti kliimast, aga ka pinnaehitusest. Autor väitis, et külm kliima teeb inimese tugevaks, aktiivseks ja töövõimeliseks, kuumus seevastu muudab laisaks ja ükskõikseks. Kuumast kliimast tulenevat ka asiaatide despotism. Pinnaehituse mõjust kõneldes kinnitab Montesquieu, et mäed 4 sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud aga despootiat. Olles veendunud usu kahjulikkuses, vastandas Montesquieu sellele teaduse
Vaadelda saab hästi kui Veenus on Maale lähedases asendis. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. 3. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Pind on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse tahke, ülikuum pind (480ºC) asub pilvekihist 60 km allpool. 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on ülikuum, asub pilvekihist 60 km allpool. Olemas on tardkivimid (graniit, basalt). X MARSS 1. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? On n.ö. esimene välisplaneet. Vaadelda on kõige parem kui Maa jääb Päikese ja Marsi vahele (3 taevakeha on ühel joonel). Seda asendit nimetatakse suureks vastasseisuks. Marss on siis Maale kõige lähemal ja Maa poole on pööratud Marsi Päikese poolt valgustatud külg. Näha on öösel. 2. Mis on ,,välisplaneet``?
männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla. 5 Foto 2. Vaade Võrtsjärve lõunatipust Vooremäelt. J. Kaljuvee foto Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks erineva maastikustruktuuriga osaks: idakirdes on Kolga-Jaani voorestiku ning lääneedelas Parika soode ning järvetasandike maastik. Foto 3. Kevadene üleujutus Võrtsjärve põhjarannikul Alam-Pedja kaitsealal. Foto autor teadmata. Kesk-Eestis asuv Kolga-Jaani kihelkond jääb laugele üleminekualale, kus aluspõhja paekivid tasapisi laskuvad lõuna pool tüseneva liivakivilademe alla. Kolga-Jaani ümbrust ilmestav
Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. 7. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Orbiit on piklik, liikumine orbiidil ebaühtlane. 8. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit ringikujuline, pöörleb aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastandsuunas. 9. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Umbes Maa suurune, kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, atmosfäär tihe. 10. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on pruunikat värvi, teda katavad plaadikujulised kivid, on palju vulkaane. 11. Miks on Kuul näha vaid ühte külge? Sest Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 12. Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär) Välisilmelt sarnased, orbiit on Maa omast piklikum, pind kaetud kiviklibuga, on hulgaliselt pinnadetaile, atmosfäär läbipaistev. 13. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
31. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. 32. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Pind on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse tahke, ülikuum pind (480o C) asub pilvekihist 60 km allpool. 33. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on ülikuum, asub pilvekihist 60 km allpool. Olemas on tardkivimid (graniit, basalt). 34. Mis on "välisplaneet"? Planeedid, mis jäävad Maast ja Päikesest kaugemale. Need planeedid, mis ei jää Maa ja Päikese vahele. 35. Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär
Madalsoodes on ülekaalus kase-kuuse segametsad, nendevahelistel liivaaladel aga männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23 ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla. 3. Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks erineva maastikustruktuuriga osaks: - idakirdes on Kolga-Jaani voorestik - lääneedelas Parika soode ning järvetasandike maastik Kesk-Eestis asuv Kolga-Jaani kihelkond jääb laugele üleminekualale, kus aluspõhja paekivid tasapisi laskuvad lõuna pool tüseneva liivakivilademe alla. Kolga-Jaani ümbrust ilmestav voorestik koosneb loode-kagusuunalistest 1-3 km pikkustest ja 100-300 m laiustest madalatest
Aeglane pöörlemine 9. Iseloomustage Veenuse liikumist. Veenus pöörleb väga aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastassuunas. Orbiit ringikujuline. 10. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Mõõtmetelt väga sarnane Maaga, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Veenuse atmosfäär on Maa omast ligi 100 korda tihedam, koostises domineerib CO2, ülejäänu on lämmastik. Vedel vesi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. 11. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Veenuse tahke, ülikuum (480) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Planeedil on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid vähe. 12. Miks on Kuul näha vaid ühte külge? Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega. 13. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi
annaabi.ee 
