Pingviin Pingviinid (teaduslik nimi Sphenisciformes) on rühm veelinde. Pingviinid on lennuvõimetud. Nad elavad peaaegu eranditult lõunapoolkeral; ainult üks liik, Galapagose pingviin, on leitud ekvaatorist põhjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline värvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalmaaridest ja muust püütud saagist. Nad veedavad umbes pool elu maal ja pool ookeanis. Suurim elav liik on keiserpingviin (Aptenodytes forsteri): keskmine täiskasvanu on umbes 1,1 m pikk ja kaalub 35 kg või rohkem. Väikseim pingviini liik on väike sinine pingviin (Eudyptula minor). Pikkus umbes 40 cm ja kaalub 1 kg. (https://en.wikipedia.org/wiki/Penguin) Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse.
Pingviinlased Toomas Rüütel Kes nad on? Lennuvõimetud veelinnud Elavad enamjaolt Antarktikas 6 perekonda 17(20) liiki 2 välja surnud liiki (Waitaha pingviin, Cathami pingviin) Liigid Keiserpingviin on kõige suurem pingviinlane (90- 120 cm; 20-45 kg) Suuruselt teine on kungingpingviin (91-96 cm) Kääbuspingviin on kõige väiksem (30 cm, 1 kg) Kääbuspingviinid, Aafrika pingviinid elavad soojas Adeelia pingviinid on kõige arvukam pingviiniliik Keiserpingviin Kääbuspingviin Pingviinilised on… ... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga ... voolujoonelise kehaga, mida katavad soomusjad kattesuled, mille all on paks udusule kiht ... sarnase välimusega: seljasulestik on must, kõhusulestik valge … täiskasvanuna kuni 7 cm paksuse alusnaha rasvakihiga … väga seltsivad, nad elavad suurtes kolooniates
...................................................................................... 7 1.1.4 Megadyptes.........................................................................................................7 1.1.4.1 Erakpingviin.....................................................................................................7 1.1.5 Pygoscelis........................................................................................................... 8 1.1.5.1 Adeelia pingviin...............................................................................................8 1.1.6 Spheniscus...........................................................................................................8 1.1.6.1 Galápagose pingviin.........................................................................................9 Kokkuvõte......................................................................................................................10
suurem. Nii nagu kõikidel pingviinidel, on ka keiserpingviini sulestik mustvalge ning jääb mulje nagu, kannaks ta frakki! Keiserpingviini on kerge teistest liikidest eristada kõrvade juures, kaela alapoole ja nokal olevate erkkollaste laikude jägi. Pingviine näeb sageli seismas tihedalt üksteise vastu surutuna, et paremini taluda Antarktika talves valitsevat erakordset külma (-50 C !). Erinevalt Artikapiirkonnas elavast algist ei saa pingviin lennata, kuid on esmaklassiline ujuja! Ta võib sukelduda enam kui 250 ( mõningail andeml 500)m sügavusse ja jääda vee alla kuni 18 minutiks, et kaulu püüda. Vee all saaki jälitades kasutab ta tiibu nagu loibi ning on võimeline vee all ujudes sööma. Pildil on Kuningpingviinid. Leviala ja Elupaik:Keiserpingviin elab Antarktika rannikul ja sellega piirnevates meredes. Koos adeelia pingviiniga, kes on temast 3 korda väiksem, on keiserpingviin ainuke , kes pesitseb Antarktikas.
Pingviinid Pingviinid on lennuvõimetud ja näevad kuival maal välja üpris kohmakad. Nad paterdavad taarudes või libistavad end kõhuli mööda lund. Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest.
vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Pojad sünnivad jääkarul oktoobris või novembris emakaru kaevatud koopas. Seal püsivad karupojad kolm kuni neli kuud. Pärast seda õpivad nad saaki jahtima ja tapma. Emast võõrduvad pojad umbes kaheaastaselt. Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarktika jäises kliimas. Kõige suuremad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Kõigil pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad. Pingviinid on lennuvõimetud linnud. Vees suudavad nad liikuda palju paremini kui maismaal, kus nad tunduvad veidi kohmakad. Ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h! Kõik pingviinid peale suurte keiserpingviinide pesitsevad kevadel. Emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Isane pingviin aga seab muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Siis seisab isane pingviin 64 päeva lumetormide keskel ja haub muna
kuigi mitmekesine. Antarktise mandrilt puuduvad seal püsivalt maismaal elavad selgroogsed loomad. Selgrootutest loomadest on enamik mikroskoopilised ning elavad mullas ja taimestikus. Nende hulgas on esindatud ainuraksed, keriloomad, loimurid jm. Teadaolevalt pesitseb Antarktisel vaid neli lennuvõimelist linnuliiki: antarktika änn, lumi- tormilind, lääne-tuppnokk ja lõunatiir. Pingviinilisi ehk lennuvõimetuid linnuliike pesitseb mandril neli liiki: adeelia pingviin, eeselpingviin, keiserpingviin ja valjaspingviin. Mereloomadest on esindatud sinivaalad, mõõkvaalad, hiidkalmaarid, merileopardid, merikarud, hülged jm. Keiserpingviinid Lumitormilind Toiduahelad Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt fütoplanktonist. Suurtes parvedes liikuvad ja fütoplanktonist ning merejää all kasvavatest vetikatest toituvad krillid ehk hiidvähid kuuluvad Lõuna-Jäämere ökosüsteemi võtmeliikide hulka. Krillidest toituvad
Ümber pooluste päripäeva puhuvad tormituuled suunavad vee läänest itta. Hoovused tõstavad vett ja toitaineid merepõhjast üles. Tänu sellele on Lõuna- Jäämeri üks kõige rikkalikumaid mereelupaiku maailmas. Kevadel arenevad hõljumkrevetitaolised koorikloomad ja 1 nende sülem võib kaaluda rohkem kui 10 milj. tonni. ( Burnie, 2005, 176) Mereloomad söövad planktonit. Nad filtreerivad välja vetikad ja muudavad need valgurikkaks toiduks. Kalad ,kalmaarid , pingviinid püüavad hiilgevähke, samuti krabihüljes, kes ammutab neid suutäite kaupa, kurnates saagi sakiliste hammaste abil. Ühel toidukorral 8 kg hiilgevähke. Aastas söövad krabihülged 60 miljonit tonni hiilgevähke. Antarktika rannik on ohtlik: vaid 5 % sellest on kividega palistatud; ülejäänut katavad massiivsed jäälaamad, mis mere poole nihkuvad. Neid jäälaamasid toidavad liustikud, mis sisaldavad endas tuhandete aastate vanust jääd
ta kiirelt ja märkamatult,jättest vaid nina välja. Jääkaru Jõudesjäätükini hüppab ta üles, tõugates altpoolt kehaga nii tugevalt jääd, et hüljes kukub vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Jääkarul sünnivad pojad ,oktoobris või novembris, emakaru kaevatud koopas,kus nad püsivad kolm kuni neli kuud. Siis õpivad nad pidama jahti ja tappma. Pojad võõrduvad emast umbes kaheaastaselt. Emakaru poegadega Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarkita jäises kliimas. Suurimad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad pingviinid on lennuvõimetud linnud. Nad liiguvad vees palju paremini kui maal. Maal on nad veidi kohmakud, kuid ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h. Kõik pingviinid, peale suurte keiserpingviinide, pesitsevad kevadel, kui emane
Kuigi järv on kaanetatud jääga, ei suuda soojus sealt välja tungida, sest vesi seisab paigal ega segune. Elustik ja inimtegevus Suuremas osas Anarktikas taimkate ja loomastik puuduvad. Ainult rannikul ja saartel kasvavad samblad, samblikud ja vetikad. Õistaimi on vaid üksikuid liike, näiteks nelgiliste perekonda kuuluv Antarktika padikann. Antarktika polaarvetes on rikkalikult planktonit, mis on toiduks paljudele pisivähikestele. Nendest omakorda toituvad kalad, hülged, vaalad ja linnud. Seepärast on Antarktika loomastik seotud ookeani ja rannikuga. Antarktika loomad on hülged, mõõkvaalad, delfiinid, sinivaalad. Antarktise ainus maismaal elav loom on 0,5 cm pikkune tiibateda kärbes, kes on kohastunud karmi kliimaga. Ka linnuliike on karmil kliima tõttu vähe, peamised linnud on tormilinnud, pingviinid ja ännid. Pingviinid on Antarktika kõige kuulsamad põlisasukad. Antarktikas elab 17 liiki pingviine. Kalade poolest on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
